Táttimbet Qazanǵapuly (1815j., qazirgi Qaraǵandy oblysy Qarqaraly aýdanyndatýyp, 1862j. qaıtys boǵan) – kúıshi-kompozıtor, dombyrashy, shertpe kúı oryndaýshylyq mektebiniń negizin qalaýshylardyń biri, halyq kúı óneriniń klassıgi. Arǵyn taıpasy Qarakesek rýy Taz Shanshar bóliminen shyqqan.
Birjan sal: "Táttimbet — ardagerim, Arǵyn asqan, Qyryq túrli kúı aınalǵan barmaǵyna", — dep súısinedi.
Táttimbet talaı-talaı dodaly kúı aıtystaryna túsip, qarsylasyn tosyltý úshin, dombyrada qalys, shalys, teris, qosaq buraýlaryn kóp qoldanǵan. Bul dástúrdiń ornyǵýyna muryndyq bolǵan. Abaıdyń anasy Uljanǵa apa bolyp keletin Malqara qyz, Shubyrtpalydan shyqqan Itaıaq, Naıman ishindegi Shashaq sıaqty dáýlesker dombyrashylarmen Táttimbet kúı aıtysyna túskende dombyrany birde bashpaıymen qaǵyp, keleside ustaramen tartyp, endi birde pernelerin qıyp tastap tartyp óner kórsetkeni týraly qyzyqty áńgimeler el ishinde kúni búginge deıin aıtylady. Dombyrashylyq óner arǵy ata-teginen daryǵan. Alǵash dombyra tartýdy ákesi Qazanǵaptyń inisi Álıden úırenip, anasy Aqbópeden tárbıe alǵan. Táttimbettiń ár túrli taqyrypty qamtıtyn 40-tan astam kúıi bar.
Qazaq kompozıtorlarynyń kameralyq-aspaptyq, sımfonıalyq jáne operalyq týyndylarynda Táttimbettiń kóptegen kúıleri paıdalanyldy. Mysaly, Evgenıı Brýsılovskııdiń “Qyz Jibek” operasynda “Bylqyldaq”, “Qos basar”; “Jambyl” fılminde “Sary jaılaý” kúıleri oryndalady. M.Saǵatov Táttimbettiń “Sylqyldaq” kúıin estrada orkestriniń súıemelimen trýbaǵa arnap pesa jazdy.
6alash usyndy
