nemese jal tapqannyń bári jalǵan aıtpaıdy
Taqyrypqa tótesinen kirelik. Bir úıir jylqy, bir bas sıyr, bir tuıaq qoı, bes qora qoı, bir túp aǵash, bir shoq gúl, bir ýys qum, bir tal úki, on qap bıdaı, bir aǵash júgeri, bir kele túıe, bes qaryn maı, úsh rýly el, alty arys el, bir top adam, t.b. bolyp kete beretini qazaq tilinde sóıleıtin árkimge tań qalarlyq dúnıe emes. Degenmen, dástúrli turmys ortasyna qosh aıtyp, jarym-jartylaı qalalyq bola bastaǵannan beri talaı asyl sózderimiz qaltarysta qalyp barady. Túıeni «kelelep» esepteıtini, júz túıe bolǵanda «bir soqyr» dep ataıtyny umyt bola bastap, jeli qoldanýshylar daýlasyp jatqanyna da kýá bolǵanbyz.
Arqalap otyn kóterip, qappen tezek terip, tirshilik otyn mazdatqan eldiń balasy bolǵandyqtan, oqyrmanǵa qı týraly saýal qoıýdyń sáti tústi. Bir arqa otyn, bir qap qı, bir shelek sý, bir taba nan, bir dana kitap dep tize berýge bolady. Biraq, bir arqa shóp nemese bir qushaq shóp degendi bilgen kisi osyndaǵy kórsetiletin zattyń kólemi úlken bolǵanda qalaı atalatynyn tolyq aıtyp bere alady degenge eshkim kepil bola almasy munda tur.
Aıtalyq shópke kelsek, sanynyń azynan kóbine qaraı: bir tal shóp, bir jilinshik shóp, bir býda shóp, bir qushaq shóp, bir arqa shóp, bir arba shóp .... dep keledi de, bir otaý shóp, bir maıa shóp, taý maıa shóp bolyp ketedi. Iaǵnı, shóptiń kólemi úlken bolǵanda «maıa», «otaý» dep qoldanatynymyzǵa kúmán joq. Al bir qap qı, bir kenep qı, bir qanar (daǵar) qı dep, ony salatyn ydystardyń ataýy arqyly kórsetýge bolatynyn da bárimiz bilemiz. Biraq, osyndaǵy qı men tezektiń mólsheri óte kóp bolsa qalaı ataýshy edik? Bir maıa qı dep eshkim atamaıdy. Taý maıa qı dep te atamaıdy. Qoıyp otyrǵan bul saýal babadan qalǵan dástúrli mal sharýashylyǵymen shuǵyldanyp otyrǵan aýyldardaǵy aǵaıynǵa túk te tańsyq emes bolýy múmkin. Degenmen, qara qostan ósip-ónip, qalada ǵumyr keship jatqan bizder muny esten shyǵara bastaǵanymyz jalǵan emes.
Jaqynda men qazaqtyń mańǵaz aqyndarynyń biri Serik Núsipulynyń shyǵarmalaryn oqyp oqyp otyryp, osy saýaldyń jaýabyn taýyp alyp, kózim jarq ete tústi. Toqsanynshy jyldary arǵy bettegi qazaq ádebıetine jas býyn bolyp kelip, tebindi jyrlardy qosqan aqynnyń «Qara nóser» óleńinde mynadaı shýmaq bar:
Úreı bılep kún boıy úıge enbegen,
Jetim shal júr mardymsyz kúıbeńmenen.
Bir jal qıǵa úıdegi baryn jaýyp,
Bir toshala salýǵa kúı kelmegen.
Minekı, jınalǵan qı kóp bolsa ony «Bir jal qı» dep kórsetemiz. Endi «jal» sózi jamaǵatqa belgili. Attyń jaly, atannyń qomy degendegi jylqynyń jaly. Al, qyrynan kólbep jatatyn jazyqtan bıik belegirdi de jal deıdi qazaq. Sonda da, biz osy eki «jalǵa» sózdikterimizde qalaı túsinik berilgenine de nazar salyp óteıik:
Jal. 1. Jylqynyń (qulannyń, arystannyń, esektiń) jelkesi ústine ósken qalyń qyl. 2. Jylqynyń shoqtyǵy men aýyz omyrtqasynyń arasynda, moıyn omyrtqany ustap turatyn jelkemen jymdasa bitken maıy. J a l – jylqy etiniń kádeli músheleriniń biri. 3. Jylqynyń jelke maıynan jasalatyn ulttyq taǵam (Qazaq ádebı tiliniń sózdigi. On bes tomdyq. 5 - tom / Qurast.: B. Ábilqasymov, S.Bızaqov, Á.Júnisbekov jáne t.b. - Almaty, 2011. - 752 b.).
Árıne, ǵalymdar bir aýyzdan kelisip turaqtandyrǵan «jal» ataýy týraly bul úsh anyqtamaǵa qarsy daýymyz joq.
Bir qyzyǵy, biz kórsetip otyrǵan sózdikte «jal» sózin: «Adam tósine ósken jún, túk», – dep kórsetken. Bul endi artyqtaý. «Júreginde túgi bar» batyrlardyń keýdesinde jún bolatyny, onyń jal sekildi bolatyny jurtqa belgili. Degenmen, ony tek jalǵa uqsaǵandyǵynan ǵana solaı ataǵan. Sózdi jasaýshylar bul «jaldyń» derbes maǵynasy bar kenin jalǵyz ǵana Maǵjannyń myna óleńine súıenip aıtady:
Kene artynda jas arystan Syzdyq bar.
Tós ústinde jelkildegen qara jal.
Erden týǵan erdiń jolyn qýady:
Er ımany – el, aınymaıtyn elim – jar (M.Jumabaev, Shyǵ.). Mine, Maǵjan bir ǵana Syzdyq batyrdyń «tósiniń ústinde jelkildegen jal sekildi túgi bar» dep, áserlep (ulǵaıtyp) kórsetti eken dep, tóstegi túk ataýlyny qazaq «jal» dep ataǵan dep turaqtandyra salýǵa bola ma? Bir kórkem shyǵarmada kelgen áserli sózdi kúlli qazaq aýzyna sala salý da shyn ǵylymnyń barar jeri emes. Onyń ústine tósinde túgi bar adamnyń bári júreginde túgi bar batyr bolýy ekitalaı. Denesi túkti keletin ońtústiktegi kórshilerdiń bári jalańash baryp jaýǵa tıetin júrek jutqan batyr bolmaıdy. Tipti, bizdiń jaqta áldebir saýdager sarttar: «Qazaqtar keýdesinde túgi bar adamdy batyr deıdi. Sondyqtan, keýdemizdi ustaramen qyryp, túgimizdi molatyp baraıyq», – depti dep kúlisetin aıtylymdar bar.
Iaǵnı «jal» degen sóz jazyqtan sál kóterińki uzynshaqtaý kelgen dúnıelerge qaratylady. Sol jaldy jaldap ósken qyl-qybyrdy da qazaq jal dep ataǵan. Osymen bitti. Al, tarıhta arqasynda jaly bar talaı tulǵa bolǵany kópke aıan. Kókjal baraqtan beri qaraı, keshegi Er Ospan Silamulyna deıin arqasynda jaly, keýdesinde túgi bolǵany aqıqat.
Sózdikterdiń birinde «jal» degen «shala jyrtylǵan jer» dep anyqtama berilgen. «Soqashylar jerdi jal qaldyryp jyrtypty» degen sóılemdi osyǵan dálel retinde keltirgen. Shala jyrtylǵan jerdiń bárin «jal» demeıdi, aǵaıyn. Ol endi jal sekildi bolyp qalsa, «jal qalypty» demegende ne desin? Shala jyrtylǵan jer emes, tegis bolýǵa tıisti jumystyń qaı-qaısysyna jal sekildi bıikteý uzynsha birdeńe qalyp qalsa, ony da aıtady qazaqtar «jal qalyp qalypty» dep. Qysqasy, «anany da jal deıdi, mynany da jal deıdi» dep tize bersek, júzdegen ataý ataýdy tabýǵa bolady.
Qı men tezektiń kóptigin bildiretin «jal» sózi «Qazaq tiliniń aımaqtyq sózdiginde» Shyǵys Qazaqstannyń Kúrshimindegi jaqyndarymyz qoldanady dep keltiredi. Onda jal sózi «úımek», «úıindi» maǵynalaryn beredi delingen.
Búgin bir j a l tezek úıdik (Shiǵ. Qaz., Kúrsh.).Qazaq tiliniń aımaqtyq sózdigi /Qurast. Ǵ.Qalıev, O.Naqysbekov, Sh.Sarybaev, A.Úderbaev jáne t.b. – Almaty: «Arys» baspasy, 2005. - 824 b.
Jal-jal qıdy Kúrshim ǵana emes, arǵy bettegi el de jınaıdy. Jáne solaı qoldanady. Mine biz osylaısha kóp mólsherdegi qı men tezekti beıneleıtin jal sózin umytyp kete jazdaǵan jerimizden aqyn óleńiniń arqasynda qaıta «taýyp alyp» jamaǵaıynǵa jar salyp otyrmyz.
Endi «jaldyń» ózge maǵynalaryn da qosa ketelik. Jal – jaldaný, maılaý (arenda), jalshy, jalaqy maǵynalaryn bildiretini kópke aıan. Sózdikter de muny jaqsy kórsetken.
Al qazaqta: «Balta shapqansha, dóńbek jal tabady» degen sóz bar. Bul jerdegi maǵynasy: aıla, aqyl, amaldy bildirip tur. Oǵan talas joq.
Degenmen de sózdikter «jal» sóziniń maǵynasy: «Jalǵan» dep kórsetedi. Onda da keltirip otyrǵany Shákárim óleńindegi jalǵyz tarmaq. Joǵarydaǵy «Qazaq tiliniń aımaqtyq sózdiginde» «Jal» sóziniń bir maǵynasy «Jalǵan», ony Qytaıdaǵy qazaqtar qoldanady deıdi. Jáne onyń mysaly retinde «Uqpadym dep aıtpa j a l (Shákárim)», – dep keltiredi. Apyr-aý, bul «jal» sóziniń «jalǵan» maǵynasyn Qytaıdaǵy qazaqtar qoldanatyny ras bolsa, sol jaqtaǵy qazaq qalamgerlerinen bir mysal alý kerek edi-aý deımin. Bul jerde Shákárim qajy «jaldy» jalǵan maǵynasynda emes, syltaý, amal, toıtarys maǵynasynda qoldanyp otyr. Tipten, Shákárim aqsaqal «jalǵan sóıleme» maǵynasynda qoldansa da, ol jalpy qazaq «jal aıtýdy» «jalǵan sóıleýdiń» ornyna qoldanady dep, akademıalyq deńgeıdegi sózikke engize salý da asyǵystyq. Ǵulamanyń «Táńiri men jan» atty ǵalamat óleńinen alynǵan osy tarmaqtyń bas-aıaǵyn qosyp qoyp kórelik:
...................
Neshe túrli gúl, japyraq,..
Árbireýin qolyńa al.
Qury kórip qoıma biraq,
Onda ne bar oıǵa sal.
Túsi qandaı, túri qandaı,
Tamyry bar neshe tal.
Tese qara, teksere almaı
Uqpadym dep aıtpa jal.
Óleńde avtor «uqpadym dep jalǵan aıtpa» dep emes, uǵa almaǵanyńdy syltaýratyp, dálel retinde kórsetip áýre bolma» dep otyr. Osylardy qorta kelgende biz «jal» sózi jalǵan maǵynasyn bermeıdi. Aıla, aqyl, amal, toıtarys, dálel, syltaý maǵynalaryn beredi. Iaǵnı jalǵan sóz eshkimdi sendire almaıdy. Al jal aıtý arqyly sendirýge bolady. Sebebi, jal aıtqan kisi sebep-saldardy kórsetedi. «Jalqaý kisi adam tappas jal aıtar». Jalǵanǵa qaraǵanda jaldyń ılandyý qýaty basymyraq keledi.
Minekı, biz búgin «bir jal qıdan» biraz oıymyzdy ortaǵa saldyq. Jal-jal qı men tezek jaǵyp ómiriniń oshaǵyn laýlatqan eldiń oty óshpesin. Aıtpaqshy, jal-jal qı men tezek jınaý úshin japandy jaılap jatqan tórt túik mal bolýy kerek. Tórt túligin baqqan eldiń óz sózi ózine jat bolmas ta edi. Osyndaıda taǵy bir kem dúnıeniń qulaǵy qalqıyp kórine bastaıdy...
Ádilet Ahmetuly
