QAZAQSTAN JAZÝSHYLAR ODAǴY ótkizgen Jyr tuıǵyny, tókpe jyraý, aıtysker aqyn Tańjaryq Joldyulynyń 120 jyldyq mereı toıyna arnalǵan " BELGİLİ ALTY ALASHQA JAZǴAN HATYM " atty respýblıkalyq jazba aqyndar músháırasynda júldeger bolyp marapattalǵan jyr.
2023 jyl 20 naýryz
KÓKJAL AQYN NEMESE BİR SHÝMAQ JYR
( Lırıkalyq poema )
Tańjaryq aqynnyń aýzynan
Talapbek AZANBAI
Qanatyn jaısa aspanǵa qyran kerip,
Jalǵanar urpaqqa ata murań berik.
Otyrǵam uıqyly oıaý, qolda qalam,
Tańda atyp qalǵan eken qylań berip.
Bilmeımin qaıda qalǵan tózimdilik,
Ketipti myzǵyp bir sát kóz ilinip.
"Ne jatys, tur ornyńnan" -dedi, maǵan,
Degendeı "aıtqan, balam, sózimdi uq".
Burynǵy jalǵap dástúr muraldyda,
Qolyma tizgindi ustap júre aldym ba?
Qazaqtyń dombyrasyn bebeýletip,
Aqsaqaldy qarıa tur aldymda.
Umytar keshegi ótken jaýyzdy kim,
Desekte shaıqas, maıdan naǵyz búgin.
Astynda mingen aty - ker tóbeli,
Shaınaıdy shaqyrlatyp aýyzdyǵyn.
Bir kórgen kóz aldymda tanys beıne,
Ýaqyt mursa bermes jarys keıde.
Aqynnyń shyryldaǵan ar azaby,
Armannyń kónbesi áli alys deı me?
Qaldym men sál kidirip daǵdaryp tym,
Abyzdan kete alady jaltaryp kim.
Sen joqsyń men ketkende bul ómirden,
Bilmeseń aqyn atań - Tańjaryqpyn.
-Dedi de, álqıssasyn bastap sózdiń,
Bir oı sap ketti maǵan tastap kózin.
Ol meniń jalyn atqan jaı oǵyndaı,
Eken ǵoı qaıta kelmes asqaq kezim.
Darıǵa- aı, jylyp aqqan ómir - ózen,
Ótti ǵoı bastan talaı ne bir kezeń.
Bozdaıdy botasy ólgen bozingendeı,
Mamasyn ashty jyrdyń emizbeseń.
Ketpegen dushpanyna búgip belin,
Kezinde mende ózińdeı jigit edim.
Aldyǵa qoıǵan úlken maqsaty bar,
Bir týar azamat em, úmiti eldiń.
Soqqan jel daýyl bolyp barady údep,
Jalǵasa kúndestik pen arany kek.
Qasyńa jolamaıdy dostaryń da,
Basyńa ornasa eger qara túnek.
Deısiń be, ata sizdi basyndy kim,
Jasyryp tur ma ótkendi ǵasyr búgin.
Júrekte jazylmaıtyn biteý jara,
Qarańǵy sheri jatyr tas úńgirdiń.
Bolsa da shyqqan taýyń jasyl bıik,
Qaraıdy qyzǵanyshpen masyl kúıip.
Eriksiz attan túsip jol beresiń,
Seniki jón degendeı basyńdy ıip.
Ol kezde ottaı janǵan sezimdi edim,
Qyryqqa endi ilingen kezim meniń.
Aldyǵa bóget bolar kim kelsede,
Shyryldap shyndyqty aıtyp kóz ilmedim.
Týǵan jer arymsyń sen qaıran İlem,
Soǵys bir ómir ózi maıdan-kileń.
Basymdy taýmen tasqa kezek uryp,
Mirjaqyp, Abaıda bop saıradym men.
Bolǵan soń bir urpaǵy jyrshyl ulttyń,
Qamyn jep ótkenim joq tirshiliktiń.
Qaımana qazaǵym dep keýdemdi ustap,
Qaınadym qazanynda kil shyndyqtyń.
Ultshyl dep tóńkerisshil jabat kiná,
Aıaqty shalys bassań aǵad sirá.
Bir túnde Úrimjige alyp keldi,
Kógendep, qoısha matap abaqtyǵa.
Kózir sap, qyńq etkizbeı baılap bárin,
Shý asaý jetekke alyp taılaqtaryn.
Ákepti ár aımaqtan biz bilmeımiz,
Shyǵatyn sorpa betke qaımaqtaryn.
Jabylǵan jala saǵan kúlki syndy,
Jetkizbes erteń tańǵa bir kúshińdi.
Bilmeısiń búgin túnde ne bolaryn,
Egerde tapsyrmasań "qylmysyńdy".
Aq mańdaı súıenishim jyraý halyq,
Tursyńba men beıbaqqa suraý salyp.
Daýysyń shyryldaǵan jeter aıǵa,
Qyltańnan qınaǵanda buraý salyp.
Ótkendi izdesemde elesimnen,
Kezinde aıdarymnan jel esip eń.
Zarly úniń shyǵar seniń aq tyrnaqty,
Saýsaqtyń sýyrǵanda kóbesinen.
Qarańǵy úı, qapas úńgir, sýyq yzǵar,
Shashama qatýly qys, ýyn muz, qar.
Kógergen ólik sasyp jatqan jeriń,
Qaqsaǵan súıek shaǵyp býyn syzdar.
Salǵan ár kameraǵa qara qulyp,
Shaldyrlap ár kez olda alady ýlyp.
Suraqqa ap qulynyńdy shyǵarady,
Syzdaǵan jazylmaǵan jarańdy uryp.
Qolda kózir, aıaqta shoıyn kisen,
Ajyrǵy ketken qıyp moıynyńdy ishten.
Burynǵy keler me eken qaıran kúnder,
Kóterer rýhyń joq boıyńdy ústem.
Aınalań kúbir, sybyr pań dala mas,
Shyryldap shyqsa daýsyń jan jolamas.
Úrpińnen shı júgirtip suraqqa alsa,
Kózińnen jas shyǵady qan aralas.
Buzylǵan biz bilmedik zaman neden,
Men ekem bul qapastan aman kelgen.
Bozdaqtar talaı abyz ketti mert bop,
Ultym dep oza shapqan támám elden.
Estısiń shýlap eldiń jylaǵanyn,
Baratyn jer emes bul, sirá, adamnyń.
Shashylyp bas súıegi qaldy sonda,
*Aqyttaı pir tutatyn ǵulamanyń.
Jetpiske abyz edi jasy kelgen,
Kil myqty aǵa tutyp qasyna ergen.
Kitaby shyǵyp **Qazan baspasynda,
Aqqan bir bulaq edi tasyp órden.
Jan alǵysh Hazreıil Haqtan kelip,
Dushpannyń tıdime oǵy atqan senip .
Eki ásker súırep túnde alyp shyqty,
İrgeles kamerada jatqan edik.
Jany bar shyǵar-shyqpas yńyrsyǵan,
Óte almas basqa salsa tiri synnan.
İshine tartyp qanyn júrgender bar,
Burynǵy óń-sıqy joq qyry synǵan.
Minsekte búgin tulpar aqtańgerge,
Ornymyz daıar baba jatqan jerde.
Men kettim, al Tańjaryq qosh aman bol,
Sálem aıt tiri bolsań arttaǵy elge.
-Dedi de bir kúrsindi jıyp esin,
Qaıtemiz tartsa taǵdyr jıi kesim.
Allanyń qudiretine bar ma shara,
Berse ómir jasyrarsyń syıyn nesin.
Qashanda keler basqa ómir, ólim,
Tappasa turaqtylyq kóńil senim.
Tursada tosyp ajal aldyna kep,
Tik ustap júrip ketti kókiregin.
Aldyǵa shyqty shalqaq basyp qadam,
Qarady nurly júzin ashyp maǵan.
Muqaltyp neshe jylǵy túrme azaby,
Mujyp jep qaıratynda jasytpaǵan.
Ne degen taǵdyr mynaý tasqa urylǵan,
Shalatyn aldymenen jasty qurban.
Domalap bir tamshy jas kirpigimnen,
Qarańǵy jerdiń júzin basty tuman.
Jegizgen qandala men búrgesine,
Azabyń túser kórgen kúnde esińe.
Súıegi san myńdaǵan bozdaqtardyń,
Shashylyp qaldy Úrimji túrmesinde.
Ótkenniń ketpesem de qozǵap bárin,
Byqsymaı shoq bop janyp qozdanamyn.
Ómirim ótti meniń arpalysyp,
Ústinde bozdap júrip boz dalanyń.
Qıylyp qyrshynynnan qaıran ómir,
Basyńnan baqyt qusy taıǵan nebir.
Kil soǵys alyp jeıtin rýhyńdy,
Ýaqyt qyzyl-qyrman, maıdan-jemir.
Aıaǵyn syn saǵatta anyq basyp,
Qaıratyn joǵaltpaıtyn janyp, tasyp.
Kórinbeı el-jurtyna júrgender bar,
Áz basyn top ortadan alyp qashyp.
Ótse de el basynnan qıyn zaman,
Keldi me bir jaqsylyq bıyl balam.
Muń shaqqan Qorqyt ata qobyzyndaı,
Kúı shertti syńsý aıtyp qıyr dalam.
Qashan da elmen birge asqaq ánim,
Jatsam da qabirinde tas molanyń.
Ózińdeı urpaǵymdy kórip mine,
Eriksiz janarymdy jasqa maldym.
-Dedi de, ǵaıyp boldy asyl birden,
Emin ap bir hıqymet ǵasyr kúnnen.
Ketipti myzǵyp biraz kóz ilinip,
Selt etip julyp aldym basymdy men.
* * * * *
Mys bolyp qalmasyn dep qoldaǵy altyn,
Tar kezeń, tar qyspaqta jol tabatyn.
Óleńmen tas túrmeni qars aıyrǵan,
Tákeńdeı bar ma búgin kókjal aqyn.
Beker bir ketpesin dep tekke ómirim,
Basqaǵa zamanyńda jek kórindiń.
Bildirdiń mineziń men arlan ósken
Ekenin bóltirigi kók bóriniń.
Urpaǵyń joqtap, mine, eliń búgin,
Álemge shyqty asqaqtap seniń úniń.
Toı bolyp ulan asyr alty alashta,
Burynǵy qaıta keldi kerim kúniń.
Ózińdeı endi kelmes aqyn jyraý,
Samaıdy shalsada aq, altyn qylaý.
Taı minip eremiz dep sońyńyzdan,
Oıylǵan qyzyl shaqa taqym mynaý.
Qondyrǵan qolǵa shabyt pirim qusyn,
Jazǵan bul saǵan arnap jyrym músin.
Totyǵyp tat baspaıtyn jarqyraǵan,
Altynnyń erekshe bir synyǵysyń.
Qanjaryn siltep tildiń, aq almastyń,
Óleńmen qıal minip arman astyń.
Zarlatyp zaryn shertti "túrme qaly",
Tas baýyr qarańǵy úńgir, tar qapastyń.
Kúrsingen muńaıyp taý, jylap dala,
Jatsa da ótken kúnnen syr aqtara.
Sizdi osy tas qapastan alyp shyqqan,
Aldyǵa jetelegen murat qana!
Aq suńqar jyrdyń júzip kemesimen,
Talastyń kil myqtynyń óresimen.
Túsim be, óńim be álde, bir shýmaq jyr,
Aldym tek kókjal aqyn elesińnen.
Júrekte jatqan sher bop kúıik mynaý,
Ala almas qol jetpeıtin bıikti jaý.
Babamnyń bas súıegin alyp keldim,
Ne deısiń zerdeli urpaq súıiktim aý!!!
Sońy
- Aqyt Úrimjiuly: Ataqty Qazaq aqyny, dinı qaıratkeri, halyq aǵartýshysy.
**1891 - 1914 jyldary Qazan baspasynda "Jıhansha" ,"Ahıretbaıan", "Sáıpilmúlik-Jamal" dastandary, "Abıat ǵaqıdıa", "Seıitbattal Ǵazy", "Ishan Mahmud" atty kitaptary jaryq kórgen.
Arqaý usyndy
