(Arhıvten alynǵan aıǵaqtar)
Elimiz táýelsizdik alǵanǵa deıingi keńestik zamanda ádebı-ǵylymı ortada Abaıdyń súıikti uly, daryndy aqyn-jazýshy, sheber aýdarmashy, Alashtyń ardager asyl azamaty Turaǵul Qunanbaev týraly ashyq aıtylmaı keldi. Oǵan basty bir sebep, onyń tek áleýmettik shyqqan tegi jaǵynan ataqty baı-feodaldyń tuqymynan taraıtyndyǵy ǵana emes, áıgili Alashorda úkimetine qatysty ekendiginde boldy. Ashyǵyn aıtsaq, Turaǵul Abaıulynyń stalındik aıaýsyz qýǵyn-súrginge ushyraýy, tikeleı osy Alash qozǵalysynyń basshylary Álıhan Bókeıhanov, Ahmet Baıtursynov, Mirjaqyp Dýlatovtarmen aradaǵy dostyq qarym-qatynasqa baılanysty týyndaǵan edi.
Álıhannyń aqyly boıynsha sonaý 1905 jyly Turaǵul men Kákitaı jınastyrǵan Abaıdyń tuńǵysh óleńder jınaǵy araǵa tórt jyl salyp baryp Petorbordaǵy I.Boraganskıı baspasynan shyqqany málim. Sondaı-aq uly aqyn ómirden ótkende alǵash azanamasyn jazyp, baspasózde jarıalaǵan da osy Á.Bókeıhanov edi. Búginde zertteýshiler Abaı men Álıhan arasyndaǵy rýhanı baılanysqa qosa, olardyń arasynda «Nurmuhamed 1901 jyly alpys bir jasynda opat bolǵan. Jeltaýdaǵy Bókeıhanovtar zıratyna jerlengen. Nurmuhamedtiń áıeli tobyqty Mamaı batyrdan taraıtyn Dýlat batyrdyń qyzy Bekjan hanym. El arasyndaǵy aty – Bejekem. Dýlattyń ekinshi qyzy – Botantaı Qudaıberdi áıeli, Qunanbaı kelini» degendeı týysqandyq qatynas ta bolǵanyn aıtady. Qysqasy, Abaı balalary, jalpy aǵa sultan Qunanbaı urpaqtarynyń Álıhan Nurmuhamedulymen arada osyndaı týysqandyq ári rýhanı baılanystar bolǵan. Máselen, ol týraly Á.Bókeıhanov «Kákitaı» atty maqalasynda «1908 jyly Semeıde abaqty boryshymdy kútip júrgenimde Shákárim, Kákitaı, Turaǵul izdep kelip, biraz kún kóńil kóterip, áńgime-dúken qurǵan edik» dep aıtatyny bar. Sonymen birge munda Medeý, Omarbek, Hasen, Qarajan tárizdi elge tanymal azamattardyń attary atalýyna qaraǵanda, Álekeńniń Abaı aýyly adamdarymen de jaqsy tanystyǵy baıqalady. Keıinde olardyń ishindegi Orazbaıdyń Medeýi, Qarajan Úkibaev degen ataqty baılar Alashorda úkimetine kórsetken kómegi úshin jergilikti GPÝ-diń úkimimen «halyq jaýy» bolyp aıyptalyp, atylyp ketti.
Alash qaıratkerleri 1916 jyldyń 25 maýsymyndaǵy aq patshanyń maıdandaǵy tyl jumystaryna qazaqtan soldat alý jónindegi jarlyǵyna buqara halyq qarsy shyǵyp, bosqa qyrylyp qalmasyn dep qatty alańdaýshylyq bildiredi. Osyǵan oraı Álıhan, Ahmet, Mirjaqyp úsheýi «Qazaq» gazetindegi «Alashtyń azamatyna» maqalasynda «qazaq shyn qarsylyq qylatyn bolsa, el-elge otrád shyǵady, otrád shyqsa, bas pen malǵa álegi birdeı tıip, eldiń irgesi buzylady» degendi aıtyp, eldi beıbit kelisimge úgitteıdi. Shynynda solaı boldy da. Mysaly, akademık Manash Qozybaev «Nasıonalno-osvobodıtelnaıa voına 1916 g. v Kazahstane: konseptýalnye problemy» atty zertteý eńbeginde: «Fenomen 1916 g. harakterızýetsá obostrenıem nasıonalnogo voprosa. V perıod osvobodıtelnoı voıny 1916 g. voznıkla opasnostpogolovnogo ıstreblenıa kazahskogo naroda. Vnov ıstorıa, kak v perıod borby s djýngaramı, postavıla vopros: byt ılı ne byt kazahskomý narodý, vopros o vyjıvanıı nasıı. V karatelnyh ekspedısıah po ýnıchtojenıý korennogo naselenıa ýchastvovalı armeıskıe chastı, kazachestvo. Tak, dlá podavlenıa Týrgaıskogo ochaga vosstanıa byla snarájena selaıa karatelnaıa ekspedısıa generala Lavrenteva v sostave Kýstanaıskogo otráda pod komandovanıem podpolkovnıka Kıslova, Aktúbınskogo otráda (podpolkovnık Klopov), Týrgaıskogo otráda (podpolkovnık Kotomın), Irgızskogo otráda, otrád esaýla Shepıhına, voorýjennogo 14 orýdıamı ı 17 pýlemetamı. 13 noıabrá 1916 g. bylı dopolnıtelno otpravleny v raıon boevyh deıstvıı chastı 95-go polka ız Kazanı, 92-go polka ız Permı, 2 roty 104 ı 238 zapasnyh polkov ız Orenbýrga. General Dobrynın prosıl generalskıı shtab snabdıt ekspedısıonnyı korpýs generala Lavrenteva ne menee 10-ú grýzovymı avtomashınamı, tremá stansıamı telegrafa, 2 ılı 3 aeroplanamı.
Dlá podavlenıa vosstanıa v Semıreche, bylo napravleno 35 rot v 8750 shtykov, 24 sotn v 3900 sabel, 16 orýdıı ı 47 pýlemetov. Protıv vosstavshıh v Akmolınskoı ı Semıpalatınskoı oblastáh bylo napravleno 12 kavalerııskıh soten, 11 ýsılennyh pehotnyh rot vo glave s generalom Iagodkınym» deıdi. Osylaısha otarlyq ezgige qarsy kúrestiń sońy úlken qantógisterge baryp ulasqan bolatyn.
Ult taǵdyry tarazyǵa túsken osyndaı qysyl-taıań ýaqytta Turaǵul Abaıuly Alash qaıratkerlerin belsene qoldap shyǵady. Eldiń ıgi jaqsylaryn maıdanǵa soldat berýge úndep, úgit-nasıhat júrgizedi. 1916 jyldyń maýsym aıynyń sońynda Semeı ýezine qarasty Shyńǵys, Shaǵan, Muqyr, Qyzyladyr, Begen, Semeıtaý, Buǵyly tárizdi 7 bolys eldiń aqsaqaldary Semeı qalasynda bas qosyp jıyn ótkizedi. Onda sol ýaqtaǵy qazaqtan soǵys maıdanyna kisi jiberý jaıy áńgime bolady. Mine, osy májiliske Turaǵul Abaıuly Qunanbaev tóraǵalyq etip, hatshylyq mindetin Sydyq Dúısenbın oryndaıdy. Májilistegiler tegis patsha jarlyǵyna eldiń qarsylyǵy joqtyǵyn jarıa etedi. Ol kezde Shyńǵys bolysyn Álıhan Bókeıhanovtyń dosy Kákitaıdyń balasy Bilál Qunanbaev basqarsa, al onyń kandıdaty jáne halyq soty bolyp Turaǵul Qunanbaev qyzmet atqarǵan edi. Óz kezeginde Semeı gýbernatorynan Qarqaraly ýezi bolystarynyń bir top ıgi jaqsylary da, ıaǵnı, Berikqaradan: Ybyraı Aqpaı balasy, Qusaıynhan Syrlybaı balasy; Toqyraýynnan: Smahan Bókeıhan; Balqashtan: Narmambet Ormanbet balasy; Edireıden: Kamal Jaısaq balasy; Aqshataýdan: Amantaı Adambaı balasy, Ǵaısa Toqtarbek balasy; Shubartaýdan Ǵaısaǵul Myńaıaq balasy hám Qotanbulaqtan Qusaıyn Bıjan balasy áskerlik máselesine baılanysty tótenshe sez ótkizýge ruqsat surap ótinish bildirgen.
Birinshi dúnıejúzilik soǵysta tyl jumystaryna alynǵan qazaqtar qarý ustap, soǵys ónerin úırenip qaıtty. Tipti, olardyń arasynda Nuǵyman Sarbópeuly, Sabyr Saryǵojın, Moldanıaz Begimov, Hamıt Toqtamyshev tárizdi shtabs-kapıtan shenindegi áskerı ataq-laýazymdarǵa ıe bolǵandar da az bolmady. Bul áskerı qazaqtar keıinde Alashorda áskeriniń negizin qurady. Azamat soǵysy jyldarynda osy jaýynger qazaqtar eldi talaı qantógisterden qorǵap qaldy.
Sondaı-aq Turaǵul Abaıuly 1917 jylǵy aqpan jáne qazan tóńkeristeri kezinde de Alash qaıratkerlerimen birge ult múddesine qatysty isterdiń bel ortasynda júredi. Bul negizinen búkil bılik Reseıde Ýaqytsha Úkimetke tıip, Ýchredıtelnoe sobranıege depýtat saılaý máselesi qyzý kóterilip jatqan ýaqyt edi. Osyǵan baılanysty Á.Bókeıhanov bastaǵan ult zıalylary jer-jerde oblystyq qazaq sezderin ótkizip, onda bolashaq qazaq avtonomıasyn qurý, zemstvolyq basqarý júıesin engizý, Búkilreseılik Quryltaı jıynyna depýtattar saılaý, jalpy qazaq sezderin shaqyrý tárizdi t.b. sheshimder qabyldanyp jatqan bolatyn. Máselen, 1917 jyldyń 27 sáýiri men 7 mamyry aralyǵynda ótken Semeı oblysy qazaqtarynyń sezinde de osyndaı ómirlik mańyzy zor máseleler qaralyp, jańadan oblystyq qazaq komıtetine múshelikke Jaqyp Aqbaev, Raıymjan Mársekov, Halel Ǵabbasov, Muqysh Boshtaev, Bıahmet Sársenov, Álimhan Ermekov, Ahmetjan Qozybaǵarov, erli-zaıypty Nurǵalı jáne Názıpa Quljanovtar, Imanbek Tarabaev, Dálel Sársenov, Ánıar Moldabaev, Mustaqym Maldybaev, Mánnan Turǵanbaev, Turaǵul Ibragımov, Boshtaev, Satylǵan Sabataev, Ydyrys Orazalın, A.Abylaıhanov, olarǵa kandıdattyqqa Júsipbek Aımaýytov, Qurman Esenǵulov, Shynjy Kereıbaev, Kárim Dúısebaev, M.Moldabaev, Janaı Baırov, Danıal Ysqaqov, Haıretdın Bolǵanbaev, J.Qıaqov, Ábdikárimov, tekserý komısıasyna múshelikke Qurmanbaı Muzdybaev, Muqan Toqtabaev, Ábdirahman Júsipov (Iýsýpov) saılanady.
Al endi Álıhan Bókeıhanovtyń 1917 jylǵy «Qazaq» gazetindegi «Qazaq depýtattary» maqalasynda Búkilreseılik ýchredıtelnoe sobranıege depýtattyqqa 43 adamnyń, sonyń ishinde Semeı oblysynan Mirjaqyp Dýlatov, Jaqyp Aqbaev, Halel Ǵabbasov, Raıymjan Mársekov, Bıahmet Sársenov, Álimhan Ermekov, Ahmetjan Qozybaǵarov, Satylǵan Sabataev, Turaǵul Qunanbaev kandıdatýrasy usynylǵany týraly aıtylady.
1917 jyldyń kúzinde Semeıde alǵash Alash partıasynyń oblystyq komıteti qurylǵan kezde Turaǵul Abaıuly oǵan múshe bolyp enedi. Ol Álıhan Bókeıhanov, Halel Ǵabbasovtarmen birge Semeı oblysynyń ýezeri men aýyldarynda atalmysh partıanyń bastaýysh uıymdaryn qurysýǵa, sondaı-aq oblystyq jáne jalpy qazaq sıezeri jumystaryna, el ómirindegi taǵy basqadaı qoǵamdyq-saıası isterge qyzý atsalysady.
Osy kezeńde Semeı ýezik jáne oblystyq Zemstvo jıyndary depýtattaryn saılaý naýqany qala turǵyndary, sonyń ishinde qazaq jurtshylyǵynyń jappaı qatysýymen shıelenisti ári tartysty ótedi. Bir esepten onyń solaı bolatyn da jóni bar edi. Iaǵnı, bul negizinen Semeıde túrli saıası kúshter bılikke talasqan kez bolatyn. Alash qozǵalysy basshylarynyń eldegi bılik tizgininen aıyrylyp qalmaıyq degen úndeýine oraı qazaq oqyǵandary bilek sybana aralasady.Semeı ýezik Zemstvosy basqarmasynyń tóraǵalyǵyna Ahmetjan Qozybaǵarov taǵaıyndalyp, Semeı oblystyq Zemstvosyn Raıymjan Mársekov basqarady.
Jalpy Zemstvolyq basqarmalar qarapaıym halyqtyń áleýmettik-turmystyq, ónerkásip jáne sharýashylyq-qarjy máselelerimen qatar sot, mılısıa qurý isimen de aınalysqan jergilikti ózin-ózi basqarý organy boldy. 1917 jyldyń 10 jeltoqsanynda ótken Semeı ýezik Zemstvosynyń birinshi tótenshe jıynynda oblystyq Zemstvoǵa Turaǵul Qunanbaev, Bıahmet Sársenov, Konstantın Pavlovıch Láshkevıch, Ánıar Moldabaev, Imam Álimbekov, Qurman Esenǵulov, Mıhaıl Stepanovıch Proskov depýtat bolyp, al depýtattyqqa kandıdat retinde Ermuhamet Aımuhametov, Qurmanbaı Muzdybaev, Muhamedjan Muhamedýálıev, Tolymhan Ótepov, Imanbazar Qazanǵapov, Dmıtrıı Semenovıch Shahvorstov saılanady. Jáne de ol osy jıynda Zemstvolyq bank pen ýaqytsha qurylǵan ýezik qazaq sotyna múshe bolyp enedi. Sóıtip, Turaǵul Abaıuly Alash ıdeıasynyń Semeıdegi belsendi jaqtastarynyń birine aınalady.
Reti kelgende aıta keteıik, Semeı ýezik Zemstvosyna depýtattyqqa saılanǵan ǵulama aqyn Shákerim Qudaıberdıev te óz zamandastary, Abaıdyń aqyn shákirtteri Kókbaı Janataev, Imanbazar Qazanǵapovtar sekildi ult múddesine qatysty isterden shet qalmaıdy. Máselen, Semeı oblystyq Zemstvosynyń birinshi tótenshe jıynynda oblystyq sottyń tóraǵasy bolyp Muqysh Boshtaev, al onyń orynbasarlyǵyna Imanbek Tarabaev, músheligine Shákárim Qudaıberdıev pen Smahan Bókeıhanov saılanyp, bekıdi.
1917 jyldyń 5-13 jeltoqsan kúnderi aralyǵynda Orynborda ótken ekinshi jalpy qazaq sezine Turaǵul Abaıuly delegat bolyp qatysyp, onda Alashorda basshylary tarapynan Baqytkereı Qulmanov, Mirjaqyp Dýlatovpen birge Túrkistan qazaqtaryn Alash avtonomıasyna qosý jaıyn sóılesýge taǵaıyndalady. Munyń saıası mánisin «Alashorda» bastyǵy Álıhan Bókeıhanov pen Túrkistan avtonomıasynyń mınıstri Mustafa Shoqaev: «Alash orda Syrdarıa qazaqtaryna mynadaı telegram berdi: Ekinshi jalpy qazaq-qyrǵyz sezi búkil Alash balasyn biriktirip óz aldyna avtonomıa etýge qaýly qyldy. Bul týraly Túrkistan qazaǵymen kelisý úshin Alash ordasy 5-inshi ǵınýarda Túrkistan shaharyna Syrdarıa oblysynyń sezin shaqyrady. Sezge bolys basy bir ókil kelsin. Mustafa hám joldastary bul sezdi 10-ynshy ǵınýarǵa shaqyrǵan edi. Ony ózgertip, 5-inde bolsyn delindi. Baqytkereı Qulmanovty, Mırákýb Dýlatovty hám Turaǵul Qunanbaevty jiberedi. Ýaqyt shuǵyl, másele zor bolǵandyqtan shaqyrylǵan ókilder sezge aıtylǵan kúnnen qalmaı kelýleri kerek.
Bul sezge bolys basy bir kisiniń ústine myna kisiler arnalyp shaqyrylady: Baısyn aqsaqal Kóldeı uly, Isýfbek Basyǵara uly, Ibrahım Qasym uly, Imanberdi aqsaqal, Sabyrqul Allabergenov, Máýlenqul Baızaqov, Aldıarbek Rahymqulov, Ázimhan Kenesarın, Muhamedjan Tynyshbaı uly, Erǵalı Qasym uly, Álmuhamed Kótibar uly, Sanjar Asfendıarov, Qońyrqoja Qojabekov, Serikbaı Aqaev, Ǵabdalrahman bek Orazaev, Seıitjapar Baıseıit uly, Qoja Ahmet hám Ahmet Orazaı balalary, Sadyq Ótegenov, Zulqyrnaı Seıdalın, Aldabek Mangeldın, Mustafa Shoqaev, Áýez Dosbol uly, Qaljan Qońyratbaı uly, Táshim Aıpen uly» dep túsindiredi. Al «Qazaq» gazetiniń kezekti bir sanynda olardyń jeltoqsan aıy sońynda Orynbordan Túrkistan shaharynda bolatyn Syrdarıa qazaqtarynyń oblystyq sezine shuǵyl attanyp ketkeni týraly habarlanǵan.
Turaǵul Abaıuly Alashorda úkimetiniń ómirindegi budan basqa da saıası mańyzy zor isterge únemi aralasyp otyrǵan. Sonyń biri – Alash atty áskerine qatysty aıǵaqtar. Burynǵy oblystyq, búgingi Semeı qalalyq jańa tarıhı qujattama ortalyǵyndaǵy «Spısok organızatorov Alashskogo konnogo partızanskogo polka, ýchastnıkov organızasıı protıv Sovetskoı vlastı v 1918 goda pravıtelstva Vostochnoı Alash-Ordy» degen resmı qujatta onyń esimi Álıhan Bókeıhanov bastaǵan qyryqqa jýyq adammen birge atalady.
1918 jyldyń jazynda Altaı gýbernıasy baǵytynda qyzyldarǵa qarsy bolǵan qandy shaıqastarǵa Alash atty áskeri polkynyń quramynda Halel Ǵabbasov, Bıahmet Sársenov, Qarajan Úkibaev, Toqar Begimbetov, Ǵabdolla Qoskeevtarmen birge Turaǵul Qunanbaev ta qatysyp, Semeıde bólshevıkter qolynan qapyda oqqa ushqan Alash mılısıasynyń tuńǵysh komandıri Qazy Nurmuhamedulynyń kegin qaıtarady.
Ókinishke oraı Turaǵuldyń osy Alash áskerine qatysy keńes ókimeti ornaǵannan keıingi kezeńde túrli aıyptaýlarǵa negiz bolǵan. 1920 jyly Semeı gýbernıalyq revolúsıalyq komıtetine Shaǵan bolysynan áldekimder T.Qunanbaev týraly:
«Kak tolko nachalos revolúsıa ý nas v Rossııı my delalıs vo vrajde s nıjesledýıýshımı lısamı – kırgızy Chaganskoı volostı: 1) Beısenbaı Erjıgıtov, 2) Týragýl ı Mekaıl Ibragımovy, 3) Bılál Kýnanbaev, 4) Omırtaı Akberdın, 5) Rakymjan Makyshev, 6) Sýleımen Djırenchın, 7) Aýbakır Ospanov, 8) Nýrpeıs Akylpeısov, 9) Satybaldy Allaberdynov, 10) Tleýgabyl Ormanov. Vyshe nazvannye kırgızy, vse 10 chelovek prı belyh slýjılı na volastnyh doljnostáh ı strashno sochývstvovalı belym, tak chto v proshlom godý otbıralı bednákov, rogatyı skot ı verhovyh loshadeı, besplatno jertvovalı belym.
Krome togo ız chısla etıh 10 chelovek Týragýl Ibragımov ı Tleýgabyl Ormanov s kırgızskımı voıskamı dolgo bylı na stansıı Rýbsovske ı dralıs s krasnymı… Teper je vysheýkazannye kırgızy zabralıs s lısım hvostom v Sovetskýıý vlastı seıchas ıh vybralı opát doljnostnymı lısamı v Chıngızskýıý volost predstavıtelámı volostnogo revkoma ı pomshnıkamı, tak kak krome nashıh rodstvennıkov pochtı vse kırgızy Chıngızskoı ı Chaganskoı volostı sochývstvýıýt belym, daje nekotorye slýjat v Gýbrevkome. Teper je vyshenazvannye lısa staraıýtsá nas obobrat ı lojno obvınıt. Po etomý v vıdý vysheızlojennogo obstoıatelstvo my pokorneıshe ı ýserdneıshe prosım otstranıt hotá by vyshenazvannyh kırgız ot doljnostı, a na meste ıh naznachıt bolee blagonadejnyh lúdeı…» – dep aryzdanǵan.
Sol sıaqty «Stepnaıa pravda» gazetiniń redaksıasyna belgisiz bireýdiń atynan joldanǵan taǵy bir mynadaı domalaq aryzda:
«Tovarıshý Redaktorý!
Prosım pomestıt v gazete «Stepnaıa pravda» sledýıýshee:
V state «Stepnaıa pravda» ot 13 maıa №101 opýblıkovan spısok k vyboram v Sovety, Gýbernskoı ızbıratelnoı komıssıı, chlenom etoı komıssıı sostoıt Gabbasov Halıl (mestnyı Alashskıı kýlachek), deıatelnostGabbasova prı vlastı Kolchaka byla takova:
Gabbasov Halıl s prochımı svoımı soslýjıvsamı s nachala 1918 goda byl pomoshnıkom Glavnokomandýıýshego ı organızatorom Alashskogo kırgızskogo dobrovolcheskogo belogvardeıskogo konnogo polka, kak bylo opýblıkovano v gazete «Sary Arka» ot 18 maıa 1918 g. №45. Etot je Gabbasov ýchastvoval so svoeı Kırgızskoı belogvardeıskoı dobrovolcheskoı bandoı ı Semırechenskoı ı Rýbsovskoı frontah, protıv Kr. Armıı.
Gabbasový Halılý v gazete «Sary Arka» №43, 44, 45 ı 83 sovmestno s ego soýchastnıkamı polkovnıkom Karaevym byla vyrajena blagodarnostza doblestnye ýspehı na frontah protıv Kr. Armıı, a tak je za deıatelnostv tylý po vylovlıvanıý bólshevıka, ızbıvaıa ı nasılýıa ı predaval na voenno-polevomý sýdý. V chestego Gabbasova pobedy na frontah v Gorodskom sadý byl ýstroen obed, prejde chem poehat na front. Gabbasový ı ego soýchastnıkam (byla dano) Dýhovnye molıtvy daby pobedıt Kr. Armıý» – dep jazyp, aq bandyny uıymdastyrýshylardyń Qarajan Úkibaev, Bıahmet Sársenov, Halel Ǵabbasov, Ike Ádilov, Mánnan Turǵanbaev, Mustaqym Maldybaev, Imam Álimbekov, Ahmetjan Qozybaǵarov, Raıymjan Mársekov, Ánıar Moldabaev, Imanbek Tarabaev, Tastanbekov, Ámze Toraıǵyrov, Smaǵul Ádilov, Jumjuma Úkibaev, Qulsúleımen Jırenshın (starshyn, burynǵy 7 aýyl, Shaǵan bolysy), Nyǵmet Úısimbaev, Kárim Dúısembın, Ámze Narımjanov ekenin erekshe atap kórsetedi.
Alashorda úkimeti ómir súrýin toqtatqanymen, alaıda osy jyldary Alash qaıratkerleri el basqarý isinde nemese oqý-aǵartý, mádenıet, sharýashylyq salalarynda bolmasyn ózderiniń qyzmetin toqtatpady. 1920-1922 jyldary Álıhan Bókeıhanov pen Halel Ǵabbasov Semeı gýbernıalyq atqarý komıtetinde, Mirjaqyp Dýlatov gýbernıalyq sotta jaýapty qyzmetter atqardy. Al Turaǵul Abaıuly Shyńǵys bolysynda halyq soty bolyp istedi. Máselen, 1919 jyly Shyńǵys eliniń bolysy Bilál Qunanbaev Semeı ýezik Zemstvo basqarmasyna usynǵan bir top aýyldyq halyq sottary tiziminde Abaı balalary Turaǵul, Mekaıyl, İzkaıyl Qunanbaevtarmen qatar Shákárim Qudaıberdıev týraly – «prısájnyı zasedatel, Shakarım Hýdaıberdın, 62 let, gramotnyı, № 2 aýl» degen.
Alash qaıratkerlerine keńes ókimeti tarapynan keshirim jasalǵanymen, biraq ta bul ýaqytsha eldi aldaý boldy. 1922 jyly Semeıde Álıhan Bókeıhanov pen Mirjaqyp Dýlatov tutqynǵa alynǵanda, Týraǵýl da túrmege jabylyp, tórt aıdaı otyryp shyǵady. Ol týraly Gúlnár Mirjaqypqyzy Dýlatova: “…Ákem 1921-1922 jyldary Semeı gýbsotynda jumys istedi de, biz Komısarskaıa kóshesindegi Ánıar Moldabaevtyń eki qabatty jekemenshik úıinde turdyq (keıin Abaı mýzeıi boldy). Ústińgi qabatynda biz – Dýlatovtar, birinshisinde Álıhan atekemniń (Bókeıhanov) úı-ishi jaıǵasqan edi… Ákem men Álıhan Bókeıhanov atekemdi sovet ókimeti Semeı túrmesine qamaıtyn kezi-sol 1922 jyl. Qamaýǵa alǵan kezde biz Shyńǵystaýda jatqamyz. Bir kúni, qystyń orta sheni bolý kerek, Semeıden bazarlap kelgen qalashy bizge kóńilsiz habar jetkizdi: Álıhan atam men ákemdi Semeı túrmesine qamapty. Úrpıip qaldyq. Habardy estı sala Ómirtaı aǵanyń aýylynan shyqtyq. Abaı atamnyń aýylyna bir túnep, syı-qurmetterin kórip, asyǵys Semeıge jettik. Kelesi kúni sheshem túrmege tamaq tasýǵa ruqsat alyp keldi. Jurt – ákemniń qaladaǵy baı tanystary, oqýshy jastar kezektesip tamaq, temeki jetkizip turdy. Kishkentaı bolsam da, túrmege baratyn kúni sheshemnen qalmaımyn. Osy ýaqytqa sheıin Semeı túrmesi kóz aldymnan ketpeıdi…” deıdi. Bul arada olardyń tar qapastan aman-esen bosap shyǵýyna tikeleı sol kezdegi Semeı gýbernıalyq atqarý komıtetiniń múshesi Muhtar Áýezov pen Túrkistan respýblıkasynyń basshylary Turar Rysqulov, Sultanbek Qojanovtardyń kómegi tıgen edi.
Alaıda Álıhan Bókeıhanov 1922 jyldyń kúzinde aıdaýylmen kúshtep Máskeýge jer aýdarylady. Sodan 1927 jyly ekinshi ret qamaýǵa alynǵanǵa deıin úsh áriptiń baqylaýynda júrip KSRO Halyqtary Ortalyq baspasynyń Qazaq seksıasynda ádebı qyzmetker bolyp isteıdi. Biraq ta elde qalǵan burynǵy Ahmet Baıtursynov, Mirjaqyp Dýlatov, Abdolla Baıtasov, Júsipbek Aımaýytov, Muhtar Áýezov, Smaǵul Sádýaqasov, Halel Dosmuhamedov, Sultanbek Qojanov, Danıal Ysqaqov tárizdi t.b. talaı tar jol, taıǵaq keshýde synalǵan úzengilesterinen qol úzbeıdi. Alashtyń bir ardager uly A.Baıtasov óziniń jaqsy syılas dosy, ataqty jazýshy Júsipbek Aımaýytovqa jazǵan hatynda: «Maǵjan, Álekeń «Vosızdattyń» naý.sotrýdnıkteri. Múmkin bular arqyly jazýǵa kitap ta alarsyń. Mektep balalary oqıtyn ádebıet kitaptaryn qazaqshaǵa aýdarý kerek deıdi, olardy osy kúnnen suraýyń kerek syqyldy» deıdi.[21]Bul kezeńde Alash arystary saıası arenadan ketkenimen de, ádebıet pen mádenıet maıdanynda ult múddesin qorǵap qalý maqsatynda kúresedi. Máselen, sondaı úlken jumystyń biri Máskeýdegi Álıhan Bókeıhanovtyń basshylyq jasaýymen Qazaqstanda qurylǵan «Alqa» uıymy boldy. Mine, osy bedeldi uıymǵa Turaǵul Abaıulynyń da belgili bir dárejede qatysy bolǵan sekildi. Óıtkeni, ol 1925 jyly A.M. Gorkııdiń «Chelkash» áńgimesin alǵash ret qazaq tiline aýdaryp, Muhtar Áýezovtyń redaktorlyǵymen Semeıde shyǵyp turǵan «Tań» jýrnalynyń №3,4 sandarynda jarıalaıdy. Al 1927 jyly Álıhan Bókeıhanov qyzmet isteıtin Máskeýdegi KSRO Halyqtary Ortalyq baspasynan Turaǵul Abaıulynyń qazaqshaǵa aýdarýyndaǵy A.Neverovtyń «Ortaqshyl Marıa» jáne «Men ómirge jerikpin», Djek Londonnyń «Balanyń erligi», Boleslap Prýsulynyń «Antek qyran» áńgimeleri óz aldyna jeke-jeke kitap bolyp basylyp shyǵady. Sonymen birge 1926 jyly Semeı gýbernıalyq baspasynan «Qoldaǵy maldardyń, qustardyń qurt aýrýy bolmaǵy jaıy» (avtory A.Belser), 1927 jyly KSRO Halyqtary Ortalyq baspasynan «Balaly áıel ne bilý kerek?» (avtory G.Speranskıı) degen aýdarmalary jaryq kóredi. Osy faktilerdiń ózi-aq Álıhan, Muhtar, Turaǵul arasyndaǵy dostyq ári týysqandyq baılanystyń eshqashan úzilmegendigin kórsetedi.
Álekeń sekildi, 1927 jyly Turaǵul Abaıuly da ekinshi ret qamaýǵa alynyp, 1928 jyldyń kóktemine sheıin Semeı túrmesinde jatady. Túrmeden shyqqan soń kóp uzamaı mal-múlki kámpeskelenip, Shymkentke jer aýdarylady.[22] Mysaly, Turaǵul Abaıulyn qýdalaýǵa baılanysty Semeıdegi Shyǵys Qazaqstan oblysynyń qazirgi zaman qujatnama ortalyǵynda «Delo Ibragımova Týragýla o vyselenıı ı konfıskasıı skota» degen qujat saqtalǵan. Sondaı-aq mundaı qujattardy Almatydaǵy Respýblıkalyq Memlekettik Ortalyq muraǵattaǵy T.Qunanbaevqa qatysty qozǵalǵan qylmystyq qylmystyq is qaǵazdarynan da kezdestiremiz.[24]Bul qujattardyń birinde, ıaǵnı Baı-kýlaktardyń mal-múlkin tárkileý jónindegi Semeı okrýgtik komısıasynyń 1928 jyldyń 19 qarashasyndaǵy qaýlysynda oblys kólemindegi bir top aýqatty adamdarmen birge Turaǵul Abaıulynyń da isti bolyp, búkil otbasymen jer aýdarylǵany aıtylady. Atalmysh qaýlyda onyń otbasy quramy týraly tómendegideı derekter berilgen:
Zaıyby Mısa – 58 jasta.
Ekinshi zaıyby Saqypjamal – 53 jasta.
Uly Jebráıil (Tom polıtehnıkalyq ınstıtýtynda oqýda) – 25 jasta.
Uly Zúbaıyr – 23 jasta.
Kelini Qanaǵat – 23 jasta.
Kelini Rahıa – 18 jasta.
Uly Alyparystan (durysyn aıtsaq nemeresi – E.S.) – 5 jasta.
Nemeresi Kenesary – 3 jasta.
1928 jyldyń kúzindegi T.Qunanbaevty aıyptaý kezinde odan 36 bas iri qara malymen, 7 bólmeli úıi, alty qanat kıiz úı men kilemi tárkilenip alynady, al ózi otbasymen birge Shý óńirine jer aýdarylady. Sol bir alasapyran jyldardaǵy ómirdiń aýyr azaby týraly Turaǵuldyń kenje qyzy Máken apaıdyń aýzynan estigen áńgimesin jýrnalıs Toqtarhan Sháripjanov «Abaı» jýrnalyndaǵy «Ákege laıyq qyz týǵan» kórkem ocherkinde:
«Turaǵul Abaıuly «Beınet te, dáýlet te alladan» dep, semásymen Shý óńirine aıdalyp kete bardy. Goloshekınniń qoldan ádeıi jasaǵan ashtyǵynan qalyń el qyrylyp jatqanda qyrǵyzǵa ótip jandary qaldy. Saqypjamal ekeýi Toqpaqta júrgende balalaryn jetelep Aqıla jetti aryp-sharshap. Kúıeýin, qaıynatasy men qaınaǵasyn GPÝ túgel atyp tastaǵan eken. (1931 jyly Aqlıanyń qaıynatasy Medeý men kúıeýi Sanıaz, qaıynaǵasy Máýkil oqqa ushty – E.S.). Órtten qashqan balapandaı tizilip, áke-sheshesin qyrǵyzdan izdep tabýynyń ózi erlik edi.
Kishi qyzy Máken (Maǵrıpa) sol ákesi kámpeskege ilingen 1928 jyly óz aýylynyń oqyǵan jigiti Muqametjannyń Ulyqbegine turmysqa shyǵyp ketken bolatyn. Zań qyzmetkeri bolyp isteıtin kúıeýi Úrjarǵa prokýror bolyp barǵannan biraz ýaqyt ótkende «baıdyń qyzyn alǵan» degen aıyppen tergeýge jabylady. Biraq óz shyqqan tegi kedeı bolǵandyqtan ári ózi asa saýatty, sheshen jigit eki-úsh aıdan keıin aqtalyp, bosap shyqty. Sodan soń ony 1932 jyldyń sońyn ala Jambyl oblysyndaǵy Merkige aýystyryp jibergen. Osynda kelip ornalasa sala Qunanbaıdyń kenje uly Ospannan qalǵan gaýhar júzikti bazarlap alyp, sonyń pulymen Máken qyrǵyzdan áke-sheshesin izdep taýyp alǵan. Aqılanyń bala-shaǵasyn qosa baǵyp qalt-qult etip otyrǵan ákesine Alpashty aman aparyp, dokýmentin jóndep tapsyryp bergen-di» dep jazady. Jáne de ol júregi jaraly aqynnyń ómirden óter aldyndaǵy qyzyna aıtqan amanatyn «…Qajy aǵań men Mekaıyldy qaı jazyǵy úshin atypty? Zıat pen Berdesh Qytaı ketti tentirep. Ahat aǵań aıdaýda júr. Jebraıyl Tashkende óldi. Sonda bulardyń jazyǵy ne? Sen muny qazir túsinbegenińmen, artynan uǵasyń. Jylama, balam. Azdy-kópti bolsyn 59 jas jasadym, jaqsy-jamandy kórdim. Jalǵyz tuıaq Alpashym, ekeýiń aman bolyńdar. Dúnıe joldas bolmaıtynyna kóz jetti ǵoı, biraq ólmeıtin qazyna – óner men bilim. Alpashty oqytyńdar. Ózińe amanatym – ákeńniń, Abaıdyń búkil ánderin, jalǵyz ol kisinikin ǵana emes, atylyp ketken qajy aǵańnyń, Muqametjan aǵańnyń, Aǵashaıaqtyń ánderin, búkil Saryarqa – Shyńǵys óńiriniń óz qulaǵyńa sińgen ónerin saqta. Naǵyz óner zamanǵa baǵynbaıdy, túptiń túbinde qazaqqa qazyna bolyp qaıta oralady. Sol kún týa qalǵanda izdep tappaı qalmasyn myna qalyń eliń… Muhtarǵa da osyny aıtqaısyń. Endi men armansyz ólemin. Men deseń – jylama, qaıta «ákemdi qolymnan jónelttirgen allaǵa rızamyn» de» deı kelip, «…Osydan eki kún ótkende, 1934 jylǵy naýryzdyń 6 juldyzynda Abaıdyń Áıgerimnen kórgen tuńǵyshy Turaǵul Ibragımuly Qunanbaev óziniń kenje qyzy Mákenniń kóz aldynda, sonyń kútimin kórip dúnıe saldy. Osydan eki jyl ótkende Turaǵuldyń dostary Syzdyq Baıysov, Ahmetjan Qozybaǵarovtar qolǵa alynyp, atylyp ketti. Osydan eki jyl ótkende Máken Turaǵulqyzy radıokomıtetke ánshi bolyp ornalasty. Osyǵan qol ushyn berip kómektesken Muhtar Omarhanuly Áýezovtyń ózi bolatyn. Ol kisi Mákenniń ánshiligin joǵary baǵalaıtyn» dep túıindeıdi.
Turaǵul Abaıulynyń urpaqtaryna kelsek, áıelderi Mısa men Saqypjamaldan Aqylıa, Jebráıil, Zúbaıyr, Máken esimdi perzentter súıgeni belgili. Úlken qyzy Aqylıa (Aqysh) jastaıynan aqyn atasy Abaıdyń baýyrynda ósip, boıjetken. Besiktegi kezinde Shyńǵys eliniń ataqty baı-shonjary Orazbaıdyń Medeý degen balasynan týǵan Sanıaz atty nemeresine atastyrylyp, turmys qurǵan. Muhtar Áýezovke Abaı tóńiregindegi ulaǵatty adamdar týraly mol qundy derekter bergen. Uzaq jyldar respýblıkalyq opera jáne balet teatrynda Abaı zamanynyń sahnalyq kıim úlgilirin tigetin sheber bolyp istedi. 1990 jyly Almaty qalasynda 90 jasyna qaraǵan shaǵynda ómirden ótti. Sońyna ómirden kórgen-bilgeni týraly estelik jazyp qaldyrǵan.
Al Turaǵuldyń uldarynyń ómiri de onyń óz taǵdyry sekildi óte qaıǵyly boldy. Abaı ánderin el ishinde taratýshy dombyrashy, ánshi balasy Jebráıil Tomsk polıtehnıkalyq ınstıtýtynda oqyp júrgende qýdalaýǵa ushyrap, oqýdan shyǵaryldy. Odan soń 1928-1929 jyldary mal-múlki tárkige túsip, jer aýdaryldy. Kelesi uly Zúbaıyr da sonyń kebin qushady. Jebráıil 1930 jyly Shymkentte 27 jasynda, Zúbaıyr 1933 jyly Bishkekte 26 jasynda atajurttan alysta kóz jumdy. Turaǵuldyń Kenesary degen nemeresinen eshqandaı derek joq. Alyparystan atty nemeresi týraly «Abaı» ensıklopedıasynda: «Alpash Ospanuly (1922-1990) Abaıdyń balasy Turaǵuldyń nemeresi. Óz ákesi Jebráıil, Abaıdyń inisi Ospannyń atyna jazylǵan. Uly Otan soǵysyna qatysyp, múgedek bolyp oralǵan. Almaty qalasynda turyp dúnıe salǵan» dep berilgen.
Kenje qyzy Máken «jastaıynan ónerge yqylasty, ákesi Turaǵuldan aqyn atasy týraly estelik-áńgimelerdi kóp estip, Abaı ánderin yjdahattylyqpen úırenip ósken» daryndy jas boldy. Abaıdyń án murasyn osy zamanǵa jetkizýshilerdiń biri sanalady. M.Áýezov onyń bul eńbegin joǵary baǵalap qurmettegen. Onyń oryndaýyndaǵy Abaı ánderin A.Jubanov, B.Erzakovıch, A.Serikbaev, Q.Júzbasov tárizdi belgili mýzyka zertteýshileri notaǵa túsirip, úntaspaǵa jazyp alǵan. 1986 jyly «Óner» baspasynan jaryq kórgen «Aıttym sálem, qalam qas» jınaǵyna Máken Turaǵulqyzynyń oryndaýyndaǵy Abaıdyń 19 áni engen. Ol artyna ákesi Turaǵul týraly estelik jazyp qaldyrǵan. Aqylıa Turaǵulqyzy sekildi Máken apaı da Almaty qalasynda 2002 jyly 90 jasynda ómirden qaıtty.
Uly Abaıdyń súıikti balasy ári aqyndyq mektebiniń daryndy shákirti, Alash ult-azattyq qozǵalysynyń kórnekti qaıratkeri Turaǵul Qunanbaevtyń qoǵamdyq-saıası qyzmeti, sondaı-aq onyń urpaqtarynyń keshegi keńestik totalıtarlyq zamanda bastan keshken ómir tarıhy osyndaı…
Muratbek KENEMOLDIN,
respýblıkalyq «Abaı» jýrnalynyń bólim meńgerýshisi
