Kóben Asqaruly Qytaı jazýshylar odaǵynyń múshesi. Belgili aqyn, zerttermen, jazýshy. Ol 1938 jyly qarashada Altaı qalasy Qyran ózeni boıynda dúnıege kelgen. 1946-1958 jyldary Altaı aımaqtyq 1-orta mektepten tolyq orta bitirip, 1958 jyly Shınjıań ýnıversıtetsiniń hımıa fakýltetyne qabyldanady. 1985 jyly Altaı aımaqtyq mádenıet basqarmasyna qyzmetke shyǵady. 1998 jyly tete aǵa redaktorlyq kásiptik ataq alǵan.
Qalamger 2000 jyly zeınetke shyqqan. Onyń tusaý keser óleńi «Jyl keldi» 1954 jyly «Altaı halqy» gazetynde jarıalanǵannan bastap, tynbaı izdenip, tamasha týyndylar jazyp keledi. Qazirge deıin túrli basylymdarda, qospa jınaqtarda neshe júzdegen óleń, 10 neshe ballada, dastandar jarıalaǵan. Qalamgerdiń «Aq Aısha», «Naızaǵaı - jyr-Naızaǵaı» atty dastandar, «Bal bala», «Kóktem qyzy» atty balladary oqyrman qaýymnyń ystyq yqylasyn alǵan shyǵarmalary sanalady. Kóben Asqaruly «El qamqory - Sháriphan», «Tórt bı tóre jáne Álen ýań ordasy» qatarly kólemdi maqalalary, ǵylmı zertteýleri gazet-jýrnalda basyldy. Aqynnyń «Kóktem qyzy» atty balladasy 1983 jyly avtonomıaly raıon boıynsha 2-dárejeli týyndy syılyǵyna ıe bolsa, «Hosh bol, dostar» án tekisi 1984 jyly Shınjıań halyq radıo stansıasy án tekistin baǵalaýda «Úzdik týyndy» syılyǵyn alady. «Qajynabı Dosqaıulyn eske alǵanda» atty týyndysy 2000 jyly Shınjıań «Dúldúl ádebıet-kórkemóner syılyǵyna» qatynasyp júldeli bolsa, 2011 jyly «Shuǵyla» jýrnalynda jarıalanǵan bir top óleńi 2-ret, 2015 jyly «Naızaǵaı - jyr-Naızaǵaı» atty dastany 3-ret qazaq-qyrǵyz «Dúldúl ádebıet» syılyǵyn aldy.
Esimi men eńbekteri «Osyzaman Qytaı qazaq ádebıet qalamgerler sózdigi», syndy tomǵa kirgen Kóben Asqaruly Shınjıań jazýshylar qoǵamnyń, Shınjıań folkorshylar qoǵamnyń, İle oblystyq jazýshylar qoǵamnyń, aýyz ádebıet qoǵamynyń, İle qazaq avtonomıaly oblystyq 8-kezekti saıası-maslıhat keńesiniń múshesi.
Kóben Asqarulynyń «Sháriphan», «Búrkitbaı batyr» kitaby, «Er keshýi» atty maqalalar jınaǵy, «Jyr-mahabbat», «Alqa» atty eki óleńder jınaǵy, «Sholpan» atty dramalar jınaǵy, «Ulydan qalǵan ulaǵat» atty esseler jınaǵy baspa betin kórdi. Jeti jınaqtyń avtory Kóben Asqaruly seksennen assada halqynyń ádebıeti, mádenıeti jáne murasy úshin baryn arnap keledi. Jáne «Tyraý-tyraý tyrnalar» atty dastandar jınaǵy baspa taǵanynda kezek kútýde.
Asaý Ertis jaǵasynda kók terek
Asaý Ertis jaǵasynda, kók terek!
Qımas dosym qıalyma kóp keled.
Týǵan jerdiń tunyǵynan nár alyp,
Týǵan jerde tamyr tartyp kóktep ek.
Asaý Ertis jaǵasynda, kók terek!
Kóktem aıy kórkiń qandaı Bek bólek!
Birimizden bireýimiz máýe alyp,
Jaz aıynda boılaı-boılaı ósken ek.
Asaý Ertis jaǵasynda, kók terek!
Qara quıyn aıqasqanda jekpe-jek.
Japyraǵyńdy tógip-shashyp turǵanda,
Qaısar janyń qasarysyp ósti erek.
Asaý Ertis jaǵasynda, kók terek!
Kóktem aıy tabysqanda betpe-bet.
Sulý dalam senimenen tolyqsyn,
Japyraǵyńdy jaıqaldyryp tókshi erek!
1981-jyl. Alaqaq
Batpyraýyq
Kóktem lebi keldi elge, bizdiń de alys aýylǵa,
Balalardyń mursasy joq shaı iship, dem alýǵa.
Nur kóktemdi ańsaıdy olar, sezedi olar kún buryn,
Ushyrady tym asyǵys júreginiń bir gúlin.
Shyqty aspanǵa batpyraýyq, kógárshin ne kóbelek.
Dál sol kezde jas júrekke odan artyq ne kerek?!
Olar qandaı, kún nuryna boıyn sozǵan Gúl qandaı!
Ózderi de qushtarymen birge ushqaly turǵandaı.
Atalar ǵoı, ájeler ǵoı, ákeler men analar,
Shattyq sezim boıyn bılep kúlimdesti áne olar.
Qýanǵannan bir-birine berer emes sózge ese,
– Osy zaman balasynyń oıyny da ózgeshe.
Bizdiń kezde shyr aınalyp, «Soqyr teke» oınaýshy ek,
Keıingiler myltyq alyp huńýıbıń bop aıdaýshy ed.
Bala deme, balalarda isteıdi kóz kórgenin,
Jaı, eleýsiz qaraı berme osylardyń ermegin.
Oıyn degen shynyn qýsań sáýlesi ol kóńildiń,
Al, kóńilshi? teńdesi joq shar aınasy ómirdiń.
Kórdiń be, dos, baqytty eldiń, beıbit eldiń adamyn.
Men olardyńomyr kúıin kózderinen tabamyn.
1983-jyl
Bult
Keıbireýler mekensiz dep syndaıdy,
Rasynda onyń kóshi tynbaıdy.
Onan máńgi arylmaıdy muń qaıǵy,
Bult jyrlasa jylap turyp jyrlaıdy.
Onyń nege ashylmaǵan qabaǵy?
Jaqyndasa mynaý jerge jaraly.
Adamdarǵa ashýly ma, taǵdyrǵa? !
Jylap kelip, jylap ketip barady.
Janyp jatqan ormandarǵa tógilip,
Kúıip jatqan shóldi kórip egilip.
Jas bulaǵan jalyn atyp janary,
Qaıysama qabyrǵasy sógilip? !
Adamdar-aı, jumyr jerdi bólisken,
Bóle júrip kelisken de tebisken.
Bóle júrip keleshegin umytyp,
Jábirlegen jer anany, ólisken...
Jerdi aınalyp bulttar kóship barady,
Jazam deıme adam salǵan jarany.
Al, adamdar bulttardy oılasa
Mekensizdep jabady oǵan jalany.
Bulttar-aı, bezip júrip mekeninen,
Jerdi súıip bult bolyp keterme eń!
Bar meıirin jumyr jerge qaltyryp,
Jumyr jerdiń bar qaıǵysyn kótergen.
1989-jyl 6-maýsym
***
Bul taýlarǵa qaramańyz, kózdegenniń suǵy bar,
Qorqam, surqaı nıetterden, kóńilim de sýynar.
Aralama adamdardyń qoldarynyń ýy bar,
Jasyl dala sarǵaıarda gúl bitkender jyǵylar.
Sharapatty bul taýlardyń bar atatyn kıesi,
Al, babamyz, áne, osy kıesiniń ıesi.
Mynaý gúlder, gúldi ormandar,
Onyń tókken qan-terine, eńbegine tyıesi.
Julǵyzbaıtyn bir tal shópti kóktiń joly aýyr dep,
Qıǵyzbaıtyn bir tal shilik, uly ormanǵa jábir dep.
Sarǵaısa orman, silkinse jer beretuǵyn «Tasattyq»
Tilek etip, uly tańyr bersin jańbyr-ómir dep.
Kók aspanǵa bult aınalsa, kúrkirese kún eger,
Dep tileıtin: ýa, táńirim, jan ıege ıe gór!
Qapalaqtap jaýǵan qarǵa qarap turyp tileıtin:
Shapaǵatty týǵan jerge, kúlli álemge tyıe gór!
Bilesiń be, ol týǵan jerdiń qabaǵyna qaraıtyn,
Týǵan jerdiń jan jarasyn óz jarasy sanaıtyn.
Bul álemde shapaǵatshy bar bolsa, eger, jar bolsa,
Áne, osy meniń babam, maqsaty men oıy aıqyn.
Ný ormanda ań da, qus ta qatar Saıran quratyn,
Qarlyǵashtar aýlasynda birge jasap turatyn.
Úıge kirgen jylanǵada shyǵaratyn aq quıyp,
Jan bitkenniń qorǵany adam dep biletin muratyn.
Ýa, atamyz!
Namysyńmen, janińmenen kúzetip,
Ormandy taý, aıdyndy kól, jasyl beldi Gúl etip.
Adamdardyń qoldary Ý dep, qoldy aryńa tejetip,
Týǵan jerdi jaralamaı ketipsiń-aý sen ótip.
Bilesiń be? ata-babam kıeli adam uly adam,
Jerge jańbyr, elge yrys suraǵan.
Qýansa ol berekege, yntymaqqa qýanǵan,
Jylasa eger týǵan jerdiń taǵdyryna jylaǵan.
1989-jyl 7-shilde
Sekseýil
Taýǵa jaımaı tamyryn qumǵa jaıyp,
Sekseýildiń talǵamy tym ǵajaıyp.
Jeti qat jer astyna sozǵan qoly,
Sary qumǵa sarǵaıǵan turma jaıyp?
Aınalasy sardala-sary ǵumyr,
Jararǵaly basylmaı saryǵy bir.
Mahabbatqa zar bolyp, saǵynyshtan-
Shapaǵatqa qanbaǵan qaryǵy bir.
Qazdar qonbaı ketedi bıik ushyp,
Bulttar jaýyp kelmeıdi túıilisip.
Ot lapyldap tamyzda saǵymdanyp,
Sary qumda ómir tur kúıip-ysyp.
Daýyl tursa qum aýnap kóshkenin kór,
Kóshken qumda kógerip sekseýilder.
Taram-taram tamyryn sýyram dep,
Ala almaǵan alysyp eskeýil jel.
Ǵasyr boıy tozbaǵan, artylmaǵan,
Qýramaǵan, tynysy tartylmaǵan.
Móldiregen tamshysyn boıǵa jıyp,
Sary qumda ómir tur sarqylmaǵan.
O, sekseýil, kók gúli sardalanyń,
Súıersiń qara daýyl sarnaǵanyn.
Súıersiń ot-jalynnyń laýlaǵanyn,
Rahat tabar bálkim sonda janyń.
1989-jyly
6alash usynady
