Bıyl týǵanyna 120 jyl tolyp otyrǵan, qazaq ádebıeti alyptarynyń biri – akademık-jazýshy Sábıt Muqanov 1966 jyldyń jazynda resmı saparmen Monǵolıa qazaqtary qonystanǵan Baı-ólke aımaǵyna barǵan.
Bul kezdesý ondaǵy qazaqtar úshin kókten Ǵaısa túskendeı áser qaldyrǵan kórinedi. Sábeńdi kórip, qolyn alǵan, qasyna otyryp áńgimesin tyńdaǵan adamdar áli kúni: «Baıaǵyda Muqanov kelgen jyly...», - dep, uzyn sonar hıkaıasyn bastaıdy-aý. Rasynda, osy jyldary baı-ólkelik qazaqtar arasyna Sábeńniń «Botakóz» romany keń tarap, saýaty bar qazaq balasy útir-núktesine deıin oqyp shyqqan, saýaty joqtar oqytyp tyńdaǵan, «Sulýshash» poemasyn ekiniń biri jatqa aıtatyn, naǵyz bir rýhanı taza, jutynyp turǵan zaman edi.
Sóıtip, Sábeń keledi. At basyn Baı-ólkege emes, taza dórbet tuqymy turatyn Ubys degen aımaqqa burady. Sebebi bul aımaq KSRO-nyń Týva Respýblıkasymen shekaralas. Eki tarap arasynda shekara máselesi týyndaıdy. Osyny retteý úshin KSRO arnaıy delegasıa jasaqtaıdy. Ókildikti Býrát AKSR-niń Joǵary Keńes tóraǵasy Hoholov degen bastap keledi. Sábeń jaı ǵana múshesi bolsa kerek.
Ubys aımaǵy basshylarynyń biri - qazaq azamaty, I. Stalın kósemniń qolynan dám tatyp, syılyqqa tapansha alǵan, qytaı kósemi Mao Sze Dýnmen birge tústenip, sýretke túsken qoǵam qaıratkeri Qashqynbaı Málikuly degen aǵamyz edi. Sábeńdi osy Qashqynbaı aldymen qabyldaǵan. Odan keıin dúnıeni dúrkiretip, Sábeń Baı-Ólkege keledi. Bútin halyq aıaǵynan tik turyp keń dalada qarsy alady. Osy toptyń arasynda Monǵolıadaǵy qazaq ádebıetiniń negizin qalaǵan, tuqym jaǵynan Shákárim Qudaıberdiulyna jıen bolyp keletin, ataqty «Búrkit» poemasy mońǵol tiline aýdarylyp, orta mekteptiń ádebıet oqýlyqtaryna engizilgen, shalǵy murty kókke shanshylyp sóıleıtin, ataqty sýyryp salma aqyn Aqtan Babıuly da bolǵan eken.
Sábeń moınyn sozyp, qalyń jurttyń ortasynda turǵan Aqtanǵa qarap aıǵaı salypty: «Eı, sen Aqtan emessiń be?». Ana kisi: «Iá, Aqtanmyn, qalaı tanydyń?», - deıdi. Sábeń: «Andaǵy murtyńnan tanydym», - dep kúlipti. Aqtan da tynysh turmaı: «Sen Sábıt emessiń be?» - deıdi ádeıi, tanyp tursa da. Sábeń de: «Oı, meni qaıdan bilesiń?», - dep qalbalaqtap qalady. Sonda Aqtan aqyn: «Urtyńnan tanydym!», - depti.
Osylaı Sábeń baı-ólkelik baýyrlary arasynda arqa-jarqa eki-úsh kún qonypty. Keńes elinen kelgen ókilderge arnap ákimshilik qonaq úıinen arnaıy lúks bólme ázirlenip, oǵan Hoholov pen Sábeńdi jatqyzady. Sábeńniń resmı sapar ekendigi esinen shyǵyp ketken. Aqtan men Sosıalısik Eńbek Eri, shopan, shejire qart Serikbaıdy janynan tastamaı, kúndi túnge jalǵap áńgime soǵady. Tipti tamaqqa da qaramapty jaryqtyqtar. Sodan keshke qonalqyǵa jatarda bastyqtar kelip, Sábeńdi bólmesine aparyp ornalastyrady. Arada on mınýt ótpeı, Sábeń qashyp shyǵypty. «Áı, qaraqtarym!», - depti sonda jalynyńqy daýyspen: – Men átir sasyǵan orystyń qasynda kúnde uıqtap júrmin ǵoı, búgin ana teke sasyǵan eki shaldyń qasyna jataıynshy». Sodan, qonaqjaı jurt shyt jańa bólme ázirlep, úsh shalǵa temir tósek qoıyp beripti.
Erteńine Sábeńdi aýyl aqsaqaldarymen birge aımaq ákimshiligi «Ike bulan» degen aralǵa aparyp, dalada mal soıyp, as beredi. Jazýshynyń astyna at mingizip alyp júredi. Osynda qonaqqa kelgen barlyq adamǵa bir-bir tóstik qaqtatamyz dep, 70-80 qoı soıypty. Muny kórgen Sábeń basyn shaıqady deıdi. «Tym ysyrapqa barmańdar, ásire aqkóńil ekensińder» degen de qoıǵan.
Sol tusta aımaq ortalyǵynda 10 jyldyq qazaq orta mektebi bar-tyn. Onyń oqý isiniń meńgerýshisi - Almatydan fılfakty endi bitirip barǵan Qabıdash Qalıasqaruly deıtin jas azamat. Áıeli Bekbosynova Roza Amanqyzy - Taldyqorǵannyń týmasy. Onyń jańadan Baı-ólkege kelin bolyp túsken kezi. Osy kisiler Sábeńe arnap kabınet jasaıdy. Mańdaıshasyna «Sovettik sózge qalamy, kórmegen áste muqalyp, Muny jazǵan kádimgi Sábıt Muqanov» dep ilip tastaıdy. Barlyq kitaptaryn tizip, kórme uıymdastyrady. Sábeń qatty rıza bolyp, kózine jas alypty. Tebirenip turyp: «Meni óz otandastaryma qaraǵanda, sizder jaqsy biledi ekensizder», - dep rahmet aıtypty.
Sapar aıaqtalǵan soń Ulan-batyrǵa ushaqqa otyryp attanady. Jolaı memleket basshysy Iý.Sedenbalǵa kirip, Baı-ólke qazaqtaryna qatysty ustanyp otyrǵan partıanyń kózqarasyna úlken alǵysyn jetkizedi. Qazaqstanǵa oralǵan soń osy sapary jaıynda «Sosıalısik Qazaqstan» gazetine shaǵyn maqala jazady.
Osylaı Baı-ólkede Sábeńniń basqan izi ańyz bolyp qaldy.
Beken QAIRATULY
"Egemen Qazaqstan"gázetinen alyndy
6alash usyndy
