Túsipbek Silámqululy 1946 jyly Úrimji aýdany, Erentaý qoınaýynda týǵan. Kishkentaıynan ákesinen aıyrylǵan ol sýyrdyń terisin satyp, bilim alady. Qazaq orta mektebinen 10 synypty tamamdaǵannan keıin Beıjińde 6 jyl oqıdy. Qytaı tilin erkin meńgeredi. 1968-1970 jyldary ustalyq ónerdiń basyn bir shalǵan. Taǵa soqqan, balbal tastar jasaǵan. Keıinnen qytaısha-qazaqsha bıologıa sózdigin jazyp shyqty. Aýyl ataýlaryn da bir kitapqa jınaqtaǵan. 1971 jyldan bastap Shınjıań halyq baspasynda jıyrma jyldaı redaktor qyzmetin atqarǵan...
(Túsipbek Silámqululynyń estelikteri)
Ór Altaıda aq aıý júr
Anaý arktıkadaǵy aq aıý Ór Altaıda bar dese, sener me edińiz? Áı bilmeımin. Ony qoıyp teriden kıim kıip, úńgirlerdi meken etetin jabaıy adamdar bar desedi áli kúnge.
Altaı qalasy. Keshki astan keıin qonaq úıge jaıǵastyq. Ne zamanda esik qaǵyldy. Ashtym. «Alystan alty jasar bala kelse, alpystaǵy qarıa sálem beredi» dep kirdi shıraq júristi aqsaqal. Alpys emes, jetpisten asqan Túsipbek Silámqululy. Álemdegi bıik shyńdardy qyryq jyl sýretke túsirip, tórtkil dúnıege pash etken profesor, fotosýret doktory. El amandyǵyn surasqannan keıin keńinen áńgimelestik. Barmaǵan jeri, baspaǵan taýy joq dep osy kisini aıtýǵa bolatyn shyǵar. Ertiske quıatyn on eki ózenniń basynda úsh jyl júrip, Qazaqstanǵa óter jerine deıin sýretke túsirgen eken.
– Osy kúnge deıin aspanmen astasqan Altaı, Hantáńiri, Shógir shyńdary men Tarym, jońǵar oıpattaryn araladym. Ólim men ómirdiń ortasynda júrdim, tabıǵattyń nebir tylsym kúshterin kórdim, – dep bastady áńgimesin Túsipbek aǵa.
– 1994 jyl. Altaıdyń soltústiginde Qanas kólin betke aldyq. Álemge bul jerdi tanystyrý úshin eń bıik núktesi – Dostyq shoqysyn fotoǵa túsirý kerek edi. Kózdegen bıigim – Qanastyń bas jaǵynda. Jolǵa tórt adam shyqtyq. Turysbek pen Murathan jol bastady. Biri aýdannyń aýyl sharýashylyǵyn, endi biri tabıǵat qorǵaýdy basqarady. Týalardyń ishinen de senimdi bireýi birge júrdi. Úsheýinde úsh myltyq. Meniń óz «Myltyǵym» bar.
Qanastyń basyna jetkende, sirkirep jaýyn quıdy. Qaraǵaıdyń túbinen attap basa almaı qaldyq. Sol jerde azyǵymyzdy alyp shyǵyp áldendik. Aqkólge qaraı erteńinde bir-aq jyljydyq. Keshegi soqpaq joq. Buǵynyń japyryp ótken joly ǵana. Kóldeneń qulap jatqan qaraǵaılardan attyń attap ótýi muń. Sulap jatqan aǵashty qoıyp, kók maısa shópti jaryp júrýdiń ózi qıyn. Aq kóbigin aspanǵa atyp jatqan birneshe ózenderdi keshtik. Tús aýa ný ormannyń arasynan ashyq alańqaıǵa shyǵa keldik, sona men masa býyp tur. Aspannan toqymdaı jer kórinbeıdi. Shaqqanda qanyńdy sýsha aǵyzady. Joldyń mashaqatyn kórip, tórt kún júrdik.
Bir belesten asqanda Aqkól jatty. Aınadaı kól. Balyǵy sý betinde shorshıdy. Bas aıaǵy toǵyz shaqyrym. Adam tabany tımegen kórkem tabıǵat. Aınalasy ıt tumsyǵy ótpes qalyń jynys. At ústinde otyrǵannyń ózinde balaqtarymyz qyzylqat pen qaraqatqa boıalǵan. Buǵy-maral órip júr. Anaýjaqpar tastardan «ańqıttaǵan» sýyrdyń daýysy shyqty. Ań-qustary úrke qashpaıdy. Taıynshadaı bir aıý bizge qaıta-qaıta qaraıdy qyzyqtap. Sýretke túsirip aldym.
«Munda tórt qaýip bar» dep kilt toqtady jol bastaýshymyz. «Birinshiden, naızaǵaı kóp túsedi, ekinshiden, ótkel bermes ózen bar. Sodan keıin oppa deıdi, jer saz. Baıqamasaq, soryp áketýi múmkin. Tórtinshi qaýip – Aıý. Uıyqtap jatqan nemese qonjyǵymen júrgen aıýǵa kezdessek, ońaı qutylmaspyz» dedi de árqaısymyzdyń kózimizge týra qarady. Aıańdap kelemiz. Jer betinde osynshalyq sulý jerdiń baryna ań-tańmyn. Qustardyń saıraǵan úni, jupary ańqyǵan gúli, bári-bári shynaıy, tabıǵı.
Attar kók maısany byrt-byrt julyp aıańdaıdy. Jaqynnan ózenniń gúrili estilgen. Asaý ózen eken. Baıaý jyljıtyn tusyn barlap kelemiz. Tereńdigi bir qudaıǵa ǵana aıan. Ótsek, óteıik dep Turysbek birinshi qoıyp ketti ózenge. Orta tusyna jetip úlgirgen joq, qatty aǵys ony aǵyza jóneldi. Jıyrma metrdeı aǵyp baryp aty aǵashqa ilindi. Kóptep kómektesip shyǵaryp aldyq. Oppasyn da kórdik. Atym túsip ketti. Ózim terekke jarmasyp, shyqtym. Bulqynyp qoımaǵan atty odan ári soryp áketip barady. Basqan jerimiz bylq-bylq etedi. Qasymdaǵy jigitter tájirıbeli áıteýir. Attyń keýdesinen aǵash ótkizip, biraz demaltty da eki atqa arqan baılap sýyryp aldy. Endigi qaýip – Aıý. Aqyrǵan aıýǵa kezdessek, aman qalýymyz eki talaı. Sondyqtan qara shoqynyń etegine deıin ýlap-shýlap júrdik. Jete salysymen attardyń er-toqymyn alyp, mańaıǵa arqandadyq. Ábden jaýyr bolǵan attardyń ústine shybyn-shirkeı úımelep mazalaryn qashyrdy.
Tún. Yzǵar bar. Ań-qustardyń daýysy dál qulaqtyń túbinen estiledi. Sebelegen jańbyrdan qorǵanatyn tóbemizde shatyr da joq. Arqandaýly attar alaýlap janǵan Ottyń mańynan uzamaıdy. Álde neden úreılenetindeı. Tań aǵaryp atqansha, kirpik ile almadyq. Ertesinde ári qaraı júrýge múmkindik joq dep keri tartty bári. Ondaǵysy attyń bári jaýyr. Biraq «Dostyqtyń dál bókterine jetip alyp, shegine almaımyn, – dep kesip aıttym. – Eńbektesemde bir bıikke shyǵyp, dostyqty sýretke túsirýim kerek». Jol bastaýshylarym «Biz kórip otyratyn betpen shyq» dep qolyma myltyq ustatty. Dostyqqa qarsy jatqan qara shoqyǵa tiginen tik bes saǵat júrdim. Bes saǵat órge júrýdi oılańyz… Anandaıda dostyq shoqysy kórindi. Baýraıynda jóńkilip bult kóship barady. Kórinis ǵajap. Aıaǵymnyń astynda saýsaqtaı bolyp krıstal tastar shyǵyp tur. Bir-ekeýin syndyryp alyp, túsip kele jatsam, etekten bir qumaı kórindi. Sýda júzip barady. Áppaq. 500 metrdeı jaqyndap fotoaparatpen tartyp kórsem – aq aıý. Kádimgi aq aıý. Altaıda aq aıý baryn estigenimizben, senbeıtinbiz. Kóne kózderdiń aıtýynsha, arktıkadaǵy aıý emes, kádimgi qońyr aıýdyń azǵan túri desedi. Birneshe ret túsirdim Sýretke. Adam baryn sezdi me, muzdy jaǵany jaldaı qashty.
Qýanyshymda shek joq. Boıdaǵy qorqynysh tarqady. Jol tanys. Quldılap kelemin. Saıǵa túse bere, aıaǵymnyń sińiri tartylyp, ornymda qattym da qaldym. Amalym qalmaǵan soń aspanǵa eki ret myltyq attym. Turysbekter atpen shaýyp kelip, jatqan jerimnen alyp ketti.
On tórt jyldan keıin Dostyq shoqysyna qaıta bardyq. Biraq aq aıýdy kezdestire almadyq.
Kóz aldymda taý kóshti
Han táńiri. Bıiktigi – 7010 metr. Sonaý zańǵardy sýretke túsiretin bıik núkteni izdep alty jylda 5 myń shaqyrymdy artqa tastadym. Jaman kólikti saldyrlatyp taǵalaq degen fermaǵa jetip, Obyl degen bastyǵymen sóılestik. Ol jerde qaýip kóp dep budan ári júrýimizge úzildi-kesildi qarsy boldy. Alǵan betten qaıtam ba?! Alaıda Obyl bir-eki kún tura turýymdy ótindi. Qaıyn atasynyń naýqany, soǵan kóp uıǵyrlar keledi eken. Solardy sýretke túsirýimdi surady. Naýqannyń saýaby tıetinin de aıtty. Degenindeı eki kún kúttim. Sodan sol taýdyń silemderin bes saýsaǵyndaı biletin Nuraqyn degen uıǵur ańshymen tanystyryp, qolyna qaǵaz jazyp berdi.
Jolǵa erte qamdandyq. Nuraqynnyń qobaljýly qımylyna qarap, basyp óter jolymyzda nebir qorqynyshtyń kútip turǵanyn sezdim. Artyq júk te alǵan joqpyz. At tuıaǵy tasty jolǵa shaq-shuq tıip keledi. Eń shetki otyrǵan malshynyń qystaǵyna jetip toqtadyq. Obyldyń jazyp bergen qaǵazyn álgi malshyǵa usynyp edi, jalma-jan qoradan bir mal alyp shyǵyp baýyzdap jiberdi. Ap-sátte soıyp, etin bólshektep, qapqa saldy da Nuraqynǵa ustatty.
… Ien taýdyń ishine kirdik. Bıiktigi kóz jetpes shyń. Jol jıegi tereń shyńyraý. Tómende býyrqanǵan darıa aǵady. Attan túsip, jartasty jıekten tómenge kóz tastadym. Aq kóbikti atqylap aqqan ózen úıdeı tasty aǵyzyp barady. Óne-boıym shymyr etti. Nuraqynnyń aıtýynsha, mundaıda úsh adam júrý kerek eken. Alda-jalda bir jazataıym oqıǵaǵa ushyrasam, kýá bolatyn bireý bolýy kerek-ty. Bul sózinen keıin Nuraqynnyń ózinen úreılene bastadym. Qolyndaǵy myltyǵyna urlana qarap qoıamyn. Mende 20 kıllogramdyq apparattan basqa túk joq.
Kóz baılana aıaldaýǵa týra keldi. Qalyń qaraǵaıdyń túbindegi bopyrǵa jataıyq dep edim, Nuraqyn kerisinshe ashyq jerge jaıǵasty. Naızaǵaıdan saqtansa kerek.
… Tún sýyp barady. Janǵan ottyń shoǵyn sıyryp, toqym tósep sonda jattyq. Tasqa ótken ottyń qyzýy beldi qyzdyrady. Kóz ilinip bara jatqany sol, tóńirekten qasqyr ulydy. Shyrt uıqydaǵy Nuraqyn bul daýysqa eleń etpedi. Ańshynyń myltyǵyn óz jaǵyma alyp qoıdym.
… Shý-shýlep áli júrip kelemiz. Júgirgen ań, ushqan qus kórinbedi. Tek aıý men qodastyń kepken tezekteri ǵana kezdesedi aıaq astynan. Keýip qalǵan. Solardy jınap tútin tútettik. Aıý kóp eken sóıtsem. Attarǵa shabýy múmkin desti. Sóıtip, attardy tútinniń ortasyna arqandap qaldyrdyq ta jaıaý órledik. «Densaýlyǵyńyz bar eken» dep qoıady ańshy jigit entigin basa almaı. Mektepte on shaqyrymǵa júgirý komandasynda bolǵan edim. Sol shynyqqannan áli kúnge deıin sergektikti sezinemin.
Taban asty sytyr-sytyr etti. Tura qashtyq. Artymyzǵa burylyp qaraýǵa mursha bolmady. Qap-qara jerdiń aspanǵa atylǵanyn bilemin. Ap-sátte shań basylyp biz turǵan jerden úlken kól paıda boldy. Mundaıdy kim kórgen?! Alapat kúsh. Ólimniń tabaldyryǵynda júrgenimizge kózim ábden jetti.
Túndigi túndi súıgen Han táńiri áli kórinbedi. Kúnniń kózi shaqyraıyp shyǵyp tur. Mundaıda sátti sýret shyǵary sózsiz. Biraq qar erip, kóshkin júrý haýpy bar. Jartastardaǵy anaý muzdyń bir bóligi opyrylyp ketse de jetip jatyr. Nuraqyn myltyq atyp kórdi. Dúńk etken myltyqtyń daýysy jaqpar tastardy aralap kete berdi jańǵyryp. Tóbeden tónip turǵan muzdar siresken qalpy. Júgire jóneldik. Qysym joǵary, tez sharshap, tereń demala almaımyz. Ókpeni qysady. Endigi kózdegenim – Han táńirine qarama-qarsy qorym bet. Ańshy jigit «ólesiń» dep bura tartyp edi, men bolmadym. Bala-shaǵasyna dep aqsha berdim. Qudaıdan tilek tilep sonaý munartqan bıikke betteı berip edim, aıǵaı salyp toqtatty da «qaǵaz jazyp, qolyńdy qoı» dedi. Mert bolsam, sonyń jaýapqa tartylatyny anyq. Sózge kelmesten jazyp berdim. «Qaǵaz jazbaıdy dep oılap edim, tas júrek ekensiz» degen qalpy ún-jyrǵasy túsip otyryp qaldy.
Qolǵa bir-aq apparat aldym. Onyń ózi – 20 kg. Órlep kelemin. Egilip jatqan shaǵyl tastarda júris ónbeıdi. Bir metr kóterilsem, eki metr syrǵyp túsemin keıbir jerde. Qara ter degen kúrtiniń syrtyna deıin shyqty. Belgisiz bir ys bar sonaý bıiktikte. Tynysty taryltady. Mundaıda jan qaltama salyp alǵan qurt pen sarymsaqtan jep otyrdym. Kómektesetin sıaqty.
Ólip-talyp ushar basyna shyqqanda jarq etip Han táńiri kórindi. Baltyrymnan bult keship aspanda qalyqtap turǵandaımyn. Qarsy aldymda – alyp shyń. Ǵajap shirkin. Batyp bara jatqan kún Táńir taýdyń mańdaıynan ıiskep turǵandaı. Odan saıyn jarqyratady. Saǵatyma qaradym. Anaý etekten beri tórt saǵat júrippin. Tókken terimniń aqtalǵany osy shyǵar. Fotoaparatty quryp jiberip, satyrlatyp sýretke túsire bastadym. Apparattyń túımesin júz ret basyp úlgerippin. Qýanyshymda shek joq, etekke deıin syrǵanap tústim. Nuraqyn dalbaq qaǵyp aldymnan shyǵyp qushaqtaı aldy. Dereý jınalyp, muzdy shatqaldan ótip úlgirgenimiz sol, gúrs etip atyldy. Qorǵanshaqtaı basymyzdy kóterip izimizge qarasaq, jańa ǵana Saırap jatqan jol joq. Orny oǵyr-shoǵyr taý boldy da qaldy. Sonda kórdim taýdyń kóshkenin.
Han táńirin túsirgen sýretim memleket boıynsha tórt ret syılyq aldy. Eńbektiń aqtalǵany osy emes pe?!
Shógir shyńy
Endigi meje – Káshmır men Pakıstan shekarasyndaǵy Shógir shyńy edi. Bıiktigi – teńiz deńgeıinen 8611 metr. Oǵan aparar joldyń da soqpaǵy kóp. Kózdegen bıigim Qashqar aýmaǵyna qaraıtyndyqtan, qaǵaz jumystarymdy sol jaqta rettedim.
1997 jyldyń jazy bolatyn. At basyn Qarǵylyq aýdanyna tiredik. Mingen kólik ary bara almaıtyn boldy. Sol jerde basshylary jıyn ashyp, shoferymen qosyp bıik kólik berdi. Toqtamaǵan kúıi zýyldap shekaradaǵy «Maza dalaǵa» tarttyq. Ózderi «Mazaly» desedi eken. Baılanys múldem joq ol jaqta. Jandy shúberekke túıip, ólimmen betpe-bet kelýimiz múmkin ekenin qaıta-qaıta eskertti. Ol kezde 20 kg júkpen kúnine 20 shaqyrymdy op-ońaı basyp óter edim.
Budan ári kóliktiń júrisi baıaýlap, motor úni yshqyna-yńyrana bastady. Baýyry jerden qandaı bıik bolǵanymen, qorym tasta qozǵalýy qıyn eken. Jaıaýlatyp kelemiz. Eki ásker jol bastady. Sóılesýge mursha joq. Yrs-yrs etemiz. Shatqaldyń aýzyna taıadyq. Tóbeden qazandaı tastar ushyp kelip aldymyzǵa qulaıdy. Taban astyń dir ete qalady. Tóbeńe tússe… bitken jeriń sol. Ne de bolsa tar shatqalda tarpań basyp kele jatyrmyz. Dál osyndaı ajal tyrnaǵynan úsh ret aman qaldyq. Sol júrgennen toqtaýsyz Reskem qystaǵyna jettik. Bir kún demalyp, aýasy men sýyna úırenistik. Taqyr taý. Syzdyqtap aqqan bir bulaq joq. Sýdy 27 shaqyrym jerden tasyp ishedi eken.
Shyńdaryna bult baılanǵan taý. Anaý ıyqtan adamdardyń qarasy kólbeńdeıdi. Qystaq pa dep qoıamyn. Uqsamaıdy. Jaqyndap kelemiz. Bir-ekeýi maǵan úreılene qarady. Kıgen kıimderi teri. Tas dáýiri elestedi. Úńgirlerdi panalaıdy eken. Jol bastap bara jatqan Turdy «Jabaıy adamdar ǵoı» dep tanystyrdy. Zamannyń damýynan álde qaıda qalys qalǵan eken. Tipti kózildirigimdi kórip, tańǵaldy. Erteden beri 21 otbasy, 122 adam turaqtap qalypty bul mańda. Soraıyp ósken aǵash joq. Úńgirlerdi mekendeıtini de sol. Topyraǵy qorym, kerpish jasaýǵa da jaramaıdy.
Kún shyǵar shyqpastan saparymyzdy odan ári jalǵastyrdyq. Eki ásker keri qaıtyp, osy jerdiń taý-tasyn jaqsy biletin eki adam alda júrdi. Bireýiniń esimi Zıadan ekeni esimde. Erttegenimiz esek. Ústinde syrǵyp otyra almadym. Úzeńgilesterim baıqady ǵoı deımin, qodasqa aýystyrdy. 4 myń metr bıiktikte kelemiz. Kún tas tóbege shyqqanda kerishten shyqqan jalyn betti sharpıdy. Alańsyz aıańdap kelemiz. Bir kezde gúr etip ózen aqty aldymyzdan. Tasqyny qatty.
Ymyrt úıirile aıaldap ot jaǵyp otyrdyq. Kúndizgi ystyq joq. Tún kúrt sýytyp, qapalaqtap qar jaýdy. Dalada jatyrmyz. Myzǵyp bara jatsań, óne boıyńnan ótken sýyq uıqyny qashyrady. Odan qalsa, tastyń ótkir qyry arqaǵa batady. Keıde osynaý bıikke qaı qudaı aıdap keldi dep qoıamyn. Ulttyq namys. Basqa ne?! Erterekte bir foto sýret kórmesi ótip, bireýdiń eki sýreti júldeli bolady. Sondaǵy bir sýrette shylaýysh, onyń syrtynan shyt tartqan áıel ógizge minip keledi. Taqyryby – «Qazaq áıeli». E-e-eı, áıeldi qazaq qashan ógizge mingizip edi?! Sýrettiń avtory – ózge ult. Namystan jaryla jazdadym. Sodan bastap moınyma fotoaparat ildim. Kórkem kórinistiń bári – qazaq turǵan jerde. Sheteldikter qańǵyp kelip bizdiń jerlerdi sýretke túsirip, álemge áıgilep jatady. Osyny ózimiz nege tanytpaımyz? salt-dástúrimizdi saqtap qalý úshinde sýrettiń mańyzy zor edi. Mysaly, qyz qýýdy qazaqtyń mahabbaty dep shatastyryp jatady. Shyndyǵynda, buǵan mahabbattyń esh qatysy joq. Qazaqtyń dástúri demekshi orteke bıletetin bireý bar ma qazir?! Baıaǵyda bir Manastyń asýyndaǵy qystaqqa jolshybaı soqqam. Jalǵyz úı otyr. Kıiz úıde shaı iship otyrsaq, túndiginen taý eshkiniń laǵy qarap tur. Sóıtsek, sol úıdiń balasy ortekeni bıletedi eken. Bala ysqyryp, aıqaılap edi, ortekeń bıleı jóneldi. Keıin sol túsirgen sýretimdi úlken bir bastyq kórip «Beınege túsirip ber» dedi. On jyldan keıin barsam bala da, teke de joq.
Ekinshi kún. Malshylardyń otbasyna jolyqtyq. Tórt tútin eken. Mynaý taýdyń basynda tirshilik etip ne kún týdy bastaryna?! Bulardyń mekeni úńgir de emes, irgesin taspen jıyp, tóbesin terimen tartyp tastaǵan qos. Quraq ushyp kútti. Boı jazyp bir túnedik.
Shógir shyńy kúnshilik jerde ǵana. Dál túbine taıaǵanda býyrqanǵan ózen ótkel bermedi. Tonna tartatyn qodastyń ózin juta salardaı. Mejelegen shyńym kórinip tur. Qarama-qarsysyndaǵy bıikke shyqsam, sátti sýret túserin sezip turmyn. Nar táýekel. Kún shyǵys jaq betpen órlep kettik. Tynysymyz tarylyp keledi. Bir bıigine shyqqanda mı atylyp kete jazdaıdy. Bastyń tamyry solq-solq soǵady. Uıytqyǵan jel ókpeniń tynysyn odan saıyn tejeıdi. Usharbasyna shyqtyq. Shógir menmundalaıdy. Fotoaparatty jartastyń jıegine quryp, keshtiń batýyn eki saǵat kúttik…
Apparatym sátti sýretterge tolyp, túsip kelemiz. Tómenge tússek, ilesken jigitimiz ys tıip es-tússiz qalypty. Zıadannyń beti kógerip ketken. Terisi sypyrylyp túsip jatyr. Tún ortasynda álgi malshylardyń qosyna keldik. Qodastyń sútinen uıytylǵan ashty aırannan iship, betimizge jaqtyq. Táńerteńinde sergektik sezildi…
6alash usyndy
