«Móńke táńrıın-dúr ıeke Moǵul ulusun dalaıy haný jarlyq. El bolǵa ergún-dúr, kórbású búsrátúgúı, aıýdýǵaı!» Muhtar Maǵaýın bul jazýdy:
«Máńgi táńiriniń kúshimen Eke Mońǵol ulysy Dalaı hanynyń jarlyǵy. El bolǵan jurt, kórińder, bas uryńdar, aıdynyńdar!» dep aýdarǵan. Ózi túsinbegen sózderdi tuspaldaı salǵan máselen:
«Dúr – bekemdegish jurnaq,
Eke – ulyqtaýshy jurnaq
Ergún – ergen, ergen – adam, halyq, jurt
Kórbású – kórińder», - deıdi. Bul kóne mońǵol tilin bilmegendikten ketken qatelik. Shyńǵysqan qurǵan Uly Mońǵol memleketi naımannyń Taıan hanynyń hatshysy Tatatýnǵany qolǵa túsirgen soń uıǵyr jazýyn qoldanǵanyn bilemiz. 1950 jyldary orystyń yqpalymen krılısaǵa kóshkenge deıin Mońǵolıada memlekettik jazý retinde qoldanyldy.
Bul jazýdy mońǵoldar 1990 jylǵa deıin «uıǵyrlyq jazý», «kóne jazý» («Ýıgarjın bıchıg», «hýýchın bıchıg») dep atap kelgen, qazir ulttyq jazý dep atap, mektepterde qaıta úıretile bastady. Buǵan deıin joǵarǵy oqý oryndarynda stýdentterge pán retinde kirdi. Sondyqtan Mońǵolıada bul jazýdyń tarıhı úrdisi úzilgen emes. Dál osy uıǵyr jazýy boıynsha «Móńke táńrıın-dúr» degendegi «dúr» sózi bekemdegish jurnaq emes, barys-jatys septiginiń jalǵaýy. (Mońǵol tilinde barys, jatys septikteri birdeı. (ógóh-orshıhyn tıın ıalgal) Aıyrmasy qazir mońǵol tilinde barys-jatys septiginiń jalǵaýy «dýr», «dýr» emes «d» bolyp qysqaryp qalǵan. «Máńgi táńirdiń kúshindegi (kúshimen, qudyretimen saltanat qurǵan) degen maǵyna beredi». Al «eke» – ulyqtaýshy jurnaq emes, mońǵol tilindegi «uly» (oryssh-velıkı) degen sóz. «Dalaı», «ergún», «kórbes-ú» sózderi mońǵol tilinde qazir de qoldanysta. (Kerisinshe qazaq tilinde qoldanylmaıdy). «Dalaı» – sheksiz (teńizdeı telegeı) degen maǵynadaǵy ataq, dáreje. (Dalaı lama – býdda dininiń din basy) «Ergún-dýr» – halyqqa, «Kórbesú» – qazaq tilindegi kórińder emes, mońǵol tilindegi «húrvees» – tıý, jetý (mór basylǵan hat qolyńyna tıse) degen sóz. Sol sıaqty «aıýdýǵaı» sózi de mońǵol tilinde aıh-qorqý, aıtýgaı, aıhtýn-qorqyńdar degen maǵyna beredi. Jalpy mórdegi 14 sóz qazirgi mońǵol tilinde tolyqtaı qoldanystaǵy sózder. Óıtse Shyńǵysqannyń mórinde jazylǵan sózder qazaq tilinde deýge dálel bola almaıdy. Al mońǵol tili men qazaq tili týystas til bolǵanymen bir til emestigin ǵalymdar álde qashan dáleldegen.
Bodaýhan TOQANULY
6alash usynady
