Halyq áni "Aqmaral sulý erkem-aı"
«Án-kóńildiń ajary» dep, asqaq daýysty sal-serisin, ásem áýendi ul qyzdaryn qadyrleıtin halyqtyń urpaǵymyz. Búginde sezim saraıyna sál de bolsada oryn beretin sanaly tyńdarmannyń nazarynda ánshi Zilásh Mútálipqyzynyń orny bólek.
Án-ómirde kem bolsa bolmaıtyn estetıkalyq tárbıeniń mańyzdy bir quramdas bólegi. Ol rýhty serpiltip, jigerdi shyńdap, adamdardy ásemdikke, izgilikke jeteleıdi. Sulý sazy tabıǵatymen bite qaınasqan qazaq ánderi ǵajaıyp sulýlyǵymen, tereńdigimen qymbat. Tyńdarmanynyń kóńilinde «Aqmaral sulý erkem-aı», «Alqyzyl tas» qatarly halyq ánimen qalǵan Zilásh búginde kóp kóńilindegi «Jez tańdaı, bulbul kómeı» ánshilerdiń biri.
1975 jyly 29 qazan Qulja qalasynda dúnıe esigin ashqan. Bolashaq ánshiniń jasaǵan ortasy, ósken otbasy basqasha boldy. Áıgili kıno artısy, tap bermeniń tarlany Mútálip Ábdirahymanulynyń shańyraǵynda erjetken Zilashtyń kózin ashyp kórgeni sahyna, tyńdaǵany halyq áni boldy. Bastaýysh mektepte án-kúıge áýes ol İle aımaqtyq 1-tolyq orta mektepte Jádeı Múkálipuly, Kamal Ábilqanuly syndy mýzıka oqytýshylarynyń nazaryna iligedi. 1992-jyly Shınjıań Bıńtýan ulttyq pedagogıka mektebiniń mýzıka mamandyǵynan bilim alady. Mine osynda kásiptik qabyletin joǵarlatqan Zilásh 1994 jyly demalys kezinde İle Qazaq Avtonomıaly Oblysynyń úsh aımaq boıynsha ótkizgen tele án jarysynda Abaıdyń "Jelsiz túnde jaryq aı" atty ánin tamyljyta oryndap bas júldeni jeńip alady. 1995 jyly Shınjıań symdy televızıasy qurylǵandyǵynyń 1 jyldyǵyn quttyqtaý baılanysymen ótkizgen "Naýryz kónserti" tikeleı efırge shyqty, halyq sol mınýt-sıkýntta konsertten lázzát aldy. Atalmysh berilim Shınjıań televızıasy tarıhyna altyn árippen jazylǵan úsh tildegi tuńǵysh efırge shyqqan oıyn-saýyq boldy. Stýdent ánshi mine osy konsertte «Merekem» atty án oryndap alǵash kórermenge tanyldy. Onyń tamyljyǵan daýysy men bılep júrip aıtqan sahynalyq oryndaý sheberligine konsert rejıseri Qanat Tóleshuly, ánshi Otanbek Eńsehanuly joǵary baǵasyn berip, óner saparyna qoldaý kórsetken eken. Zilásh sol jyly Shınjıań Bıńtýan ulttyq pedagogıka mektebin úzdik natıjemen taýysady da, 1996 jyly İle oblystyq drama úıirmesine qyzmetke ornalasady. Mine osy kezde júrgizýshi, bıshi syndy qosymsha kásipterdi de atqarýdan syrt «Tóńkeristik qaharman» syndy kóptegen qytaısha dramalarǵa artıs bolady.
Qazaq halqynyń kemeńger aqyny, sazger Abaı Qunanbaıuly:
Uıyqtap jatqan júrekti án oıatar,
Onyń tátti oralǵan máni oıatar. - degendeı sezim saraıymyzdy serpiltip, qulaq quryshymyzdy qandyratyn tátti áýender áne sol Ziláshtiń syrnaı daýysynda... 1999 jylǵy Shınjıań televızıasynyń rejıseri Ulan Toqanuly İle oblsyna baryp «Qurban aıt tele konsertin» túsirgende halyq áni «Al qyzyl tas» ánin oryndap kóptiń alǵysyn alsa, rejıserdiń ornalastyrýymen sol kezde búkil el kóleminde keń taraǵan «Shalala» atty ándi qazaqsha tamasha aıtyp jastardyń arasynda jaqsy ańys qozǵady.
Ákeniń urpaqqa áseri zor bolatyndyǵy sıaqty alǵashqy ustazy Mútálip Ábdirahymanuly balasynyń betinen qaqpaı belin býyp, sanasyna ónerdiń rýhyn uıalatty, sapaly shákirttiń shashasyna shań juqpas naǵyz tulpar men suńqardan bolatyndyǵyn sińirdi. Óner jolynda ustazǵa qurmeti bólek Zilásh Mútálipqyzy Shınjıań Bıńtýan ulttyq pedagogıka mektebiniń Nursara, Erkin, Nurbek syndy mýzıka muǵalymdary men áıgili Kúlmán Shúlenbaıqyzyn ózine ustaz tutady eken. "Kóregendi kógórshin enesinen eki butaq tómen qonaqtaıdy" demekshi, ustazdyń eńbegin esinen eki eli shyǵarmaıtyn shákirt tyınamdaı natıjesin olardyń tárbıesinen bóle qaramaıdy. Mine sol kishpeıildilik ony sahynadan sahynaǵa shaqyrdy. Sonyń natıjesi retinde Zilashtyń 1999 jyly respýblıka kúni Jyjıań ólkesiniń Jáshıń qalasynda «Arman» ánin asqaqtata oryndap, ózge ult ánshileri men qosa tyńdarmanyn eleń etkizdi. Sondaı-aq, ólke basylymdary bas betine qazaqtyń qara kóz qyzynyń qosetek kóılek kıgen fotosyn joldap, jarqyn elge jarıa etti. Óz táleıin synaý úshin 2003 jyly ólke kóleminde ótken «Shınjıań jyljymaly habarlasý saýytyna talasý án baıqaýynda» ár ult ónerpazdári arasynan ol estrada túrinen 2-dárejeli bolyp baǵalanady.
Óner adamdary úshin, ásirese sahyna ártısterinde kásiptik moral, tól mamandyq, jasampazdyq, úırený, kúndelikti mashyq kem bolsa bolmaıdy. Osy jaqtarynda tynbaı qulshynystar jasaǵan Ziláshtiń óner keńestigi ólsheýsiz demesekte qulshynysqa toly der edik. "Ózi jaqsyǵa myń kisilik oryn bar" demekshi 2005 jyly avtonomıaly raıondyq oıyn-saýyq úıirmesine almasyp kelgen jas ánshi kásibine tyń tebinmen, jańa arynmen kiristi. Kásibin ishkerleı úırengen ol mańaıyndaǵy qytaı, uıǵur, qyrǵyz ánshilermen berekede bolyp olardyń artyqshylyǵyn ózine qabyldady. 2007 jyly Haınan televızıasy men Shınjıań televızıasynyń Sanıa qalasynda ótken shaǵan merekesine arnalǵan konsertinde qazaqtyń halyq áni «Qamajaıdy» oryndap tyńdarmannyń jaqsy baǵasyn alsa, 2008 jyly Shynjyn qalasynda ótken Shıańgań, Shınjıań jáne Shızań syndy bes televızıasynyń birlesip ótkizgen konsertinde «Haınannyń bulty» atty qytaısha án oryndap taǵy bir qyrynan kórindi.
Kórkemdik pen ásemdiń álemine talǵamy taza, oılamy tereń artıs ǵana boılaı alady. Sahynaǵa halqynyń sap altyndaı salt-sanasynyń, ulttyq kıiminiń, ádep-ıbasynyń dál ózindeı kóteriletin taǵy sol Zilásh Mútálipqyzy. Sondaı-aq, sulýlyqty ulttyq bytymnen izdegen adam eń uly dep baǵalaımyz. Mine bul kórermenniń óner adamyna qoıar taǵy bir talaby desek te artyq emes. Án óneriniń kógildir aspanynda qalyqtaǵan qarlyǵashtyń ereksheligin erte baıqaǵan úıirme basshylary Ziláshti shetelge konserttik saparlarǵa ornalastyrdy.
Syńǵyrly sazdyń sandýǵashy Zilásh Mútálipqyzy 2007 jyldary halyq áni «Gúlsara», «Aq kóılek» jáne Áppaq Maıtabanqyzynyń «Kók ózen» syndy ánderine tele beıne-baıan túsirip, óziniń óner jolyna ózgerister jasady. Tele rejıserleri Bolatqazy Áseıinqazyulynyń jasampazdyǵymen Kúnes aýdanynyń Aqózen, Nylqy aýdanynyń Aqtas, Tańbaly jaılaýlarynda túsirildi. Týǵan jerdiń tynysymen, tabıǵattyń tańǵajaıyp kelbetimen bite qaınasqan «Beıne klıv» kórermenge naqtyly ómir kartınasyn syılaǵandaı boldy. Talantty ánshi 2012 jyly avtonomıaly raıondyq mádenıet meńgermesi jaǵynan «Úlgili jeke» ataǵyn alsa, 2015 jyly Shınjıań án-bı úıirmesi jaǵynan «Ozat qyzmetker» bolyp baǵalanady. Ózin osy salaǵa arnady. Jurt unatyp estıtin, júrekke jyly lırıkalyq jáne epıkalyq jańa ánderdi usyndy.
Yntymaq zamana urany bolǵan dáýirimizde, berekesi buzylmaǵan ártıster arasyndaǵy tabıǵı dostyq ár ult áýenimen ármen qaraı jalǵasýda. Qytaısha, uıǵursha, tatarsha ánderdi shyrqap júrgen Ziláshtiń dostary bastaryn qosa qalsa boldy kásiptik áńgimemen bolyp, áz áýendermen ary qaraı jalǵaıdy. Uıǵurdyń áıgili ánshisi Yzat İlıas, Muńǵul ánshi Shaǵannyń qazaq qyzyna degen baǵamy, kásiptegi degen qurmeti óte joǵary. Ónerdegi dostardyń arasynan qyl ótbeıdi, olar kásipte tize qosyp qulshynyp, bir sahynada án shyrqasa, turmysta yntymaqtyń dastanyn birge jazýda.
Ol halyq ánin aıta júrip, ómirsheń avtorlyq ánderdi de dúnıege ákeldi. Zilásh jas sazger, sheber oryndaýshy Eleýsiz Súleıbekulynyń áni «Biz ekeýmizdi», Azylbek Kinázbekulynyń sózine jazylǵan Jaqsybek Oralbekulynyń áni «Qaıda Seniń, aýylyń» atty qan sóli tolyq ánderdi tamyljyta oryndady. Sondaı-aq, estrada syndy zamana jyryn da jyrlaǵan ánshiniń jáne bir talanty osy jaqtan baıqaldy.
«Áke - asqar taý, ana - móldir bulaq, bala - jaǵasyndaǵy quraq» demekshi, satıranyń sańlaǵy, tap bermeniń tarlany - Mútálip Ábdirahymanulynyń aramyzdan ketkeli de eki jyldyń júzi bolypty. Qaıda barsaq ta timiskelep júretin «Tilshi» degen atymyz bar, tere júremiz, jıa júremiz. Osydan 10 jyl buryn Qulja qalasyna barǵanymda áıgili kıno artısy, ázildiń aqtangeri Mútálip aǵanyń úıinde áńgimede bolǵanymda Ziláshqa bolǵan baǵasyn kamera kózimen jazyp qoıǵanym bar edi. «Gúlder-aı» arhıvinde "lentanyń tozbaı turǵanynda ıesine tabystaıyn" degen maqsatpen marǵasqa ákeniń aıtqan aqylyn qyzyna qoıyp berdim. Negizi balasyna baǵadan góri syn moldaý, baǵamnan góri baptaý kóbirek... Aǵamyz sóziniń sońyn tabandylyq, qulshynysqa ákep tiredi. Mine bul ákeniń armany, óner ıesiniń tolǵamy. 3mınottyq ýıdıo meni de tolqytty?! saǵynysh kernegen Ziláshtiń qos janary móldiregen jasqa tolǵanda ómirdiń jalǵan, naǵyz ónerdiń, adamgershilikpen ótken kúnderdiń máńgilik qalatyndyǵyn sezindik. Áne sondaı, qas ónerdiń tizginin ustanǵan búgingi keıipkerimizdiń talǵamy bólek, talǵary bıik tuǵyrdyń qyrany ekendigi áıgilegendeı boldy.
Kóńilge kúı, sanaǵa saz syılaıtyn kerimsal áýender el nazarynda, kóptiń kókeıinde. Jaǵadaǵy qundyz, mańdaıdaǵy juldyz ánshimizdiń qataryn molaıtqan Zilásh Mútálipqyzy tele konsertiniń sondaı-aq, radıonyń altyn qoryn ánge toltyryp keledi. Ásirese, ol oryndaǵan halyq áni «Qos kúreń» atty týyndylar óz kásiptesteri men sanaly tyńdarman jaǵynan jalyqpaı estıtin áýen retinde qabyldandy. Ásem daýystyń melodıasy men myń qubylǵan yrǵaqtyń rıtimimen syńǵyrly bulaq, syńsyǵan orman, zeńgir taýlar, kók aspan, aına kóldermen túrlenip sala beredi. Tabıǵattyń tylsym syrlary ásem ánniń áldıimen qalyqtap bara jatqandaı kórinedi. Ásirese, 2012 jyly Shınjıań televızıasynyń 1800 kvadrattyq stýdıasynda oryndaǵan halyq áni «Túımeli-aıdy» estigende óshkenimiz janyp, joǵalǵanymyz tabylǵandaı boldy. Bul jerde aıta keterimiz: jýyq 10 jyldan beri «Sholpan» ánshiler kóbeıip ketti. Sybyrlaıtyny bar, tebinetini bar, aıǵaılaıtyny bar... Notany bilmeıtin ánshi symaqtar qanshama?! Mine bul ónerdiń qutyn qashyryp, ánniń qadirin ketirip júr. Qyzyl-jasylǵa qumar, jaryq etpe «Juldyzdar» da kóbeıdi. Ónerdiń altyn kezdigi kóldeneń kók attyǵa jolyǵa bermese kerek? Naǵyz oryndaýshy ándi tańdaı biledi, oryndaı biledi, estir qulaqqa jetkize biledi. Ziláshti áne sondaı, ónerdi salmaqtaı biletin, sabyrly, sabaz, seri ánshi dep baǵalasaq artyq emes. Zilásh sondaı-aq, ólke kólemindegi jylda toılanatyn shaǵan kónsertinde, qurban aıt saýyq keshinde, avtonomıaly raıonnyń 50 jyldyq toıynda, respýblıka qurylǵandyǵynyń 60 jyldyq mereı shattyǵynda saltanatty sahynanyń jeke, tóptik nómirlerine shyǵyp án oryndaǵan.
Ánshilik-kıeli óner. Aqynnyń jaı otyndaı jyrlaryn, jalyndy shýmaqtaryn sazgerdiń syrly syrnaıy únimen, oǵan ishki sezimin men ásem daýysymen tyńdarmanyna júrek lúpilin tyńdatatyn tylsym qasıet. Zilásh baýyryńdy balqytatyn, júregińdi tolqytatyn tamasha ánshi. Sholpan juldyzdyń nury ár qashan jaryq bolatyndyǵy sıaqty, ánshiniń aldaǵy óner joly da uzarǵan saıyn aıshyqty bolary sózsiz. Ásem daýysymen, áserli oryndaý sheberligimen óz bıigin jaratqan sahyna sańlaǵynyń ushar tuǵyry berik, qalyqtar aspany bıik bolsyn!
Qýandyq KÓBENULY
6alash usyndy
