( Berdibek Qurjyqaıulynyń óleńi haqynda)
Qazaq poezásynyń asa tanmyal ýáklderininiń biri, sańlaq sózdi aqyn, Berdibek Qurjyqaıulynyń óleń ónerine, úńile qarap kózqaras aıtýdyń da ,ózindik máni men maǵynysy bar...
Bul kúnderi Bekeń , ómir shyndyǵyn boılap, tereń tamyr tartqan fılosopıalyq talǵamy, kórkedik kókjıegi keń syrshyl lırıkasy, ózine tán oqshaý ıstıl tábıǵatymen de ,oqyrman júreginen jol tapty.
Bekeń ,otyz neshe jyldyq óleń sóz óner- ólkesinde ónimdi jasampazdyq jaratty. Onyń bultartpas aıǵaǵy- " úıadan qıaǵa" , " Kúre tamyr", jyr jyınaqtary men " Kózqaras", " Qazaq qandaı ", " Temir qazyq", " Qyzyl tańba" syndy lırıkalyq dastandary . Bul týyndylar oqyrmandardyń qasterlep , súıip oqyıtyn rýhanı azyǵyna aınaldy.
Kóp júrtty túnep ótip qotandary,
Oraldy alystaǵy otar maly.
Aldynan osylardyń shyǵý úshin,
Keýdemde bir óleń túr ot alǵaly.
( " Úıadan qıaǵa" , 4 - bet)
Bekeń o basta poezıa esigin ashqanda - aq joǵarydaǵydaı jyr marjandarymen óziniń talant tábıǵatyn tanytty. Sel sezim, myzǵymas myǵym senim serpilisin kórsetti. Óleń -óner maıdanyna ózindik bıikten kelip qosyldy. Óz úni , óz daýysy, óz jazý mashyǵymen , eshkimge úqsamas aryndy tebinimen kelip ilesti. İlesken joq .Top ortaǵa toq ete qaldy. Byraz qalamdastary selt etti, Bekeńe alǵashqy óleńinen- aq qúrmet osylaı bastalyp ta ketti.
Áne, otyz bes jyldyń aldynda ,úıadan túlep ushqan tirnek búgingi tańda, qazirgi sátte ózi aıtqandaı " Aqyndyqtyń jolynda , túz túıgen kelsaptaı" basy aǵardy. Tarlan tartty, adýyn sózdi , arda aǵa aqynǵa aınaldy.
Ja, Berdibek Qurjyqaıuy sonaý tirnek shaqtan , aq basty barshynǵa, arda aǵa aqynǵa birden, óleń jaza salyp ,aınala qalǵan joq. San qyıyn, kúrdeli kúrmekti kúreń belder men belesterden asty. Qara qúıyndy qúıtyrqy mádenıet tóńkerisin basynan keshti. Tar esik tam bosaǵyly túrmeniń qyl kóprinen ótti. Ultshyldyqtyń qara qalpaǵyn kıdi. Óleń- óner saparynda da , órnekti sóz ólkesinde de kúrdeli búrań joldardy basyp ótti. Qyıyn asýlandan asty. Aýyr syn tezinen, qatal ýaqyt kózinen órmelep ótti. Qoǵamdyq ómir arpalysy týdyrǵan izgilik pen jaýyzdyq tartysynda synǵa tústi, shyńdalyp shyqyqty. San qubylǵan maqtaýlar men saıqal mazaqtar ortasynda óner jolyn jalyqpaı, jasymaı jalǵady.
Ia, osyndaı qatpary qalyń ómir ortasy onyń óleń - óner talantyn ósirdi.Sonyń nátıjesinde ol ne jazsa da, ne aıtsa da , ár kez jalań jazbady, jadaǵaı aıtpady. Qaıta ómirdiń ashty shyndyǵyn aıshyqtaı beıneledi. Ony ushqyr sóz, tapqyr teńeýler arqyly kórkem obrazben ásem ómir kártınasyna aınaldyrdy.
Sóz rasyn aıtsyn, aqyn ózi jyrlasyn:
Ón boıymnan ósektiń,
Oǵyn terip otyrmyn.
Mynaý eki tarmaq jyr jolynda jymy berik jymdasqan shymyr shyndyq jatyr. Taýyp aıtqan tamasha sóz, eriksiz tańdaı qaqtyrady." ón boıynan ósek oǵyn terip" qannan qapersiz otyrǵan, eshtemeni eleń qúrly kórmegen aqyn obrazy adamdy qaıran qaltyrady. Az sózge nárli oı syıǵyzyp, som túlǵaly obraz qúdiretimen qoǵamdyq ómirde ósek oǵyn boratqan súrqıalarǵa til naızasyn túıreıdi.
Onymen tynbaıdy.
Qarańǵy kór keýdeden órigen, qyzyl tilimen úrigen ósek atty búralqy qanshyqty ólirip indetedi. Súıtip ,ósektiń túp tamyryna balta shabady, qaıta ósek aıtpastaı etip ókindiredi.
Oqyrmandaryna da ,ulaǵatty oı salady. Parasat aıyn týǵyzady, keýdelerin sútteı jaryqqa qaryq qylady. Mine bul Berdibek Qúrjyqaıuly shyǵarmalaryndaǵy asa kúshti tárbıelik mánniń maǵynasyn tanytady.
Ia, Berdibek Qúrjyqaıuly shyǵarmalaryndaǵy múndaı satıra tonyna oranǵan tárbıelik mándi óleńder aqynnyń asa ashynǵan aıbarly oı arystanyna mingen tústarynan kóp ret kórnis tabady:
Jamandyq jaqsy jyrmen ushyqtalsyn,
Jaýyzdyqty jatyrda úsik shalsyn.
Aqyldynyń aı - kúni tolyp týyp,
Aqymaǵyń túsik bolap túsip qalsyn.
Áne, osyndaı ashty tolǵanystyń baıybyna barǵan saıyn, jetesine jetken saıyn dúıim oqyrman satıra tilindegi qylpyldaǵan ótkir qandaýyrdyń qasıetin túsingen ústine túsinedi.
Joǵarydaǵy óleń tarmaqtaryna úńile qarasaq,
Ómirdegi jaqsylyq pen jamandyq ortasyndaǵy bitpes kúrestiń kórkem kórnisi - satıranyń qyl kópindegi tikendi maıdanda , tipti tirlik túǵyry jatyrda alysady.
Qandaı aıtqyshtyq. "Jamandyq jaqsy jyrmen ushyqtalady", " Jaýyzdyq jatyrda ushyqtalady" áýeli jaryq sáýleden sadaǵa etip, qarasyn byraq óshiredi. " Aqyldyny " tolǵaǵy tolyq ómir sáýlesimen jaryq dúnıeden kútedi.
Ol ǵana emes.
Jaqsylyq pen jamandyqty jer men kókteı , ot pen sýdaı alshaqtatady. Jamadyqty jatyrda jaıratyp, jan dúnıeńde janar taýdaı qoparylys týdyrady. Súıtip " jatyrda úsik shalǵan jaýyzdyqqa", " Tamúqtaǵy tamshy túsikke" jırene qaratady.
Jaqsylyqtan janyńa jylý beredi , ómir úmitimen rahattandyrady. Bekeń óleńderi oqyrmanyn bir jandyryp, bir sóndirip otyrǵan syıqyrly syr- onyń óleńderindegi tikenekti tildiń arbaýymen jasalǵan jaǵymdy jáne jaǵymsyz obrazdardyń taǵdyrlyq beınelri. Sol beınelerdiń tereńge tamyr tartyp jatqan estetıkalyq tárbıelik máni.
Siz ,Bekeń óleńderin oılana da ,tolǵana da oqyısyz, oqyp otyryp, jattap ta alasyz. Óleńniń sizdi, oqyrmandaryn sonsha yntyqtyryp qumarta baýrap alyýy, qyzyqtyrýy keıipker harektriniń ( Mineziniń) túp tamyrdan tútas ashylýy men qaıshylyqtardyń kórkem kóris taýyp sheshilýinde jatyr. Uǵymdardyń bári nárli ári juǵymdy.
Biz budan Berdibek Qurjyqaı poezıasyndaǵy qýatty oı, qúdiretti sóz parasatynyń ásemdik álemin tanımyz. Beıneleý ónerindegi sózben salǵan sýretiniń shalqar shalymdylyǵyn baıqaımyz.
Ol ǵana emes.
Ashty shyndyqty ashyna aıtatyn, aıybyn aııamaı betine basatyn, qara qyldy qaq jaratyn naǵyz jaýynger poezıa ekenine ekilenbeı ılanamyz, selkeýsiz senemiz.
Berdibek Qurjyqaıulynyń nazdy lırıkalyq óleńderinde kerimsal keremet kórkem kóris, sulý obraz, móldir sezimdi beınelep qana qalmaı, oǵan tereń tárbıelik ıdeıalyq aǵymdy astar darytady. Fılosopıalyq qýat biteredi. Qarapaıym ómirdiń ózinen órkeni keń órnek tógedi. Kishilik pen kisilik tanytady. Shyndyqty jaltaqtatpaı, jaýtańdatpaı , jetimsiretpeı , ógeısitpeı ,qaz qalpynda , qabyrǵasyn qaqyratyp ,byraq aıtady. Adamdyq ar men aqyl- parasatty asqaq arman shyńyna kótere jyrlaıdy. Ulttyq rýhty ulttyq boıaýmen , qazaq qara tilimen jyr nóserine aınaldyra tógedi:
Ot aýyzdy , oraq tildi , qulqym bal,
Qaısar halyq - qazaq deıtin ultym bar.
Onyń jany - týǵan tili túmaýyrasa,
Bári aýyryp tósek tartyp yńqyldar.
Ońǵany joq , tildi tiri kómgennen,
Qúdiret joq, tilge esh teń kelgen.
Men oılaımyn tilim keshte joıylsa,
Erteńinde eleń- alań ólgen jón.
Bir sózden tirilip, bir sózden óletin " Ot aýyzdy, oraq tildi, qulqy bal, qaısar qazaq" ," Ana tilimen birge aýyryp, birge yńqyldaıdy" dep ana tilin kóz qarashyǵyndaı qasterleıdi. Janyndaı aıalap qorǵaıtyn halyqtyń pıskıkalyq tereńin tanytyp, sózdi arydan qozǵaıdy. Oıdy oıǵa jalǵap , teńizdeı tolǵaıdy. " Ana tili keshte joıylsa, erteńinde eleń- alań ólgen jón" dep ana tilin odan ary ardaqtaıdy. Ar bıigine shyǵarady, parasat shyńyna qondyrady. Til joıylsa, ult birge joıylady. Budan asqan qasiret joq degen uly úndeý tastaıdy. Ol úndeýdi úrandatpaıdy, arsyz aıtyp aıhaılatpaıdy. Sap - salqyn , sabyrly sarbaz sózben ǵana jetelep jetkize salady da , ary qaraı:
Qazaq halqyn qatarynan qatyrmaı,
Ana tili kóterip júr arqalap.
H H H H
Tizgini til, kóńili júıirik kók dónen,
Shata sózdi shaptyrmaǵan kóldeneń.
Ultym, tilim, halqym, qazaǵym dep týǵan, ult taǵdyrynyń asyl armanyn qýǵan , arda aqyn aq jal ózendeı órkeshtep "tilim" dep jylap túryp jyr tógedi. Ultym, tilim , halqym degende kórkem kókiregennen jap- jaryq kún kóteriledi. Qarańy tartqan kóńilge sútteı jaryq aı týady. Jany jasaryp , sezimi jyp- jyly kúıge ótedi. Júrekten ot ala sóılep te ketedi, tildi joıamyz degenderdiń " Shata sózdi shaptvrmaǵan kóldeleń" dep túp qarańǵysyn qaqyratyp ta , jarqyratyp ta ketedi.
Mine, Naǵyz poezıa ómirdi osylaı jyrlaıdy. Bekeń - óleńderi ulttyq rýhty kóterip , adam janyna taza tas bulaqtaı tasytyp qoııady. Ana tiliniń arymen , semip bara jatqan senimdi oıatady. Ana tiliniń móldirligin paraspty baı til ekenin maqtan etedi. Tildiń joıylmaýyn , joǵalmaýyn artqy úrpaqqa amanattaıdy.
Bárinen keriktisi - Til, dil uǵymyn úqyptap útyqty uqtyrady. Ult taǵdyry - til taǵdyry óte ózekti másele ,mándi máıekti másele .Til- ultty tirep túratyn altyn dińgek, ulttyń uly rýhynyń jaryq sham shyraǵy.Til joǵalsa, joıylsa, ult birge joıylady. Janǵan jaryq shyraǵy birge sónedi degen taǵylymdy tarlan sóz ónerimen tereń túptep túsindiredi. Mán - maǵynasyn , mańyzyn da , myqqty myq tamyrdan taramdap tantady.
Berdibek Qurjyqaıulynyń óleńderindegi taǵy bir qyzyq syry, kyıkimet qyry - onyń lırıkalyq óleńderi tátti leppen tynystap túrady. Taza sap altyn sózben úzilip sóılep túrady. Qazaqtyń darhan dalasyna , qúnarly qoınaýlaryna qonyqtap , qomaqty , qomdy oılarǵa bastap ketip jatady. Ár kim oınyna keltire bermeıtin tilsim oı tabady, tyń , sony sóz tabady. Sý jańa sylqym syrmen sylańdatyp ,oqyrmanyn tarıyq qoınaýyna arbap alyp ketedi:
Eshkimniń eti - ermeniń,
Marqamnyń maıy- jýsanyń.
Bátıma pirim jer meniń,
Basyna týsa aýyr kún.
Boıaǵan gúlmen qanatyn,
Kóbelegińnen tús alǵam.
Qaraǵaıdy julyp alatyn,
Qara aıýyńan kúsh alǵam.
Baýry sútti taýymdy,
Iigen nardaı sormyn.
Jasyl jonyńnan jaýyndy,
El úshin jylaýdy uǵynǵam.
Bále, aqyn tábıǵat dúnıesiniń syrt sulýlyǵyna suqtanyp otyrǵan joq. Qyzyǵyp kóz toıattap otyrǵan joq. Jan jylýymen túsingen , sezim dirilimen qabyldaǵan qasıetti kórnisterden uly dala tarıqyn kórip otyr. Raısyz razy bolyp qabyldap otyr. Sol ózi qabyldaǵan ǵalamat dúnıeni ónermen órnektep , óleńmen órip jetkizip otyr.
Qandaı keremet kóris. Týsap túrǵan tý dalada otyrǵan aqynnyń sulý oına oqyrman birden ǵashyq oımen kirip ólederinin daýystap oqyı beredi. Óleń máıegindegi mándi sózderdiń tórkinindegi túńkeli uǵymdardy saralaı bastaıdy. " Qanatyn gúlmen boıaǵan, kóbelekten tús alady", " Qaraǵaıdy julyp alǵan qara aıýdan kúsh alady", "Baýry sútti taýdy ıigen nardaı sorady" " Jaýyndy kúndeı eńirep" el qamyn jeıdi. Aqyn ózi ózektep tanyǵyn, túptep túsingen shyndyqty , qúbylysty qúbylta syrtqa shyǵarady. Tábıǵatpen bite qaınap birigip ketedi. Jan syryn , júrek núryn, oı tereńin aqtaryp taýsyla aıtady.
Uqtyrar uǵymyn úzaq múnarly kók saǵymǵa kómip , obrazdy kórsetedi. Mundaı kerim keremnt kórnister men sýreteýler Berdibek qúrjyqaıulynyń óleńderine tán dara qol tańba deýge bolady.
Áleýmittik kózqarasy bólek, bitimi ózge qyrǵı tildi qyran aqyn qoǵamdyq bolmystyń san alýan taqyrybyna qalam tarty. Basqa aqyndar san jyrǵa qosqan ana týraly da ,jyr aǵytty. Byraq Bekeń jyrlaǵan ana taqyryby basqa aqyndandan oq boıy ozyp alda túrdy:
Dókir ǵoı erdiń dóneni,
Áıeldiń onan taıy ozǵan.
Aq aıý úsip óledi,
Áıelsiz úıdegi aıazdan.
Dalanyń soqyr túmany,
Áıelsiz úıdi búrkeıdi.
Qorys- qopa júktiń lańy,
Shapqandaı jońǵar súrkeıli.
Dalanyń jeti tamuǵyn,
Jeńipti qazaq áıeli.
Ájemiz aıtqan taǵylym,
Álemdik oıdyń máıegi.
Atomnan kúshti jumyr et,
Jubaıdyń bir jup júregi.
Kempirler, qyzdar, kelinshekter,
Joq bolsa keler bir túrli oı.
Soqa bas sorly erkekter,
Torǵaıdaı tozý múmkin ǵoı.
Ja, myna óleńdi kimde - kim beı - jaı qalyp oqymaıdy. San qaıtalap oqyıdy. San qaıtalap oılanady. Toqtalyp Tolǵanady. Analar, áıelder, qyzdar, kepirler - bar baqyttyń kózi, ómirdiń ózegi, qajyr - qaırattyń kúshi , aqyl - parasattyń ózi dep jazbaıdy. Ár úıdiń lúp- lúp soǵyp otyrǵan júregi - áıel, ana ekenine kózińdi ábden jetkizedi. Áıelsiz tirliktiń esh mán- maǵynasynyń joq ekenin óte qarapaıym túsinikti sózdermen- aq aıshyqtaı salady. Sol arqaly -aq analardyń aqyl jetpes jeteli ómir ónegelerin óleńmen órnektep úmytpastaı etip myıǵa ornatyp tastaıdy.
Ras- aý, " Áıelsiz úıde aq aıý úsip óledi", " Áıelsiz úıdi soqyr túman shalady", " Áıelsiz úı jońǵar shapqandaı qorys- qopa bolady" qandaı múshkil hal. Miskin tirlik, jan túzbes , adam aıtqysyz jaǵydaı. Áýeli Antraktıkadaǵy múzdy múhıta alpys- jetpis krados sýyqta ómir súretin aq aıýdyń ózi áıelsiz úıde úsip óledi. Mynaý ,tek Berdibek Qurjyqaıulyna ǵana tán sóz saptaý, oı daralaý. Buryn- sońdy jazǵan aqyndar óleńnen kezdespeıdi.
Mine, osy sózden keıin - " Áıel- ana", " Áıel- arý", " Áıel- Qúdiret kúsh" , " Áıel- tirlik kózi", " Áıel aı men kún" degen teńeý, balaý sózderiń eskirgen kóbedeı kóp aıtylǵanyn ańǵarasyń. Ana qasıetin esh teńeýsiz júrek qalaýyńmen baǵasyz túsinesiń. Túsinesiń de, aqynnyń myna aıtqan taǵylymyn oń qulaqpen qaıta tyńdaısyń. " Dalanyń jeti tamúǵyn jeńgen qazaq ana qandaı", " Álemnniń máıeginen taǵylym tartqan ana qandaı" dep ana qasıetin uqqan ústine uǵyna túsesiń. Tipti keremeti daralap, danalap " Qazaq ana" deıdi.
Má á, odan da kúshtisi bar. " Júbaıdyń júmyr júregi- atomnan kúshti júmyr et" deıdi aqyn. Júbaılar týraly jazylǵan talaı júmyr jyrlardan múndaı soy teńeý, sý jańa oı oqyp kórgen emespiz. Óleńdi oqyp otyp , júbaıyńa qarap qaıtadan tanyı bastaısyń.Jer betindegi kúlli kúshti tirek áıel, túqym ódirýshi. Erdiń bar kemistigin keshirýshi perishte, rýh otyn jandyrýshy ekenine kóziń jetedi, analar adam balasyn aıap qana qalmaı tabanynyń astyndaǵy qara jerdi de , aııalap basyp bara jatqandaı aıaýly jan ekenine eriksiz moıyn úsynasyń, kúnde moıyndaısyń.
Bekeń, úlgi men ónege kórsete ortyryp , minezdi bolýdyń da syr qulpyn ashady:
Namysyma shoq salmashy,
Eńbeksiz qur emdik.
Tútinshe ushyp joq bolmashy,
Morjasynan ómirdiń.
Jan lazaty jannat deme,
Tátti sharap, sulý qyz.
Baqytyńdy jalmap, nege,
Jatqandyǵyn uǵyp al.
Ia, "Eńbeksiz qur eminý","ómir morjasynan tútinshe ushyp joq bolý", "jalǵandy jannat seziný" adam basyndaǵy baǵyn ketiretin, tirshiligin ońdy- soldy shasqaıtyn , qadyr- qasıetin joıyp joǵaltatyn duzaq , qaqpan ekenin eki aýyz sózben sólin shyǵaryp otyryp uqtyrady. " Tátti sharap - jan lazzaty emes" dep kertip aıtady. Kekep jetkizedi, jamadyqtan bir jola bezdiredi.
Bekeń , jyrlaǵan taqyryp oqyrmandaryna osqyryp túryp osylaı oı salady. Qarańǵy sanaǵa jaryq túsirip sańlaý ashady. Júregine aqylmen kirip , jón silteıdi. Dúrys baǵyt- baǵdar beredi.
Berdibek qurqyqaı ulynyń " Qazaq qandaı" atty óleńi qazaq mineziniń kártınasy deýge bolady:
Qatty júrse, qorjyny toq atty adam,
Qazaq deı ber qýlyq- súmdyq baqpaǵan.
Qaladaǵy týysyna kelgende,
Áreń syıǵan mashına ótken qaqpadan.
Kúshtiligi toqty etine toımaıdy,
Kúreskende eki- aq búktep qoımaıdy.
Toı kúnderi qunan shapsa serkeni,
At ústinen aspanǵa atyp oınaıdy.
Kedeıligi - paıdakerlik etpeıdi,
Bir baılyǵy astaý- astaý et jeıdi.
Aýylyna soǵym basyn bermese,
Sol qysqy asy tamaǵynan ótpeıdi.
Kemshiligi - únemshilik etpeıdi,
Erkek qoıy eki asqanǵa jetpeıdi.
Atamyzdyń bólip bergentenshisi,
Dastarhanǵa bárin úıip tók deıdi.
Ý taqymy tarpańǵa yryq bergen be,
Qarshyǵa ǵoı qashaǵandy kórgende.
Keýdiri joq baıa pushyq atanmen,
Záreń ushar kempir betten jelgende.
" Qynyńa jaq, toıdaǵy adam kóp" - deıdi,
Kóp deıdi de , aýyz tıip et jeıdi.
On qazaqtyń shattyǵyna aty ozǵan,
Kishi- kirim keı mereke jetpeıdi.
Alǵyr myıy, sezgir nerv júıesi,
Joǵalsa eger býazynda bıesi.
Alty jasar at bolǵanda tanıdy,
İshte ketken sol qulyndy ıesi.
El basyna týǵan kezde qan seber,
Atpen shapqan daýdyń basyn shanshyp er.
At ústinde áýlıedeı kóringen,
Bizdiń qazaq mine osynlaı qamshyger.
İzgilik pen jaqsylyqty janastyr,
Qazaǵymdy jamandyqtan halas qyl.
Jaratýshy mártebesin ultymnyń,
Dúnıeniń shańǵarymen talastyr.
( Berdibek Qurjyqaıuly)
Ja, qazaq dese qazaq .Endi ony Bekeńnen asyryp aıta da, jaza da almaısyń. Bul óleńdi ólermendenip taldaý jasap, túsindirý úıat. Túsindiretin eshtemesi joq. Ár tarmaq, bar shýmaq nar túıedeı tútas qazaqty byraq kóterip túr. Segiz shýmaq óleńmen qazaqtyń bar minezin, ar minezin, nar minezin túginen túbinedeıin syıǵyzyp órip ólmes óleń etip tastap ketken.
Biz, Bekeńdi ,taldaý jasap sharshamaı- aq , óleńderin ádemi maqamǵa keltirip kelisti etip oqyp júrsek te , kópten- kóp taǵylym alamyz.
Bolat Bopaıuly
01.01. 1993 jyly jazydy. Urimji qalasy.
1996 jyly " Shuǵyla " jýrnalynyń 9 - sanynda tóte jazýmen jaryq kórgen.
6alash usyndy
