Jaqynda «Til týraly» zańnyń qabyldanǵanyna 30 jyl toldy. Osy oqıǵaǵa oraılastyryp Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev memlekettik tildiń mereıin asyryp, aıasyn keńeıtýge eleýli eńbek sińirgen bir top adamǵa alǵys hat joldady. «Sálemniń de sáti bar» degendeı, Alǵys hat alýshylardyń kósh basynda turǵan memleket jáne qoǵam qaıratkeri, akademık Myrzataı JOLDASBEKOVPEN til tóńireginde áńgimelesken edik.
Táýelsizdik qarsańyndaǵy silkinis
– Til týraly kúres qashan bastaldy? «Til týraly» zańnyń qabyldanýyna ne túrtki boldy?
– Til týraly kúres ótken ǵasyrdyń 80-jyldarynda bastaldy. Atap aıtqanda, tildiń mártebesi týraly másele eshbir jıynnan qaǵys qalyp kórgen joq. Óıtkeni ol kezde bizdiń tilimiz, ar-ujdanymyz, mádenıet, tarıhymyz tabanǵa taptaldy. Qazaq tili tórge oza almaı, esikten syǵalap qaldy. Máselen, bir aýdıtorıada 1000 adam otyrsa, sonyń 999-y – qazaq, bireýi orys bolsa, bárimiz basymyzdy shulǵyp, oryssha sóıledik. Mine, osydan baryp azamattarymyz óz ana tiliniń mártebesi úshin kúreske shyqty. Onyń basy-qasynda halqymyzdyń úlken aqyny Muhtar Shahanov inimiz júrdi. Árıne, til úshin kóshede aıqaılaǵan bir basqa da, keńsede otyryp ártúrli aǵymdarmen kúresý – bir basqa. Meniń qasymda sol kezde Saýytbek Abdrahmanov, Tólen Ábdikov, Seıit Qasqabasov sıaqty myqty azamattar boldy. Ortalyq partıa komıtetiniń birinshi hatshysy Kolbınniń Qazaqstanǵa basshylyqqa kelýi el ishinde úlken tolqý týdyrdy. «Qazaqstannyń basshysy qazaq bolýy kerek» dep narazylyqqa shyqqan jastar Keńes Odaǵynyń siresip jatqan seńin buzdy. Bul kúrestiń sońy «Til týraly» zańdy qabyldaý kerek degen talappen ushtasty.
– Zań qabyldanǵan kezde jeńip turyp jeńilgenderińiz qalaı?
– Men 1988 jyldyń kókteminde Qazaqstan ortalyq partıa komıteti ıdeologıa bóliminiń meńgerýshisi bolyp taǵaıyndaldym. Ortalyq partıa komıtetiniń ıdeologıa jónindegi hatshysy Ózbekáli Jánibekov edi. Zań qabyldaý úshin til týraly birneshe kezdesýler, jınalystar ótkizdik. Jıyn ótkizemiz dep estimegen sózimiz joq. Bizge «jınalysty tilder sezi dep ótkizińder, qazaq tili qoǵamy demeı, tilder qoǵamy dep quryńdar» degen qatań tapsyrma berildi. Biraq oǵan qazaq kóngen joq. Ábdiýálı Qaıdar, Salyq Zımanov, Safýan Sháımerdenov, Ómirzaq Aıtbaev bastaǵan akademık, ǵalym, jazýshylarymyz qatty qarsy turdy. Bul qazaqtyń 86-jyldan keıingi býyrqanyp tolqýy edi. Sonymen «Qazaq til qoǵamyn» quryp tarqadyq ta, Ortalyq partıa komıtetiniń ekinshi hatshysy Anýfrıev aıtqan tapsyrma oryndalmaı qaldy. Ertesine meni Anýfrıev shaqyryp «Bul ne jaǵdaı?» dedi. «Halyq solaı talap etti, solaı sheshildi» dedim. Osydan keıin Shahanov bastaǵan azamattar «Til týraly» zań qabyldaý kerek degen talapty kóterdi. Bul bizge «halyq talap etip jatyr» dep aıtýymyzǵa óte oryndy boldy. Biraq bılik basyndaǵylardan az kedergi kórgenimiz joq. Olar eki til de memleket tili bolýy kerek deıdi. Sol kez ǵoı Sherhan aǵamyzdyń Parlamentte «2 til jylanda ǵana bolady, bizde memleket tili bir til bolýy kerek, ol – qazaq tili» dep aıqaılaıtyny. Respýblıkanyń túkpir-túkpirinen hat qarsha jaýyp jatatyn. Sonda hat jazǵan qazaqtyń bári torǵaıdaı shyryldap óziniń ana tilin suraıdy, basqa eshteńe talap etip jatqan joq. Bul bizge de úlken syn boldy, syn saǵatta halyq jaǵyna shyǵýymyz kerek boldy. Sonymen qaramaǵymdaǵy jigitterdi jıyp alyp, halyq jaǵynda bolamyz, memleket tili qazaq tili ǵana bolýy kerek dep sheshtik. Eldiń talaby kúsheıe túsken soń, óz atymnan Ortalyq komıtettiń birinshi hatshysyna memlekettik til jóninde hat daıyndatyp, hatta memleket tili qazaq tili bolsyn degen talapty jazyp, Kolbınge kirdim. «Mynadan keıin meni ornymda qaldyrmaıdy ǵoı, qyzmetten bosatady, qalaı degende de biz halyqtyń kúresin qoldaıyq» dep qol astymdaǵy jigittermen qoshtasyp shyqtym. Maǵan da ońaı bolǵan joq. Ol kezde Ortalyq partıa komıtetiniń birinshi hatshysynyń pikirine qarsy sóz aıtý qıyn. Kolbın aparǵan hatymdy oqyp otyrdy da, hattyń sońyndaǵy memlekettik til bireý bolýy kerek, ol tek qazaq tili bolýy shart degen talapty, oǵan qol qoıǵan men ekenimdi kórip, basy sylq ete qaldy. Birazǵa deıin úndemeı otyrdy da, azdan soń basyn kóterip «A chto togda s rýsskım ıazykom?» dedi. Sońynan «Vozmojno, tak ı pravılno» dedi. Sonymen 1989 jyly 22 qyrkúıekte «Til týraly» zań qabyldandy. Alaıda ańqyldap júrip Kolbınniń, onyń tóńiregindegilerdiń ádis-aılasyn ańǵarmaı qaldyq. «Qazaq tili – memlekettik til, orys tili – ultaralyq qatynas tili» dep bekittirip jiberdi. Sóıtip biz jeńip turyp, oılamaǵan jerden jeńildik te, orys tili ultaralyq til bolyp, qazaq tilinen de bıik bolyp shyǵa keldi. Osy zańnyń kesirinen qazaq tiliniń memlekettik mártebesi óspeı qaldy.
– Egemendik alǵan, «balapan basyna, turymtaı tusyna» tartqan kezde Kolbın kezindegi zańdy birden ózgertip jiberýge múmkindik bolmady ma?
– Ol kezde jaǵdaı basqasha boldy. Sebebi 7,5 myń shaqyrym shekaramyz ashyq jatty. Arǵy jaǵynda qydıyp alyp el otyrdy. Onyń ústine, táýelsizdik alǵan kezde qazaqtyń sany elimizde 39-aq paıyz boldy. Halyqtyń sanyn bylaı qoıǵanda, áskerdiń negizgi quramy ózge ult ókilderi bolatyn. Muny oılanbaý múmkin emes. Sóıtip qysqa jip kúrmeýge kelmeı qaldy.
Tilinen aıyrylǵan ult eldiginen de aıyrylady
– Al qazir she? Endi kimge jaltaqtap otyrmyz?
– Táýelsizdik alǵanymyzǵa 30 jyldaı boldy. Elbasynyń «halyqtyń birligi, eldiń yntymaǵy» dep aıtyp júrgeni de durys. Keshegi el basqarǵan bılerimiz de yntymaq, birlikti dáriptep keldi emes pe?! Deı turǵanmen, tilimizdiń taǵdyryna nazar aýdarmasa bolmaıdy. Sebebi tilinen aıyrylǵan ult eldiginen de aıyrylady. Alash kósemderi de osy til máselesin aıtyp zarlap ótti. Olar halyqqa jaý emes edi, kerisinshe, halyqtyń naǵyz janashyrlary edi. Amal ne, halyqqa sózi ótetin bilikti adamdardyń báriniń tilin kesti. Al qazir zamanymyz jaqsy, táýelsiz memleketpiz. Qazaq tili týraly tereńdep oılanatyn kez keldi. Til, ult týraly kúres eshqashan toqtamaıdy. Qazaqtyń tózimimen betaldy oınaýǵa bolmaıdy. Qazaqtyń oıyndaǵysy oryndalmaı eshqashan toqtamaıdy. Bizdiń tabanymyzdyń astynda babalarymyzdyń neshe qabat qany jatyr. Olar osy táýelsizdik úshin kúresti. Biraq olar jete almady, biz jettik. Biz sony umytpaýymyz kerek.
El-jurtpen aqyldasa otyryp, Pavlodar, Petropavl qalalarynyń da atyn ózgertý kerek edi. Qalyń elmen aqyldassa, sheshilmeıtin másele joq. Paveldiń qazaqqa, Qazaqstanǵa ne paıdasy tıgenin eshkim bilmeıdi. Sol eki qalanyń bireýine Sátbaevtyń, bireýine Abylaı hannyń aty suranyp turǵan sekildi.
– Bul aıta-aıta ábden jaýyr bolǵan áńgime ǵoı. Biraq aıtýmen ońalǵan eshteńe joq sekildi. Tek Prezıdent Toqaevtyń «qazaq tili ultaralyq til bolady» degen sózi qazaqqa úlken medeý boldy.
– Iá, aıtýdan kende qalyp jatqan joq. Biraq bılik batyldyq tanyta almaı otyr. «Til týraly» zańdy qabyldaǵan kezde biz tabandy jumys júrgizdik. Orystildilerdi, orys ultynyń ókilderin jınap birneshe ret keńes te ótkizdik. Qazaq memleketi bolǵan soń memlekettik til qazaq tili bolýy kerek dep jónin aıttyq, olar da qoldady. Balalaryn qazaq mektepterine bergen orystar da kóp boldy. Keıin osy úrdisti jalǵastyra berý kerek edi. Qazir de túsindirý, úılestirý jumystaryn júrgizse, orystar qarsy bolmaıdy. Endigi áńgime bıliktiń aqylmen qazaq tiliniń yqpalyn arttyrýǵa belsendi jumys jasaýyna tirelip tur. Solqyldaqtyqty endi qoıý kerek. Latyn álipbıine kóshýge baılanysty qazaq tili týraly zań qabyldap jiberýdiń de reti kelip tur. Bul zań qabyldansa, tildiń mártebesi birden óser edi.
Prezıdenttikke úmitkerlerdiń bári de saılaý aldynda memlekettik tilden emtıhan tapsyrady. Endeshe memlekettik qyzmet isteımin degenderdiń bári de memlekettik tilden mindetti túrde emtıhan tapsyrýlary kerek. Memlekettik qyzmetke keletin adam mindetti túrde memlekettik tildi bilýi kerek. Sonda ǵana memlekettik tildiń mártebesi ósedi.
Álipbıdiń álegi eldi ekige jarmasyn…
– Latyn álipbıine kóshý jóninde ne aıtasyz? «Ala qoıdy bóle qyryqqan» álipbı eldi ekige jarmaı ma?
– Latyn álipbıine kóshý – óte durys sheshim. Biraq latynshaǵa qazaq mektepteri ǵana kóship, orys mektepteri kóshpeı, kırıllısada qalatyn boldy dep otyr. Osynyń saldarynan qaladaǵy qazaqtar balalaryn orys mektepterine berip jatyr. Orystildi mektepterde oqıtyn balalardyń deni – qazaq balalary. Sonda bul qazaq halqyn ekige bóletin bolyp tur. Bul – ulttyń, tildiń taǵdyryna qatysty úlken másele. Odan soń, orystildi, qazaqtildi dep bólmeı, mektepterdiń de bir tilge – memlekettik tilge kóshetin mezgili jetti.
– Bolashaq qoldanysqa eneıin dep turǵan, shıkiligi kóp, ábden pispegen álipbıdi oqyp júnjigenshe, úırengen kırıll qarpinde qala bereıik dep júrgender de bar.
– Iá, tolyq kemeldenbegeni ras ta shyǵar. Bizden buryn latyn álipbıine kóshken túrki tildes baýyrlarymyz da birden kemeldi, jetilgen álipbı jasaı alǵan joq. Neshe ret ózgertýler engizip, kemeldendirý ústinde. Biz de budan qashyp qutyla almaımyz. Ony ómir men ýaqyt túzetedi. Dese de, álipbı aýystyrý b-ny b-men aýystyra salý emes. Ol qazaq tiliniń ishki ereksheligine, fonetıkalyq, gramatıkalyq zańdylyǵyna baǵyna otyryp jasalýy kerek dep esepteımin. Bul jóninde, negizinen, til mamandarynyń aıtqanyn tyńdaý kerek.
Oqýlyq –Konstıtýsıamen teń
– Qazaq tilindegi oqýlyqtar jóninde ne aıtasyz? Ata-analar arasynda «oqýlyqty oqýshyny qoıyp biz túsinbeımiz» degen sózdi kóp aıtady.
– Qazirgi oqýlyqtardyń sapasy syn kótermeıtini ras. Keńes ókimeti kezinde oqýlyqtardy arnaýly mamandar, pedagogtar neshe ret talqydan ótkizip otyryp jazatyn. Men oqýlyqty Konstıtýsıamen birdeı baǵalaımyn. Sondyqtan oqýlyq jazatyn adamnyń bilimi tipti tereń bolýy kerek. Al qazirgi jaǵdaıdy ózińiz bilesiz, kez kelgen adam oqýlyq jazady. Oqýlyq jazǵyshtar kóbeıip ketti. Oqýlyqtyń sapasyn tekseretin tek memlekettiń ózi bolýy kerek.
– Mektepterde ulttyq tárbıeni kúsheıtýdiń qandaı amaly bar?
– Ulttyq tárbıe, shynymen, álsiredi. Halyqtyń talǵamy da tómendep barady. Ulttyń dástúrin saqtaý úshin ulttyq tárbıeni kúsheıtý kerek. Menińshe, ulttyq tárbıeni qaıta qalpyna keltirý úshin mektepterdiń, joǵary oqý oryndarynyń bárinde qazaq ádebıetin oqytý kerek. Tárbıe, ádet-ǵuryp, salt-dástúrdiń bári ádebıetten keledi. Qazir Aqan serini, Birjandy, Muhıtty bilmeıtin jastar ósip keledi. Adamnyń aqylyna syımaıtyn, ne sózinde, ne sazynda mán joq, qazir aıtylyp, qazir umytylatyn ánder qaptap barady. Sonyń saldarynan kópshiliktiń talǵamy da tómendegen. Osy turǵydan alǵanda, baǵzy zamandardan halyqpen birge jasasyp kele jatqan án-kúılerdi urpaq sanasyna sińirip, ulyqtaýdy eshqashan esten shyǵarmaýdyń jóni bólek.
Qazir qyz-kelinshekter de shashyn jaıyp júrýdi úlken sánge aınaldyryp aldy. Al shyn máninde qazaq uǵymynda áıeldiń shashyn jaıýy – óte jaman yrym. Buryn ájelerimiz qyzdar shashyn jaısa «áı, kózińe birdeńe kórineıin dep otyr ma, jap shashyńdy» deıtin. Jastaı jesir qalǵan qazaq áıelderi ǵana shashyn jaıyp jiberip, betin tyrnap joqtaý aıtatyn bolǵan. Biz ondaıdyń shetin kórdik. Qysqasy, ardaǵynan, bar qymbatynan aıyrylǵan jesirler ǵana shashyn jaıǵan. Al qazir kóshede shashyn jaıyp jalbańdatyp júrý qazaq qyzdary men áıelderiniń ádetine aınaldy. Al irgemizdegi túrikmender men ózbekter óz ulttyq kıimin qazirgi zamanǵa yńǵaılap kıýdi dástúrge aınaldyrdy.
Shapan mazaqqa aınalmasyn
– Dombyra men qobyzdyń qazirgi nasıhaty qandaı?
– Dombyra men qobyz – qazaqpen birge týyp, birge jasasyp kele jatqan kıemiz, qasıetimiz. Bul ekeýi de – qazaqtyń syrlasy, muńdasy. Osy qudiretti eki mýzyka aspaby bir kezderi jetimsirep qaldy, osyny ulyqtaý jóninde aıtyp júrip, keıin «Qazaqstan» kanalynan eki habar ótkizdik. Onyń birin Álqýat Qazaqbaev, endi birin Janǵalı Júzbaev júrgizdi. Bul jurtqa da unady. Prezıdentimiz Ulttyq dombyra kúnin bekitti. Biraq ol dombyrany sol kúni ǵana dańǵyrlata berýmen shektelmeý kerek. Bul merekege jyl boıy daıyndyq jasalyp, josparly túrde ult murasyn nasıhattaýǵa arnalýy kerek. «Dombyra darıdy, qobyz qonady», dombyra daryǵan, qobyz qonǵan azamattardy da alaqanǵa salyp álpeshteýimiz kerek.
Qazirgi dombyrashylarǵa kúı tart deseń, dombyrasyn sabalap ala jóneledi, kúıdiń atyn, onyń tarıhyn, shyǵý sebebin kóbi aıtpaıdy. Kúı tarıhyn keıbireýi bilmeıdi. Qazaqta «kúıdi myń adam tyńdaıdy, bir adam túsinedi» degen sóz bar. Eger kúıdiń ańyzyn aıtpasań, ol kúı túsiniksiz bolady, ekinshiden, halyqqa tolyq jetpeıdi. Sáken Seıfýllın qýǵyn-súrgin kórip taryǵyp júrgende eline kelipti. Elinde ataqty bir kúıshi bar eken (atyn umyttym), sol kisiden kúı tyńdaǵan eken. Ana kisi ár kúıdiń tarıhyn aıtyp otyryp shertken eken deıdi. Sonda Sáken «oı, shirkin-aı, siz maǵan qulyndy bıe jetektetkendeı boldyńyz ǵoı» degen eken. Kúı qadirin bilgen degen osy.
– Dombyra jıyp júrgenińizdiń sebebi nede?
– Jas kúnimnen kúıge beıim óstim. «Tolǵaý», «Qosbasar» degen kúılerim bar. Qazir dombyra jınap júrmin. Qolymda ártúrli sheber jasaǵan 21 dombyra bar. Jurttyń kóbi kúıdi, kúıdi shertýshini ǵana biledi de, dombyra jasaǵan sheberdi eshkim bile bermeıdi. Sondyqtan myqty sheberlerdiń qolynan shyqqan dombyralardy jınaı bastadym.
Almatyda dombyra jasaıtyn Romanenko degen ataqty sheber boldy. Ol kezde men stýdent edim. Sheberhanasyna baryp, dombyra jasaǵanyn kórip otyratynmyn. Ol kezde dombyranyń baǵasy 20 rúbl edi. Al bizdiń shákirtaqymyz 22 rúbl bolatyn, aqshamdy qımaı bir dombyra satyp almappyn. Búgin ókinemin, biraz aqshamdy qıyp, sol kisiniń dombyrasyn satyp alyp qoısamshy dep. Qazir Romanenkonyń dombyrasy Stradıvarıdiń skrıpkasy sekildi baǵalanady. Keıin sol kisiniń dombyrasyn eldiń qolynan aldym. Ol – Romanenkonyń 1956 jyly jasaǵan dombyrasy. Odan basqa, Musa Ádilovtiń 4 dombyrasy, Jaqsylyq Ospanovtyń 4 dombyrasy bar. Sultannyń da, Jolaýshynyń da, Azattyń da, Qazaqstanǵa belgili ózge sheberlerdiń dombyrasy bar.
– Ulttyq kıimimiz de umytylyp bara jatqan joq pa?
– Ulttyq qundylyq quldyraǵan dáýirde ulttyq kıimniń de kúıi ketip tur. Naýryz merekesi kúni ǵana erkekter shapan kıip, áıelder oramal tartady. Jazalasa «at-shapan aıyp» kesken, syılasa «shapan jaýyp, at mingizgen» qazaq shapannyń róline áste nemquraıdy qaramaǵan. Shapandy kim kóringen jaýyp, kim kóringen kıe bermegen. Buryn shapan kıý degen úlken abyroı bolatyn. Ata-babamyz áspettep ketken shapan qazirgi qazaqtyń arasynda mazaqqa, kelekege aınalyp bara jatqany ókinishti!
Áńgimelesken Qalıakbar Úsemhanuly
"Astana Aqshamy"
