– Týǵan jer týraly sóz bolsa, «kindigim kesilgen jer», «kindik qanym tamǵan jer», «kindik kesip, kir jýǵan»... degen turaqty tirkester tákbirdeı tizilip tilimizdiń ushyna oralatyny tabıǵı desek, áıgili Qaztýǵan jyraýdyń:
Qarǵa boıly Qaz týǵan,
Batyr da bolyp týǵan jurt.
Kindigimdi kesken jurt,
Kir-qońymdy jýǵan jurt... (Qaıran da meniń edilim) dep keletin jyr joldary men «kindigim kesilgen jer, tórine ata-babam kósilgen jer» degen óleń órnekteri osynyń aıǵaǵy. «Kindigimniń jas qany, tamǵan jeri aýylym…» dep bastalatyn «Aýylym» ániniń «áýelgi sózi» de kindiktiń kıesimen ushtasyp jatyr.
Qazaq tiliniń túsindirme sózdiginde «kindikke «adamnyń, maldyń qarnyndaǵy ishki dene múshesimen jalǵasatyn ishek; qarynnyń orta tusyndaǵy shuńqyr jer» dep anyqtama berilse, qazirgi medısına ǵylymy kindikti «ishtegi bala men ana ortasynda energá tasymaldaıtyn negizgi dáneker» retinde qarastyrady. Dálirek aıtsaq, qursaqtaǵy týashaqqa (nárestege) óttegi men horektik zattar ana qanynan plasentaliq (bala joldasy) qan aınalys kómegimen jetkizilip, kindik venasy arqyly tasymaldanady. Sosyn da shyǵar, tirshilik tynysymyzdyń túp qaınary bolǵan kindiktiń osy bir keremetin erte bilgen babalarymyz oǵan eshqashan beıjaı qaramaı, kindik kesýdiń ózin keremet salt retinde sanasynda saqtap, urpaqqa jalǵastyrdy.
Qazaq halqy ińgalap dúnıe esigin ashqan sábıdiń kindigin kesýge aıyryqsha mán beredi. «Kindigin kim kesse, balanyń minezi soǵan tartady» dep yrymdap, qol-aıaǵy jeńil, aýylda, el ishinde bedeli bar, minezi jaıdary, aq kóńil, aq edil analarǵa kestiredi. «Eseıgende batyr bolsyn, elin, jerin jaýdan qorǵasyn» dep sábıdiń kindigin aıbaltamen kesetin salt ta kúni keshege deıin jalǵasyp keldi. Baǵamdaı bilsek, dál osy arada búgingi ǵylym áli dáleldeı almaıtyn ǵajaıyp syr jatyr. Ár adamnyń taǵdyry, jaratylysy bólek bolsa da, balanyń keı minezi nemese áreketi, ıneniń jasýyndaı bolsa da, kindik sheshesine tartýynda qandaı zańdylyq bar?! Sol sıaqty kindik kesilgen, kindik qan tamǵan jer men adam sanasy arasynda da bir sabaqtastyq jatqan joq pa?! Qazaqtyń «ul balanyń kindigin alty qyrdy asyryp kómýinde nemese kindigin attyń jalyna baılaýynda; al qyz balanyń kindigin oshaqtyń túbine kómýinde» nendeı pátýá bar?! Muny qazirgi qarıalar «ulyn elin-jerin jaýdan qorǵaıtyn jaýynger, túzde túnep el kúzetetin er bolsyn; al qyzyn qazan-oshaqqa ıe bolar aqylman ana bolsyn degen ıdeıadan týǵan» dep túsindiredi. Jón-aq deıik, sonda osy uǵymnyń qalyptasýyna negiz bolǵan zańdylyq ne?! Qazaq saltynda kindikti nege uıatty jerdiń biri retinde qymtap ustaý ditteledi?!..
Osy saýaldardyń bárin sanamyzda salmaqtasaq, babalarymyz kindik pen kindik qannyń qasıetin baıaǵyda baıqaǵan sekildi. Kindigin ashyp júrýdi mádenıet sanaıtyn Batys elderiniń ǵalymdary sońǵy kezderi kindik pen kindik qannyń róline beıjaı qaramaýǵa májbúr boldy. Atap aıtqanda, «ashyq keletin ajal» dep atalǵan aq qan aýrýyn emdeýge san myń túrli synaq jasaǵan ǵalymdar atalǵan indettiń emin kindik qannan tapqany tórtkúl dúnıeni tańdaı qaqtyrdy. Batys medısına salasynyń ǵalymdary 10 neshe jyl zertteý júrgizý arqyly kindik qanda adam denesiniń qan jasaýyn jáne ımýnıtet júıesiniń qan jasaýyn qaıta quraı alatyn tek kletka bar ekenin, osy tek kiletkani kóshirý arqyly ár túrli aýrýlardy emdeýge bolatynyn baıqady ári jańa týǵan sábıdiń joldasy men kindik qanyn kádege jaratyp, olardy súıek kemiginen bastaý alatyn qan aýrýlaryn emdeýge qoldanyp ta ketti.
Batys ǵalymdarynyń oıynsha, kindik qanynyń qupıasy ashylǵan saıyn ony qoldaný múmkindikteri de molaıa beretin kórinedi. Ońtústik Koreııa ǵalymdarynyń júrgizgen zertteý tájirıbeleriniń málimetterine qaraǵanda, kindik qanynyń tin jasýshalary (tin jasýshalary — adam men janýar órganızminde bolatyn, shyǵý tegi, qurylysy jáne atqaratyn qyzmeti uqsas jasýshalar) qan túzýshi jasýshalardan basqa júıke jasýshalaryna da aınala alady eken. Oǵan mynadaı mysal keltirilgen: «Omyrtqa jaraqatynyń áserinen 19 jyl boıy júrý qabiletinen aıyrylǵan 37 jastaǵy áıel adamǵa kindik qanynyń tin jasýshalaryn kóshirý arqyly julyn mıynyń jasýshalary qalpyna kelip, júre alatyn bolǵan»… Mine kórdińiz be, kindik qannyń keremetin?! Sońǵy kezderi medısına ǵylymyndaǵy mańyzdy bir jańalyq retinde aıtyla bastaǵan bul áńgime bizdi qazaq uǵymyndaǵy kindiktiń kıesine jetelep turǵan joq pa?! Siltemesi talaı tomǵa júk bolatyn tylsym syrdy birer aýyz sózben-aq ańǵartyp ketken qaıran babalar-aı deseńshi…
Qalıakpar ÚSEMHANULY
6alash usynady
