Ańyz ana – Dárıǵa (Mońǵolıa sapary)

Dárıǵa, o, darıǵa...

Tulbadaǵy Qubakóldiń batar kúnmen shaǵylysqan tolqyndarynda yrshyp-shorshyp aqshabaq oınaıdy. Odan ary kógildirin ertip, aqqýlar júzip barady. Bul eldiń eń úlken baılyǵy - tabıǵatty týysqan kúıinde bútin saqtaǵandyǵy der edim. Orynsyz ashylǵan ken, saıahat oryndary atymen joq. Tabıǵatty búldirip baıyǵannan, búldirmeı qalpynsha saqtaý odan ótken baılyq eken-aý deısiń!

Qobda ózeniniń aıdyn jasap, aıaldap aǵar osynaý tusyna kerege jaıǵan Tulba aýdanyndaǵy týystarǵa esendikten keıin, Delýin aýdanyna attandyq. Myń san shóbiniń qymyran ısi burqyrǵan quıqaly dalaǵa kóz meıiri qanar emes!

Delýin Baıan-Ólgeıdegi tarıhy uzaq, úlken aýdandardyń biri. Dál, osynda ǵulama Aqyttyń jıyrma jyldyq ómiri ótken. Medirese, mektep ashyp, halyqty bilim káýsarynan sýsyndatqan. Aqyt mektebine baryp, babanyń kózindeı kóne tamǵa bas ıdik. Osy orynnyń jaýapty qyzmetkeri Kagybatdola myrzanyń aıtýynsha, 1995 jyly osynda Aqyttyń 125 jylyn ótkizip as bergen eken. Sol kezde ekken bir túp boztal ný ormanǵa aınalǵanyn kórip tańdaı qaqtyq. Asta kóterilgen qazan oshaq áli sol qalpy tur.

Ár tóbesi ańyzben ertegi, topyraǵy tarıhqa toly Mońǵolıa elinde qazaqqa qatysty aıtar áńgime de az emes. Bul ólkede Jylqyshy, Kóbesh, Qojamjar sıaqty batyr baǵylandardyń izi jatyr. Solardyń biri Altaı-Qobda arasyna ańyz bolǵan Dárıǵa qara Ospanqyzy edi.

"Kókjaldyń qyzy Dárıǵa,
Jalyn bop keldim pánıǵa.
Qaıratym ákem ózindeı,
Adamdyq joldan arıma!"- dep keletin kórisin kóp adam jatqa da biledi.
Úzeńgi baýy segizqabat, azýly bıler qara Ospan men Súkirbaıdyń quda bolýy, Mardan men Dárıǵanyń bas quraýy Qabdesh Janábilulynyń "Dárıǵa" romany men Baıten Ahmetbaıulynyń "Qıaǵa ushqan qyran" romandarynda keńirek aıtylǵan. Alaıda, Dárıǵanyń sońǵy taǵdyry týraly tolyq málimet joq.

Sapar sátinde Dárıǵadaı tekti ananyń izderine úńile júrdim. Bir eldiń tekti kelini atanǵan Dárıǵanyń sońǵy ómiri Ulanbatyr mańynda ótip, sonda qaıtys bolǵan.

Ańyz ana Dárıǵanyń jatqan jeri

Qolyma qalam ustaǵannan beri elimniń eleýli tulǵalary haqynda kóp jazdym. Ásirese, Beısenbi, qara Ospan, Dárıǵa syndy tulǵalarǵa tańdanýdan góri, tanýǵa kóbirek moıyn burdym. Solardyń biri osy "Dárıǵa" atty lırıkalyq dastan bolatyn. Qysqartyp usyna ketýdi jón kórdim aǵaıyn!

Dárıǵa, o, dárıǵa sezim sózi,
Eljire, jasyńdy tók kóńil kózi.
Úshtastyń bıigine shyqqanymda,
Bir beıne elestedi-aý, kezindegi.
Aınadaı móldiregen arý Qanas,
Dárıǵa óziń be edi, kóziń be edi?!

Dárıǵa, óziń be edi, kóziń be edi?!
Terbetti-aý, bir ǵajaıyp sezim meni.
Maraly kúngeıtiniń túsime enip,
Janarym talaı tańdar kóz ilmedi!
Qara Oshyń qara taýdan kúnsap qarap,
Bejeńniń dombyrasy bezildedi!

Ar-namys, aq mahabbat izgi armany,
Ularly ulantaýdyń qyzǵaldaǵy.
Ańyz bop aıtylýda alty arysqa,
Osy elde Dárıǵadaı qyz bolǵany.
Turma eken janaryńda Dárıǵa qyz,
Bolbadaı, Emegeıti quz-jondary?!

Dárıǵa, o, dárıǵa, Darıǵashym,
Qazaqtyń ár qyzyna ar-ıbasyń.
Bul kúnde Dárıǵa joq, bar bolsada,
Jigitter Dárıǵasyn, tanı ma shyn?!
Dárıǵa qaıta týsa shúıinshige,
Berer em týǵan jerdiń tabıǵatyn!

Qyzy edi qara Ospannyń, o, Dárıǵa,
Anasy ınabatty Rabıǵa.
Aqylyna kórki saı, er minezdi,
Bar edi boıynda órlik, ádep-ıba.
Jaqsynyń aty ólmeıdi desek taǵy,
Jaqsysyz el men jerde qulazıdy á?!

Ertis bop jaralǵaly ne kórmedim,
Altaıǵa aıan, qýaryp-kógergenim.
Elimniń erligi úshin aq órkeshtep,
Bógelsem, sulýlyq dep bógelgemin.
Dúnıe-aý, bal-bul janǵan dıdaryńa,
Bir tal shashyn árıǵa teńerme edim!?

Joǵalmaı quba dala, quba qumǵa,
San taýdyń ertip aqtym bulaǵyn da.
Ajary Dárıǵanyń tur kózimde,
Ǵashyq qyp bir aǵyndy, bir aǵynǵa!
Basynan Baıan-Ólgeı syńsyp aıtqan,
Kórisi kúni búgin qulaǵymda!

Arly Altaı, keshken kúniń aıan maǵan,
Arpalys, oqtan da, ottan aıanbaǵan.
Aq órkesh aǵysymnyń ánurany -
Aıtýly «Aǵajaıdaı» aıańdaǵy án!
Tósińde Dárıǵa atty bir qyz týyp,
Umytyp aǵysymdy, aıaldaǵam!

Dárıǵa dese, shirkin dárıǵa edi,
Turysy, júrisiniń bári ıba edi.
Aq shortan kóńilimmen súıgem ony,
Sekildi ed aıdynymnyń aq úıregi.
Al, búgin Dárıǵa joq, qý súlderim,
Baıansyz pánı dese, pánı me edi?!

Baılyq izde, altyndy, asyldy ańsa,
Bári-bári qumaryń basylǵansha.
Dárıǵa-aý, jat jurttyq bop ketkenińde,
Aqqanyn bilesiń be, jasym qansha?!
Balalyǵyń shyǵar dep qýanamyn,
Júregimde Aqqaıran asyr salsa!

Iá, ózińdeı «Qyz ósse-eldiń kórki»,
Qus ǵana emes, qoǵada kóldiń kórki.
Qyzdary arly, qylyqty bolmaǵanda -
Qaıǵysy qalyńdaıdy eldiń derti.
Arýlarda aqylsyz bop barady,
Arqaýyn bosatqasyn erdiń serti!

Shıryqsa, shabyttansa aqyn Qobda,
Tolqynda, tóz taǵy da, tasym bol da.
Dárıǵa altyn júzik sekildi edi-aý,
Jarasqan kórik berip asyl qolǵa.
Eı, Bulǵyn jylaı aqqan jar qulatyp,
Sen meniń saǵynyshty jasym bolma?!

Eı, Bulǵyn aıaldashy aǵyny-dúr,
Osy eldiń taǵdyryńmen tamyry bir.
Bir habar jetkizersiń arda Altaıǵa,
Saǵynyp týysqanyn aǵa-ini júr.

Oı tastap ótken-ketken jolaýshyǵa,
Qoıtasta Jylqyshynyń qabyry tur.
Shek joq edi-aý, Darıǵa erliginde,
Joqshy bolǵan eri men eldigine.
Aqyldy da, aılaly aqyn taǵy,
Kórispen qol jetkizgen teńdigine.
Júıege qaıny atasyn jyqqan deıdi,
Betke aıtyp jamandyǵyn, kemdigin de!

Qarǵa bılep, aıtqasyn qyranǵa aqyl,
Qaǵynan bezip ketti qulan da aqyr.
Qara jartas qaıtalap sol kóristi,
Qaıteıin qara taýlar jylap jatyr.
Dárıǵadaı bir kelin túsirgen joq,
Talaı toı jasaǵanmen Ulanbatyr!

Ýa ǵasyr, ertegim men erim qaıda?!
Shaqyrǵan kólbaqadaı elim qaıda?!
San kelin bosaǵany qyzartar-aý,
Dárıǵadaı kemeńger kelin qaıda.
Arasyn jeti ózenniń ánmen jalǵap,
Mardandaı jar izdegen erim qaıda.

Aıtarymdy ana-taý esti meniń,
Ertegi bop qaldy ma estilerim?!
Azaıdy eldiń yrysy, ulysy da,
Azaıǵansoń aýyldan tekti kelin.
«Alypty ana týary» ras eken,
Urpaǵym da, sháý tartyp ketti meniń.

Tastaǵy únder-tarıh, bered demeý,
Kókbóriden janyma keled medeý.
Tulparlary súrinse qý tomarǵa,
Tý ustaǵan batyrda mined bedeý.
Dereksizder kóbeıse, tarıhynan,
Jeleksizden týmaı ma jel ókpeleý.

Hal-jaıyńa ýaqyt qaraıma shyn,
Aq qyraýǵa shaldyrdy talaı basyn.
Dárıǵa sendeı arý kelse ómirge,
Darqan eldiń qushaǵy taraımasyn!
Esil jerdiń sýlary azaısada,
Esil eldiń sulýy azaımasyn!