Ábish dúnıe saldy. Qazaq prozasy vırtýoz qalamynan aıyryldy. «Ańyzdyń aqyry» men «Shyńyraý» tárizdi qos shedevrdi dúnıege ákelgen asyl qalamger ýaqyttan ozdy. Endi onyń ýaqyty kúnniń qandaı kezi, túnniń qandaı ýaǵy, jyldyń qandaı maýsymy, ǵasyrdyń qandaı zamany týmasyn, máńgiliktiń uly mezgilinde ómir súretin bolady.
Ol júz jyldyqtar oqıtyn kitapqa aınalady. Júz jyldan soń, ádebıette ár jazýshydan bir-bir kitap qalady... Sol shaqta «Ańyzdyń aqyry» ma, «Shyńyraý» ma, qaısysy alǵa ozady, ony taǵy da máńgiliktiń adal perzenti, tórelikke jarap qalǵan ýaqyt qalqa biledi.
Biz «Shyńyraýdy» oqımyz. «Shyńyraýdyń» túpsiz shyńyraýyna jete alamyz ba, joq pa, shyńyna shyǵa alamyz ba, joq pa, ony shyǵys biledi, álde, batys ta túsinip qalar, múmkin, adamzat urpaǵy eshqashan, álem oqyrmany eshqashan qadyrly Djeıms Djoıs jazǵan «Ýlıss» tárizdi, tipti, ıntellektýaldardyń ózi jumbaǵyn sheshe almaıtyn, taýysyp oqyp, sarqyp tanı almaıtyn shyǵarmasyna aınalar.
Shynymen, “Shyńyraýdyń” jóni bólek edi. Forma turǵysynan kemel dárejegen jetken ozyq shyǵarma bolatyn.
Tipti, “Shyńyraýdy” oqyp otyryp povestiń quıylǵan qalybyn kórgendeı kúı keship otyratyn edim. Sózden sózge jetip, abzatstan abzatsqa kóship, betten betke aýysqanda shyǵarma formasy áýeli sulbalanyp, sosyn tulǵalanyp aıqyndala túsetin.
Bárimiz de – Eńseppiz. Eńsep – qazaq týdyrǵan sızıf. “Shyńyraý” – Adamzattyń qazaq jasaǵan sońǵy ańyzy. Alashtyń jańa támsili.
Ábishtiń ózi mańdaıy jarqyraǵan alyp ańyzǵa uqsaıtyn edi. Onyń tulǵasy da, tula boıy da, tóńiregi de ańyzǵa, áfsanaǵa toly edi. Ábish degen sóz shejirege tunyp turatyn. Ustaz qalamgerdiń sońynan áfsana qaldy. Asyl mura qaldy. Óziniń qaıtalanbaıtyndyǵyn bilmeı baqıǵa attanǵan qaıtalanbas jazýshynyń bizge qaldyrǵan úlken jumbaǵy qaldy.
Ábish Kekilbaı meniń jazýshy bolyp qalyptasýyma qatty áser etken kitabı ustazdarymnyń biri edi. Syrttaı aǵa dos sanaǵan Ábekeń ony bilmeı ótti. Men de eshqashan aıtqan joqpyn.
Dıdar AMANTAI
6alash usyndy
