Ahań men Mirjaqańnyń jubaılarymen birge jazǵan haty týraly
Bıyl alashtyń ult ustazy, teńdessiz ǵalym – Ahmet Baıtursynulynyń týǵanyna júz elý jyl. Bir jarym ǵasyr degenińiz bir ulttyń eldik quryp, egemendik alýyna, eseıip, alpaýyt el bolýyna qaptal jetetin ýaqyt. Ótken tarıhyn túgendep, ult rýhynyń shyraqshysy bolǵan birtýar tulǵalaryn ulyqtap, urpaq sanasyna sińirip otyrǵan ulttar ozyp-aq ketti. Al, birde batysqa eliktep, birde shyǵysqa jaltaqtap otyrǵan elder «Jahandanýdyń» qazanynda qoıyrtpaqtalyp qaınap barady. Onyń sońyn oılaýdyń ózi qorqynyshty.
Bıylǵa deıin barynsha jınap-terilgen qundy muralarymen birge, buǵan deıin jurtqa beıtanys bolyp bara jatqan, tarıhtyń san qatparynda qalyp qoıǵan Ahmetke tıeseli árbir paraq qaǵaz ben árbir sóılem sózdiń ózi baǵa jetpes baılyq. Ult ustazynyń osyndaı jaýhar muralaryn aıaq jetken jerge deıin baryp izdep taýyp, sana jetken jerge deıin zerdelep ult ıgiligine usyný – barshamyzdyń kezek kúttirmes mindetimiz.
Bıyl Ahmet Baıtursynulynyń týǵanyna 150 jyl tolý baılanysymen, M.O.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýty ǵalymnyń akademıalyq tolyq jınaǵyn shyǵarý jumysyn qolǵa aldy. Ahań bastaǵan Alash ardaqtylarynyń kitaptaryn túpnusqadan oqyp, óz álimizshe zerttep júrgenimizden bolar, bizdi de usynys etip, atalǵan abyroıly ári salmaǵy aýyr jumystyń tobyna qosyp qoıdy. Onsyz da qalt etken ýaqytta Sırek kitaptar men qoljazbalar qoryna kirýdi ádetke aınaldyrǵan biz úshin Ahańnyń bir jarym ǵasyrlyq mereı jyly tabystarǵa toly bastaldy. Bul týraly buǵan deıingi jazbalarymyzda azdy-kópti aıtqan edik. Jasaǵan ıemiz qýat berip, qolymyzǵa tyń dúnıeder túsip jatsa, árıne taǵy da jaza túsermiz.
Men Ahańnyń tolyq jınaǵyn shyǵarý jumysy barysyndaUlttyq kitaphana men Ortalyq ǵylymı kitaphananyń esigin birkisideı tozdyrdym. Jortqanda jolym bolyp, birneshe tyń materıalǵa da qol jetkizdim. Olar týraly aldaǵy ýaqyttardajazyp, Ahańnyń súıikti eli – Qazaǵynan shúıinshi suraıtyn bolamyz. Sondaı saparlardyń birinde men «Qazaq» gazetinen Bádirısafa men Ǵaınıjamal analarymyzdyń kózindeı murany taýyp aldym.
Bádirısafa kim, Ǵaınıjamal kim esti oqyrman bilip otyr. Bádirısafa – Ahmet Baıtursynulynyń qudaı qosqan, aıaýly jary. Negizgi Esimi Aleksandra Ivanovnaa. Ahań aıaýly jaryn ıslam dinine kirgizip, Bádirısafa Muhammedsalyqqyz dep esim-soıyna deıin ózgertip alǵany aıtylady. Al, Ǵaınıjamal anamyz Alashtyń kóshbasshysy, qalamger, qaıratker Mirjaqyp Dýlatulynyń jubaıy. Qazaqtyń eń súıikti adamdary bolǵan Ahmet pen Mirjaqyptyń kúreske toly kúrdeli ómirinde jandarynda bolǵan, osynaý tekti tulǵalarǵa qandaı eskertkish qoısaq ta jetedi. Bul týraly uzaq tolǵanbaı, qýanyshty aqparatty asyǵa kútip otyrǵan aǵaıynǵa alty-aq joldan turatyn murany kórsetelik.
«Qazaq» gazetiniń 1917 jylǵy 23-aqpan kúngi nómirinde Ahmet pen Mirjaqyp, súıikti jubaılary Bádirısafa men Ǵaınıjamaldyń esimin qosyp, súıgen jary qaıtys bolǵan Raıymjan atty tulǵaǵa jáne onyń jas qalǵan balalaryna kóńil aıtý hatyn jazǵan. Hat mazmunynda qaıtys bolǵan kisi esimi – Rahıma. Artynda qalǵan eri, Ahańdardyń rýhtas dosy – Raıymjan. Endi hattyń ózine kóz júgirtelik:
Raıymjan myrzaǵa hám súıikti anasynan jastaı aıyrylǵan balalaryna kóńil aıtyp, Marqumnyń Alla taǵala jaıyn jannattan násip etsin dep tileımiz! Rahıma hanym Raıymjan myrzaǵa laıyq jar-joldas edi. Biz tilektes dos-jarlaryńyz qaıǵyńyzǵa ortaqpyz!
Bádirısafa
Ahmet
Ǵaınıjamal
Mirjaqyp
(«Qazaq» gazeti 1917 jylǵy 23-aqpan kúngi № 219)
Kóńil aıtý haty mine osyndaı shap-shaǵyn. Shaǵyn bolsa da shanaǵyna myń jyldyq muń men zardy syıdyrǵan qos ishekti dombyradaı qazaqtyń qos dúldúli januıasymen birge kúızele, kúńirene otyryp, aýǵan túıeni basqandaı dosyna «Qazaqty» oqıtyn Alash jurty aldynda kóńil aıtady. Bul da bolsa Ahań men Mirjaqańnyń jáne olardyń jan jary bolǵan súıikti analarymyzdyń tektiligi, bilimdiligi, qaraly ólim aldyndaǵy izettiligi demeske shara joq.
Endi osy hatta kóńil aıtylǵan adam – Raıymjan Mársekov, qaıtys bolǵan Rahıma sol kisiniń jary deýge tolyq negiz bar. «Rahıma hanym Raıymjan myrzaǵa laıyq jar-joldas edi», - deýine qarap, Ahań men Mirjaqyp otbasynyń Rahıma atty anaǵa berip otyrǵan baǵasy tegin emes dep qaraımyz.
Al, Raıymjan týraly mynany bilýimiz kerek:
Raıymjan Mársekov (1877 jyly Semeı oblysy, Óskemen ýezi, Aıyrtaý bolysynda týǵan, qaıda, qashan qaıtys bolǵany tolyq málim emes) — Alash qozǵalysynyń asa kórnekti qaıratkeri, Alash qozǵalysynyń negizin salýshylardyń biri, zańger, pýblısıs, qazaqtyń múddesin kózdep, qamyn jegen ult oıshyly edi.
Raıymjan Marsekov Alash serkelerimin birge
Endi oıshyldyń jary Rahıma týraly derekti oqyrman tolyqtyrady degen oıdamyz.
«Qazaq» gazetinde mundaı jedel kóńil aıtý hattary ushyrasyp otyrady. Degenmen, Ahmet pen Mirjaqyptyń otbasy atynan jazylǵan kóńil aıtý haty osy ǵana. Atalǵan gazette kóńil aıtý hattary ǵana emes, rahmet aıtý hattary (Táńir jarylqasyn) da, Alash azamattaryn el ishindegi tyńshylardan saqtanýǵa shaqyratyn hattar, alystaǵy aǵaıynnyń, alys orys shárlerindegi stýdentterdiń jaǵdaıyn aıtyp turatyn hattar, til jáne emle týraly suraq-jaýap hattar, jańa kitap týraly habarhattar, qulaqhattar, jarnamalar, qyzmetker izdeý hattary, t.b. alýan janrdaǵy hat-habarlar barshylyq. Osy turǵydan alǵanda «Qazaqty» bizdiń Qazaq eli áli tolyqtaı zerttegen joq.
Áńgimemizge oralsaq, osydan 105 jyl buryn Alashtyń eńsegeı erleri, esil analary qol qoıyp jazǵan jarty bettik hatta talaı syr jatyr. Osy hat arqyly biz Ahmet pen Mirjaqypqa, Bádirısafa men Ǵaınıjamaldaı ónegeli arýlarǵa, Raıymjan Mársekov pen Jubaıy Rahıma marqumǵa táýelsiz eldiń kózimen qaıtadan oı júgirte qaraıtyn boldyq. Sondaı-aq, ǵasyr burynǵy ult ıntelegngtsıasynyń kóshin bastap turǵan, ómiriniń altyn ýaqyttary jazyqsyz túrmede ótken erlerdiń, jáne «Túrmeden boıy, jaladan qoly» bosaǵan ýaqyttarda, dos-jar bolyp ótken otbasylardyń berekesi men tatýlyǵyna qaıtalaı úńile qaraǵanymyz jón.
Arqa súıer azamattary, qazaqtyń biregeı arystary qýǵyn-súrgin kórgende, aqyrǵy taǵdyry jalǵyz oqpen sheshilgende osy aıaýly jarlary qandaı erlik istedi, qandaı kúrdeli ári úreıli kúıde boldy? Bul búgingi árbir jas oılanýǵa, úlgi alýǵa tıisti is. Qoı ústine boz torǵaı jumymrtqalaıtyn zamanda, aıǵa jetpeı ajyrasyp, jylǵa jetpeı sottasyp, aı men kúnniń amanynda jetimder men jesirlerdiń sanyn kóbeıtip otyrǵan zamandastarymyzdyń sanasyna sáýle quıatyn tarıh bul.
Alash arystarynyń jan jubaılary týraly zertteýdiń ózi búgingi tańda neshelegen ǵalymdy ómirge ákeletin uly taqyryp. Bir ǵana Teljan Shonanulynyń jary Shahzada hanymdy da «Otan satqyny» dep, ǵazız keýdesine myltyqtyń dúmin tirep ata salǵan tarıhqa kektenbeı qalaı turasyń?! Alashtyń Ahmetiniń jary, aıaýlysy Bádirısafa ulty basqa, dini basqa bolsa da Haqtyń jolyn qabyldap, Ahańnyń duǵagóıi, tilekshisi, muralaryn qorǵaýshysy bolýy, Ahań atylyp ketken soń qıyn kúnderde qashyp-pysyp júrip, jaryq dúnıemen qoshtasýy – qanshama asqaq mahabbattyń, setinemes serttiń belgisi emes pe!?
Sózimizdiń dáıegi retinde Gúlnar Mirjaqypqyzy apamyzdyń anasy men ákesi týraly kólemdi eńbeginen alynǵan myna bir úzindini de oqyrmanǵa bere ketelik. Urpaq sanasyn silkindiretin osyndaı uly mahabbat ıeleri edi ǵoı bizdi qanattyǵa qatyrmaımyn, tumsyqtyǵa shoqyttyrmaımyn dep júrip, jandaryn qurban etken:
Ǵaınıjamal Dosymbekova - Dýlatova.
Ǵaınıjamal Jahańnyń (Mirjaqyp) súıip qosylǵan jary, qyzyljarlyq Syzdyq Ótegenuly degen oqyǵan kisiniń qyzy. Ǵaınıjamal da oqyǵan, qatarynyń aldy, sulý qyz bolǵan. Mirjaqyp Dýlatov túrmede otyrǵanda Gorkııdiń áıeli E.Peshkovaǵa hat jazyp, jary Ǵaınıjamalmen kezdesýge ruqsat alyp berýge kómektesýin suraıdy. Eki aıdan keıin kezdesýge ruqsat qaǵaz kelipti. 1934-jyly Ǵaınıjamal Sosnoves aralyna úlken qıyndyqpen jetedi. Qasynda uly Álibek bolǵan. Jahań óziniń aýyr jaǵdaıyn sezgennen be, Ǵaınıjamalǵa elge qaıtýǵa keńes beredi. 1935-jyl qaıǵy ústine qaıǵy jamaǵan jyl boldy. Jahańnyń uly Álibek aýrýdan qaıtys bolady. Jahańnyń uly Álibek qaıtqanda (Almatyda) Ahań – Ahmet Baıtursynov (ózi de Arhangelskiden aıdaýdan oralǵan kezi) Ǵaınıjamalǵa kelip, qatty tolqyp otyryp:«Gaıa, shyraǵym, qaıǵyńa ortaqpyn. Mezgilsiz solǵan gúl úzilip tústi…Arty tek qaıyrly bolsyn. Qalǵandardyń, Mirjaqyptyń amandyǵyn tileıik. Aqyryn sura. Álibektiń qaıtys bolǵanyn Mirjaqypqa estirtip, hat jazbańdar. Ózi aýyryp júrgende qınalyp qalar. Artymda ul-qyzym bar dep úmiti úzilmeı júrsin» dep júregi qaq aırylyp, kóńil aıtqan eken. Kóp uzamaı 1935-qarasha aıynda M.Dýlatov týraly NKVD-dan qaraly habar kelgende Ahań:«Aınalaıyn, Ǵaınıjamal, ne aıtarymdy da bilmeı otyrmyn!» dep egilgen eken. Eki kózi jasqa tolyp, eńkildepti. ( G.Dýlatova «Shyndyq shyraǵy»»kitabynan). NKVD habarlamasynda «M.Dýlatov lazarette aýrýdan kóz jumdy» delingen. M.Dýlatov nebári elý jasynyń otyz jylyn qýǵyn súrginde ótkizgen. Ómiriniń sońǵy jeti jylyn túrmede, sosyn Sosnoves aralynda ótkizgen Mirjaqyp Dýlatov uzaq azapty kúnderden keıin 1935-jyly bu dúnıeden ótken. Mirjaqyptyń súıkti jary Ǵaınıjamalda kóp uzamaı, qaıtys bolǵan. Artynda Gúlnar atty qyzy qaldy. Sol Gúlnar Dýlatova HH-ǵasyrdyń bas kezindegi Alash tarıhy men qazaq ómirin beınelegen tamasha «Shyndyq shyraǵy», «Alashtyń sónbes ottary»atty estelik kitaptar jazyp qaldyrdy.
Mirjaqyp Dýlatov Jary Ǵaınıjamal, qyzy Gúlnarmen
Iá, alaqandaı hattan alash balasyn tipti adamzat sanasyn san oıǵa jeteleıtin taqyryptar týyndap otyr. Osy turǵydan alǵanda Ahańdy ardaqtaǵannyń, Alashty tanyǵannyń jóni osy dep, olardan qalǵan murany qoıyrtpaqtap qaıta-qaıta shyǵara bergennen góri, sarǵysh tartqan muralardaǵy ár sózdiń baıybyna baryp, qaıratkeler eńbeginde kórsetilgen tarıhı tulǵalarǵa ǵylymı turǵyda baǵa berýimiz, jáne olardy urpaqtyń sanasyna sińirip, ulttyq maqtanysh arqyly rýhymyzdy oıatýymyz kerek.
Ádilet Ahmetuly, aqyn, «Alash» muralaryn zertteýshi
