Kórnekti aqyn, alymdy aýdarmashy, ádebıettanýshy zerttermen, aǵartýshy Dýtan Sákeev 1940 jyly 9 sáýirde Altaı aımaǵynyń Býyrshyn aýdanynda qarapaıym malshy otbasynda ómir esigin ashqan. 1958 jylǵa deıin týǵan aýylynda jáne Altaı aımaqtyq orta mektepte oqyǵan, 1958 jyldan 1961 jylǵa deıin Shyńjań pedagogıka kolejiniń til fakúltetinde bilim alady. 1961 jyly oqý bitirgen Dýtan Sákeev Qulja qalasyndaǵy İle pedagogıka ınstıtýtynan qoǵamdyq qyzmetke joldama alyp, aǵartý salasynda jumys isteıdi. Sodan bastap taban aýdarmaı qyryq jyl İle pedagogıka ınstıtýtynda qazaq tili jáne ádebıet oqytýshysy, kafedra meńgerýshisi, ádebıet fakúltetiniń orynbasar dekany, qazaq mádenıetiniń zertteý ornynyń basshysy qatarly mindetterdi atqaryp, 2000 jyly qarashada zeınetke shyqqan.
Tusaýkeser tuńǵysh týyndysy «Qoıshynyń óleńi» atty jyrymen 1952 jyly ádebıet tabaldyryǵyn attaǵan aqyn sodan bylaıǵy jerde kórkem ádebıettiń poezıa baǵynda máýeli jemis beretin báıterekke aınalý jolynda qulshyna eńbektendi. Shyǵarmashylyq saparynda 600-den astam óleń, tolǵaý, balladalaryn jáne 10-ǵa tarta dastan-poemasy men «Talıǵa Talǵat» atty óleń romanyn ár dárejeli basylymdar arqyly oqyrmanǵa usyndy. «Jyr qaıyǵy» (1982 jyly, Shyńjań halyq baspasy) «Kúmis kúıme» (1989 jyly, Ulttar baspasy), «Bıik ushqan balapan» (1988 jyly, Shyńjań halyq baspasy), «Aıýdyń áldıi» (1996 jyly, Shyńjań jastar-órender baspasy) qatarly tórt jyr jınaǵy men «Talıǵa Talǵat» (1985 jyly, Shyńjań jastar-órender baspasy) atty óleń romanyn jeke kitap etip bastyrǵan aqynnyń «Romanys», «Qaramaı joly», «Qanas jyry», «Sulý Saıram» qatarly kóptegen óleń tolǵaýlary, kelisimdi ún yrǵaǵy jáne máıekti mazmunymen oqyrmandar júreginen oryn aldy. Poezıa úlgisindegi syn, syqaq, satıra, feleton janrlaryna da tynbaı atsalysqan aqyn «Bábisek bıkesh», «Ashkóz jeńgeı», «Tozaq ushqyndary», «Ermendi aýyly» qatarly shyǵarmalar arqyly áleýmettik ortadaǵy oǵash is, óreskel minez-qulyqtarǵa batyra syn aıtty. Dýtan Sákeev Qytaı qazaq balalar ádebıetiniń tańdaýly ókilderiniń biri, bul turǵydan alǵanda ol «Bıik ushqan balapan», «Aıýdyń áldıi» syndy eki birdeı arnaýly jınaq, «Yrǵaı», «Inelikter», «Baraban», «Táken jáne onyń taýyqtary» sekildi tartymdy óleńderimen Dastan, poemalar bergen aıtýly aqyn.
Dýkeń ádebıettaný ǵylymynda zerdeli zerttermen retinde moıyndalyp, «Poezıa raıy jáne úkili yrǵaıdyń shyraıy», «Ádebıet synyna ádildik kerek, azamattyq kerek», «Elimiz ádebıet, kórkemóneriniń baǵytyn baıymdaǵanda», «Ádebıet týraly uǵym jáne aqyn-jazýshy bolýdyń sharttary» qatarly 20-dan astam syn-zertteý, ǵylymı maqalalar jazdy.
Dýtan Sákeevtiń kórkem aýdarmadaǵy eńbegi óz aldyna bir tóbe. Ol Qytaı qazirgi zaman ádebıetiniń kósh basshysy, Gomoro, Shekspırdiń kóptegen óleńderin aýdaryp jarıalaýmen qatar, kóbinese teleteatr, telefılm aýdarmasyna aralasyp «Batysqa sapar», «Kerege, sharbaq, áıel jáne ıt», «Shyǵyr áıel jáne qudyq», «Haıýanattar handyǵyndaǵy urlyq delosy», «Ólermen» qatarly telefılmderdi maıyn tamyza aýdardy ári keıbireýine ózi dybys berip, rejıserlyq ta etti.
Dýtan Sákeevtiń eseli eńbekteri oǵan kóptegen ataq-dańq áperdi. «Batysqa sapar» telefılmi 1990 jyly Beıjińdegi alty mınıstrlik, komıtet birlesip ótkizgen búkil memlekettik az sandy ulttar aýdarma fılmderiniń eń joǵarǵy syılyǵy «Tulpar» syılyǵyn alsa, «Shyǵyr áıel jáne qudyq» atty aýdarma telefılmi 1992 jyly taǵy da memleket boıynsha az sandy ulttar úzdik aýdarma fılm syılyǵyn aldy. «Kóktem kórinisteri», «Ertis jyry» qatarly óleń tolǵaýlary Shyńjań jazýshylar qoǵamy jaǵynan marapattalsa, «Baraban» atty dastany 1983 jyly Shyńjań uıǵyr avtonomıaly raıondyq tuńǵysh retki úzdik balalar ádebıet shyǵarmalaryn baǵalaýda ekinshi dárejeli júlde aldy. Budan bólek birneshe ǵylymı maqalasy avtonomıaly raıondyq fılosofıa qoǵamdyq ǵylym úzdik ǵylymı jetistikteriniń eń joǵarǵy syılyǵyn aldy. Aqynnyń kóptegen óleńderi qytaı, uıǵyr tilderine aýdaryldy. Óleń-tolǵaýlary Qazaqstan jáne Mońǵolıa basylymdarynda jaryq kórdi.
1982 jyly İle qazaq avtonomıaly oblystyq halyq úkimeti jaǵynan «Ónegeli ustaz» bolyp baǵalansa, 1991 jyly oblystyq ádebıet kórkemónershiler birlestigi «Ádebıet, kórkemónerimizdi gúldendirýge qosqan erekshe úlesińiz úshin» atty dańq ordenin usyndy.
1999 jyly memlekettik zyńshánjy oqý-aǵartý qor qoǵamynyń erekshe stefendıasynyń ıegeri bolǵan. Esimi men eńbekteri memlekettik iri sózdikterden oryn alǵan Dýtan Sákeev kózi tirisinde Qytaı jazýshylar qoǵamy, Shyńjań jazýshylar qoǵamy, Shyńjań fólklorshylar qoǵamy, İle oblystyq aýdarmashylar qoǵamynyń múshesi, İle qazaq avtonomıaly oblystyq ádebıet, kórkemónershiler birlestiginiń jorasy bolatyn.
Dýtan Sákeev 2013 jyly 21 mamyr Qulja qalasynda 73 jasynda baqı dúnıege attandy.
6alaash usynady
