Óleńdi kóp jazýmen emes, ólmes óleń jazýmen de ólshenetin tústary bar. Óleńniń qas qara nary atanǵan Qasym Amanjol " Kúnine myń oılanyp, júz tolǵanam, óleńim ózimmenen birge ólmesin dep" beker tolǵanbaǵan. Ánsheıin oılanbaǵan. Búginin emes erteńin, kelesi kelisti kelesheginiń keremetine oı úzatqan. Óziniń ólerine , ómiriniń keterine ókinbeıdi. Óleńiniń óneriniń ólýine ókinedi. Sony óltirmeýdi , órkendetýdi , bolashaq óner kókireginiń óri men tórin de ólmeı ómir súrýin oılaǵan. Keleshek keremetindegi tereńge boılaǵan...
Ja, men bul jerde Qasym Amanjoldy aıtqaly otyrǵam joq. Qasyńnyń óleń shyńynyń tóbesinen qús aspas bıik , asqarly shyń. Oǵan oraı berse , keleshekte aıtyp aıǵaqtaı jatarmyn.
Basqa eki aqynnyń eki tamshy óleńin eske alyp , esteligimnen taýyp alyp, esterińizge eskertip otyrmyn:
Kezderimde isimnen túk ónbegen,
Tasqa túsken tamshydaı bytshyt bolam.
Bytshyt bolam da qaıtadan býǵa aınalyp,
Japyraqtyń betine shyp- shyp tamam.
( Tynyshbaı Rahımov)
Jańbyrdan japyraqtan domalaǵan,
Tamshyny elep- eskep alama adam.
Jerge sińgen sol tamshy jyıla kep,
Tas bastaý bop shyǵady jalamadan.
( Janatqan Tútqabekuly)
Aqyn jandy oqyrman , myna eki óleńdi oqyǵanda oılaryńyzǵa ne keldi, kózderińizge qandaı kórnis elestedi. İshki sezimińiz ne aıty?
Ol- tamshy.
Ia, tamshy, tamshy bolǵanda da, jaı tamshy, jadaǵaı kórnis emes. Bir tamshy - tasqa túsedi, býǵa aınalady, aınalyp kelip , japyraqtyń betine monshaq bolyp tamady. Bir tamshy jerge sińedi , sosyn jınalyp , tas bastaýǵa analydy. Osy pızıkalyq qúbylys - Tamshydan taýdaıǵa úlasqan úlaǵatty kórnis. Bólshekten bútinge , bútinen búkil álemge dán berip, damyp bara jatqan ,bógeý bermes berekege aınalady.
Ol da emes.
Úlken qosylys, myǵym myq shegedeı myqyny myqty múqalmas berik birgis, kúlli álemge qýat alyp bara jatqan kúrdeli kúsh.
Álsizden áldige , áldiden álemge qaraı jyınalyp barady, tyııanaqtap barady. Birden birge , kishiden irige qaraı kirigip birigip barady.
Azdan kópke, kópten kólge kóz toıdyryp barady. Úsaqtan túsaqa, túsaqtan tútastyqqa aınalyp barady.
Ja, bir aqynnan bir aqyn da asyp túsedi. Biriniń oıyn biri sabaqtap basyp túsedi. Aryndap arshyndap aıǵaqtap, anyqtap aıtyp bardy. Biriniń oıyn biri toltyryp tolqytyp tolyqtap barady. Danalyqtaryn saralap danalap , paryqtap barady. Óleń óner órisinde bir- birine jaqyndap barpdy. Óner joly da tabysyp qabysyp barady.
Bul ne?
Bul aryq, kóterem súraq.
Bul- tamshydan týǵan oı. Eki aqynnyń oıy. Ekýi de tamshyny syıpattaǵan. Óleńge , ónerge aınaldyrǵan. Keremeti osy jerde. Ekýi de óleińdi ólmesteı etip óre bilgen. Taqyryp bir.
Aıtylar syr bir , bir emes eshteńe joq. Eki túrli aıta bilgen, eki túrli óre bilgen.
Ia, ekeý de túıir tamshydan oı qýǵan, tamshydan sulý oı týǵan. Bireýi kereksizden keremet tabady. " Japyraqqa shyp- shyp tamady".
Al bireýi, Jerge sińip joǵalady da, qaıtadan birigip qýat alady da, birigip jalamadan shyǵyp jar tolqyn bop úrady.
Ekýindegi ózek bireý, aǵar arna bireý. Ol - birles, birik, nyǵaı sonda ǵana seni alar, seni basar kúsh bolmaıdy. Tarydaı shashylma, bytyrama, ydyrama, tarqama " Birlik túbi- tirlik" degen eski erejeni tamshynyń birikken kúshti qýatymen ústep qana túsindiredi.
Ia. Úshkirlik, táýba - ekýi de, tamshydan tamasha taǵylym óredi. Móldir taza aqyl týady.
Qortqanda da , " Jarylǵandy jaý alady, bólingendi bóri jeıdi" , "Birikpegen esh qashan kirikpeıdi" , " Bólshektengen bólinedi, bólek qalady" degen ata taǵylymyn tamshymen tamyzyp qana aıta salǵandaı.
Tamshynyń tamyrly astarynda birigip, tolqyǵan aqyl ózeni óleńdete aǵady. Áńgimeniń ózegi eleýsiz ǵana tarydaı tamshydan taýdaı taǵylym tabady. Tarydan tamam aqyldyń syryn tapqan tapqyrlyǵy. Eleýsizden eskerip , esti de desti pikirdi destelep jetkizgen jeteli jeri.
Ol da emes.
Úmitsiz úziledi. Kereksiz kesiledi. Toryqqan tozady, toptasqan ozady.Úmitti úhylemeıdi,Aljasqan azady, aqyldy asady, tarydaıdan qúralsań, taý bolasyń. Tamshydaıdan jyınalsań , kól bolasyń. Bas- basyńa ketseń ne bolasyń dep oıdan úshpaq aıtady, sózden púshpaq jetkizedi.
Mine, tamshydan taramdap aǵyp , sanańa saralap jetkizgen taǵylym osy. Teńizdiń dámin tamshysynan bil degen de osy. Eki aqynnyń óleń kómeınen saýlap ,tógilip túrǵan kórkemdik kókjıegi degen de osy. Endi ary aıtýdyń, arshyp taldaýdyń jóni de ,josyǵy da qalǵan joq. Óleń qorjyny oıǵa toq. Jamandyq joq, Aqylǵa ,arǵa qonyp túr, syrǵa sulýlyqqa bógip túr, júmbaqqa túnyp túr.
Bolat Bopaıuly
25.07. 1987 jyl. Urimji qalasy.
Eski estelik dápterimnen.
