Nuǵyman Manaevtyń muǵalim tańdaýy týraly qyzyqty tyń derek
«Qazaq» gazetiniń 1917 jylǵy bir nómirinde Nuǵyman Manaevtyń ózi ashqan mektepke oqytýshy (muǵalim) alý týraly qulaqtandyrýy basylǵan. «Qazaq» gazetinde alýan túrli jarnamalar men habarlandyrýlar, hattar, jarnamalarǵa (ıǵlan) da oryn berilip otyrǵan. Osydan ǵasyr burynǵy jarnamalardyń mazmuny men úlgisin de zerdelep kórý arqyly, sol kezeńdegi ultymyzdyń zamanaýı órkenıetke umtylys jasaýdaǵy qun kózqarasy men ekonomıkalyq tanymyna da baǵa berýge bolar edi. Aıtalyq dep otyrǵanymyz «Qazaq», «Aıqap» bastaǵan ulttyń tól baspasózinde basylǵan iri-iri basmaqaladan tartyp shaǵyn jarnamalarǵa deıin ár turǵydan qarap zertteýdiń ózi bizge HH ǵasyr basyndaǵy qoǵamdyq jaǵdaı men ult qaıratkerleri kún saıyn qubylǵan zamana aǵysyna qandaı ustanymda bolǵanyna tarıhı, shynaıy baǵa berýge jol ashady.
Birde taǵy da «Qazaqty» aqtaryp otyryp, ǵalym, aǵartýshy, memleket qaıratkeri Nuǵyman Manaev jazǵan bir qulaqtandyrýǵa kózimiz tústi. Qulaqtandyrýdyń mazmuny tómende:
EKİ MUǴALİM KEREK
«Qazaqta» jazylǵan «Talap» mektebine hám taǵy bir «qazaq» emlesimen oqyta biletin eki muǵalim kerek. Jalýnıa aıǵa 100 som. Páter, tamaq bizden. «Qazaq» basqarmasy unatqan muǵalim bizge jaraıdy. Oqý birinshi sentábrden.
Adres: Selo Marfıno, Astrah. gýb.lavka Iakýbova.
Nuǵyman Manaev.
Endi osy hattyń mazmunyna toqtalaıyq.
- «Qazaqta» jazylǵan «Talap» mektebi:
Nuǵyman Manaev Ýfadaǵy (búginde Bashqurtstan astanasy) ataqty Ǵalıa medresesinen bilim alyp, 1916 jyly týǵan aýylyna kelip, «Talap» atty mektep ashady. Sol mektep týraly «Qazaq» gazetinde maqala jarıalanǵanyn meńzep otyr. Qazaq ishindegi aqjoltaı jańalyqtardyń bárin qalt jibermeıtin «Qazaq» gazeti Nuqańnyń aǵartý isin qoldap, jańadan ashylǵan mektepti tanystyryp ótken. Arada biraz ýaqyt ótkende oqytýshy jetispestiginen aǵartýshy Nuǵyman Manaev osy habarlamany jazǵan.
- «Qazaq» emilesimen oqyta biletin.
Munda qazaq sózi tyrnaqshaǵa alynǵanyna qaraǵanda, Ahmet Baıtursynulynyń tóte jazýynyń qoldanysqa enip, aqparat-baspasózdiń basty jazýy bolyp qalyptasa bastaǵan kezeńi meńzelip otyr. Iaǵnı, ol kezde medreseden oqyǵandar shaǵataılyq úlgidegi qadim jazýyn qoldansa, al, Ahmet bastaǵan qazaq kóshbasshylary jańa jazýdy kúlli qazaq balasyna úıretýdi áldeqashan bastap ketken bolatyn. Osyǵan qosa, oryssha oqyǵandardyń ózi «Tóte jazý» men qadimshege kelgende irkilip qalatyn edi. Bul týraly zıalylar sol kezdiń ózinde zamandastaryn jáne jetilip kele jatqandardy kóbirek tilge alyp, syn tezine salyp otyrǵan. Al, Nuǵymannyń «Qazaq» emilesimen oqyta biletin muǵalim kerek dep otyrǵany da sol «Qazaqty» shyǵaryp otyrǵan Ahańnyń jazýynyń qyr-syryn tolyq biletin adamǵa zárý ekenin kórsetip otyr. Osy turǵydan alǵanda, búgingi tańdaǵy jarnamalarda oryssha nemese aǵylshynsha jaqsy biletin adamdy talap etetin kompanıalar sıaqty, aýylda ashylǵan mekteptiń ózinde qazaq jazýyn ıaǵnı tóte jazýdy jaqsy meńgergen muǵalimderdiń qadiri arta bastaǵanyn baıqaýǵa bolady.
Jalýnıa aıǵa 100 som. Páter, tamaq bizden.
Jalýnıamyz aılyq eńbekaqy. Júz somy sol kezdegi aýyl oqytýshysynyń bir aılyq jalaqysy. Osy arada bir qyzyqty derek eske túsedi. «Qazaq» gazetin qarjylandyrý úshin Ahańdar qurǵan «Azamat» seriktigine kúlli Qazaq dalasynyń jer-jerinen baılar bálen júz somnan bastap, on somǵa deıin jiberip otyrǵany týraly aqparattar da «Qazaqtyń» betinde kóbirek kezdesedi. Ulttyń damýy úshin uıysa bilgen sol kezeńniń baılary bir ǵana gazettiń shyǵyny úshin, ataq, bodaý tilemesten, qorasyndaǵy malyn satyp, neshe muǵalimniń aılyǵyna barabar keletin aqshany qazaǵynyń «Qazaǵy» úshin salyp otyrǵan. Búgingi shyqbermes Shyǵaıbaılarmen salystyrǵanda áne solar naǵyz zıaly, ımanjúzdi, ardaqtylarymyz edi. «Madıar» degen búrkenshik esim qoldanǵan Mirjaqyp Dýlatov «Qazaqtyń» áldebir sanynda, Shyǵystaǵy Zaısannan, Arǵy bet Tarbaǵataıdaǵy baılardan (Tańǵyt úkirdaı bastaǵan), búgingi Ózbek jerindegi Namangán, Jızaq ólkelerinen, Sibirdegi qaltalylardan, Oraldyń myrzalarynan, t.b. jaqsy-jaısańdardan «Azamat» seriktigine jınalǵan qarajattyń arqasynda, buǵan deıin tatar men orystyń baspalarynan basylyp turǵan «Qazaq» gazetiniń endi óziniń táýelsiz baspahanasy bolǵanyn, shyǵarýshy redaktorlardan syrt, 20 adamdy jumysqa alyp, maıraǵaı da taıraǵaı bolyp jatqanyn, buǵan deıin jetisine (aptasyna) bir ret shyǵatyn gazet endi jetisine eki ret shyǵa bastaǵanyn, gazet tırajynyń kóbeıip, jazylýshylar molaıǵanyn aıtyp, Alash balasynan shúıinshi suraǵan jazbasy bar edi. Qarańyzshy, sol kezde «Qazaq» gazetiniń taralǵan aımaǵy búgingi Qazaqstan dep atalatyn memlekettiń syrtyna deıin shyǵyp ketken bolatyn. Búgingi táýelsiz eldiń bas baspasózi sanalatyn «Egemen Qazaqstan» men «Qazaq ádebıeti»gazetin Ahańnyń «Qazaǵy» shań qaptyryp ketetin edi.
Taǵy bir qyzyqty derek, «Bosqyn qyrǵyzdarǵa járdem» atty Qyr balasynyń (Álıhan Bókeıhan) úndeýinen keıin, Ahmet Baıtursynuly bastaǵan top óz qaltalarynan otyz somnan aqsha shyǵarǵany da sol «Qazaqta» tur. Endi qarańyz, ult taǵdyrynyń uly jolyndaǵy qat-qabat iri isterdi tyndyryp júrip, Ahań bastaǵan kóshbasshylar Patshalyq orys áskeriniń qysymynan Qytaı asyp Qyzylsýǵa ketken qyrǵyz baýyrlaryna óz eńbek aqylarynyń úshten birin jibergen. Bir oqytýshynyń aılyǵy júz som bolsa, Ahań ózi bastap otyz somdy bosqan qyrǵyzdarǵa járdem beretin komısıaǵa usynǵan. Oǵan Mirjaqyp Dýlatovtyń: ««Oıan Qazaq» kitabymdy qaıta shyǵaryp, satamyn, satylymnan túsken aqshany bosqyn qyrǵyz baýyrlaryma jiberemin!» dep taǵy da osy «Qazaqta» jalpaq jurtqa jar salǵanyn qosyńyz. Nedegen baýyrmaldyq, ultshyldyq, berekeshildik, birlikshildik. Bular týraly jaǵdaı jar berse aldaǵy kúnderde túpnusqany silteı otyryp jazýǵa tyrysamyz.
Qulaqtandyrýdaǵy páter, tamaq bizden deýine de mán bergen jón. Qonaqjaıly bir qazaqtyń úıin surap alyp, saýsaǵynan bal tamǵan bir ananyń dastarqanyn endi keletin eki muǵalimge jaıdy ma, joq, «Talap» mektebinde oqytýshylar jatatyn jataq jáne asqana boldy ma, ony da sol kezeńge kóz júgirtý úshin zertteı túsý qajet.
«Qazaq» basqarmasy unatqan muǵalim bizge jaraıdy. Alaqandaı jarnamada jazylsa da osy bir aýyz sóılem sol kezdegi Ult kóshbasshylarynyń arasyndaǵy syılastyq pen tatýlyqty bildiretin uly sóz deýge tolyq negiz bar. Sebebi, bul jerde «Qazaq» gazeti kúlli saýatty qazaqtyń deńgeıine kesim aıta alatyn úlken ólsheýish qural bolǵanyna kóz jetedi. Iaǵnı, bul sózden: «Ahań unatqan kisini, biz de unatamyz» degen uǵymdy kórip turǵandaımyz.
Álıhan, Mirjaqyp, Ahmetter osy kezeńde shyqqan árbir kitapqa ǵylymı syn baǵa berip otyrǵany bir bólek áńgime. Deıturǵanmen, Álekeń, Mirjaqań, Ahańdar aıtqan árbir sózdi sol kezdegi aǵartýshy zıalylar bir aýyzdan maquldap otyrǵany baıqalady. Árıne, til-jazý máselesinde, basqa da saıası tańdaýlar týrasynda pikir ala-qulalyǵy, ǵylymı pikir-talastar da kóbirek ómir súrgen. Degenmen, Ult ustazynyń janynan tabylǵan, «Alash týy astynda kún sóngenge sónbeýge» anttasqan top qıyn kúnde de birin-biri satqan joq, attyrǵan joq.
Atalǵan jarnamada «Qazaq» basqarmasy unatqan kisi bizge de jaraıdy deýi, joǵaryǵa baǵyný, ult kóshbasshysynyń tańdaýyna qurmet etý degen joǵary sanaly kisiniń oıyn kórsetýde. Ásirese, ustazdyq, oqýlyq jazý, ádisteme, t.b. jaqtardan alash balasyn moıyndatyp úlgirgen tájirıbeli Ahmet Baıtursynulynyń tańdap bergen tálimgerinde min bolmaıtynyna sengen kishilik pen kisilik qasıet birdeı kórinip tur. Qazaqta «Jar tańdasań kárige tańdat, at tańdasań jasqa tańdat» degen ataly sóz bar. Aǵartý salasynda kópti kórgen, «Kisi bolar kisini kisesinen tanıtyn» Ahmetterden ótip qaıda baramyz degen saryn menmundalaptur Nuǵyman Manaevtyń jazbasynda.
Al, eń sońǵy jazylǵan meken-jaıǵa qarap, sol kezdegi Astrahan aımaǵyndaǵy Nuǵyman ashqan «Talap» mektebiniń ornyn kórýge de bolady. Áýelgi aty Qajy tarhan, aýyzsha Ashtarhan bolyp aıtylyp, orystar kelgennen keıin Astrahanǵa ózgergen osy bir kıeli alqaptyń aty atalsa-aq, tek qana aımadet erler ǵana at baılaǵan altyn ataǵashty Altyn Ordadan bergi tutas tarıh kóz aldymyzdan kóldeneńdep óte shyǵady. Jalpy, ulttyq aǵartýda elimizdiń osynaý batysy, Oral, Ashtarhan aımaqtarynan shyqqan erlerdiń eńbegi eren. Jalǵyz parsha hatynan «Jańalyq ashtyryp» otyrǵan Nuǵyman Manaev ta sol topyraqtyń týmasy edi. Oqyrmanǵa o kisiniń (Ahmet Baıtursynuly III jaqtyń sypaıy túrin o kisi dep kórsetken. – Á.A) ómir deregin keltire keteıik:
Nuǵyman Sársenuly Manaev (17.09.1894, Atyraý oblysy, Qurmanǵazy aýdany Janbaı aýyly - 1942) — ǵalym, aǵartýshy, memleket qaıratkeri. Ýfadaǵy "Ǵalıa" medresesin bitirgen (1916). Beıimbet Maılınmen birge "Sadaq" atty qazaq oqýshylarynyń qoljazba jýrnalyn uıymdastyryp, qosymsha redaktory bolǵan. "Aıqap" jýrnalynda maqalalary, 1915 jyly "Aıaqtalmaǵan romannan úzindi" kórkem týyndysy jarıalanǵan. Medreseden keıin týǵan aýylynda ustazdyq etip, "Talap" mektebiniń negizin salady. Bolashaq muǵalimder daıarlaıtyn qysqa merzimdi kýrstar uıymdastyrǵan.
"Iman ıslam" (T.Jarokovpen birge) kitaby, "Jastar arasynda", "Azamat" shaǵyn pesalary bar. Sháńgereı Bókeev óleńderi, Spandıar Kóbeevtiń "Qalyń mal" romany jaıly zertteýleri ulttyq ádebıettaný ǵylymyna qosylǵan súbeli úles bolyp tabylady.
Qazaqqa bir ózi myń kisideı eńbek etken uldardyń biri N.MAnaev osy adam. Nuǵyman Manaevtyń «Iman-Islam» atty oqýlyǵy 1916 jyly Ýfada jaryq kórgen. Bul kitap búgingi tańda Ortalyq ǵylymı kitaphananyń Sırek kitaptar qorynda tur.
Ádilet Ahmetuly, aqyn, «Alash» muralaryn zertteýshi
