Qazanshynyń óz erki qaıdan qulaq shyǵarsa.
Tolyǵy:
Qazanshynyń erki bar,
Qaıdan qulaq shyǵarsa.
Táńiriniń erki bar,
Tastan bulaq shyǵarsa.
Bir qaryn maıdy bir qumalaq shiritedi
Tolyǵy:
Jalǵyz túsken qumalaq,
Bir qaryn maıdy shiritedi.
Násilinde bolsa jamandyq,
Aǵaıyndy iritedi.
Biz shynynda maqaldardyń jartysyn ǵana aıtyp júrmiz. Bul týraly til zertteýshi ǵalymdardyń zertteýlerinen bilýge bolady. Al, biz muny sırek kitaptardy paraqtap otyryp onan ary tereńirek túsindik. Búgingi tańda uly Abaıdyń ár óleń joldary maqal-mátelge aınalyp ketkeni sıaqty, qazirgi qoldanystaǵy maqal-mátelder de bir kezde áldebir sóz súleıleriniń aıtqan tórt tarmaǵy tolyq óleńderi ıá kemeldi qanatty sózderi bolýy múmkin. Nemese bir tarıhı oqıǵany beıneleıtin turaqty tirkester keıin kele qyrlanyp, óńdelip, búgingi bizge maqal kúıinde jetken. Bizdiń búgingi jazbamyzǵa túrtki bolǵan jadyger – Meıram Ysqaquly degen kisiniń 1914 jyly Qazandaǵy Kárımovtar baspahanasynan shyǵarǵan «Qazaq maqaldary» atty 40 betten turatyn shyǵyn kitaby.
Kitapty oqyp tyryp, buǵan deıin halyqtyq jyrlarda, jyraýlardyń týyndylarynda kezdesetin óleńderdiń tarmaqtaryn halyq maqal deńgeıine deıin sińirip jibergenine kózimiz jetti. Asanqaıǵy, Aqtamberdi, Buqar jyraýlardyń óleńderindegi «Jar basyna qonbańyz», «Jal-quıryǵy qaba dep...», «aǵaıynyń jamandap...» dep bastalatyn jyrlarynyń birnesheýi maqal retinde berilgen.
Ortalyq ǵylymı kitaphananyń Sırek kitaptar men qoljazbalar qorynda saqtalǵan shaǵyn ǵana kitapsha qalaı degen kúnde de osydan 106 jyl burynǵy týǵan jurtymyzdyń sóz saptaý ónerinen az da bolsa habar beredi. Kitaphana qorynda osy maqaldardy jınaqtaýshy Meıram Ysqaquǵly týraly osy shaǵyn kitabynan basqa derekter kezdespeıdi. Kitapta maqal jınaýshy avtor retinde Ysqaq balasy Meıram Yrsaı degen tolyq aty-jóni bar jazarman týraly zertteý jasaǵan durys. Degenmen, oqyrmanǵa ańdatpa retinde bergen alǵysózine qaraǵanda atalǵan qalam ıesiniń de óz ortasynyń ozyq oıly azamattarynyń biri bolǵan baıqalady.
Biz tómende osy kitaptan oqyǵanymyz boıynsha birqansha maqaldardyń tolyq nusqasyn jazdyq.
Urlyq túbi - qorlyq.
Tolyǵy:
Urlyq.
Urlyq túbi – qorlyq .
Paqyrǵa qylma zorlyq,
Qıamette alar teńdik.
Birinshi baılyq – densaýlyq,
Ekinshi baılyq – aq jaýlyq,
Úshinshi baılyq– on saýlyq.
Tolyǵy:
Áýelgi baılyq – ıman baılyq,
Ekinshi baılyq – densaýlyq.
Úshinshi baılyq – aq jaýlyq.
Tórtinshi baılyq – on saýlyq.
Oshaqtyń úsh buty ottan túspese,
At beldeýden ketpese,
Er jigitke bu bir handyq.
Kórmes túıeni kórmes.
Tolyǵy:
Soqyr túıeni kórmes,
Táńiri asyraǵan toqtyny bóri jemes.
Jyly-jyly sóılese, jylan ininen shyǵady.
Tolyǵy:
Jyly-jyly sóılese,
Jylan innen shyǵady.
Qatty-qatty sóılese,
Musylman dinnen shyǵady.
Zamanyna qaraı amaly.
Tolyǵy:
Taýyna qaraı túlkisi,
Zamanyna qaraı kúlkisi.
Adasqannyń aıyby joq,
Qaıtyp úıirin tapqan soń.
Tolyǵy:
Adasqandy sókpeńiz,
Qaıtyp úıirin tapqan soń.
Urlaǵandy keshińiz,
Toǵyz alyp, japqan soń.
Álin bilmegen álek.
Tolyǵy:
Álin bilmegen álek,
Qur ókpelep ne kerek.
Talapty erge nur jaýar.
Tolyǵy:
Talapty erge nur jaýar,
Yrysty erge mal turar.
Qalǵan kóńil – shyqqan jan.
Tolyǵy:
Daýsyz degen ajal joq,
Kárilikke jala joq.
Qaıtqan kóńil – shyqqan jan,
Jaman týǵan kez bolsa,
Dúnıede onan artyq pále joq.
Bir synaǵan jamandy ekinshi qaıta synama.
Tolyǵy:
Bir synaǵan jamandy ekinshi qaıta synama.
Júrmeıtuǵyn shabandy júrgizem dep qınama.
Basqa pále tilden.
Tolyǵy:
Jobalań joldan,
Pále tilden.
Aýyrý astan,
Daý qaryndastan.
Atalǵan qundy kitapty myna siltemeden oqı alasyz:
«Qazaq maqaldary» jınaǵan Ysqaquǵly Meıram. - 1-basylýy. - Qazan : Kárımovtar baspahanasy, 1914. - 39 b. - Mátin arab shrıftimen berilgen
Ádilet Ahmetuly
Aqyn, Ortalyq ǵylymı kitaphananyń Sırek kitaptar, qoljazbalar bóliminiń qyzmetkeri
6alash usynady
