Jaqynda Saha (Iakýtıa) respýblıkasynan Almatyǵa bir top delegetsıa keldi. Kileń tilshi ǵalymdardan uıysqan osy toppen birge birneshe jınalystarda keńestik. Dastarqanda dámdes boldyq. Sahalar týraly kóp dúnıe jazýǵa bolady. Bizdiń el úshin málim de beımálim osy bir el týraly birdeńe jazýdy ózime mindet sanap, apta boıy oı ústinde júdim. Endeshe sahalar kim edi? Jaquttar qaıda, biz qaıda? Qalam kúshi jetkeninshe áńgimemizdi sabaqtap kóreıik.
Jaquttar jaıly aıtar bolsaq ...
Jer kólemi jaǵynan álemde birinshi oryndy ustaıtyn Reseıdiń qıyr shyǵysynda Saha (Iakýtıa) respýblıkasy degen el baryn bireý bilse, bireý bilmes. Bir qyzyǵy sol sahalar bir kezde jasyl shardyń jartysyn baǵyndyrǵan túrki jurtynyń bir butaǵy. Búginde, álemniń ár jerinde qyryq neshe ult bolyp, bytyraı qonystanǵan túrikterdiń arǵy atasy bir. Tek ǵasyrlar kerýeninde bireýdiń asyǵy alshy, bireýdiń asyǵy táıki túsip jatatyny bar. Bir kezde kúlli dúnıege ámirin júrgizgen túrikter búgingi tańda ertedegi rý-taıpalyq odaqtardyń ot jaqqan ulanǵaıyr mekenderinde birnesheýi táýelsiz el bolyp ornyqsa, biryspyrasy ózge iri elderdiń quramynda, ózderiniń ata topyraqtarynda ómir súrýde. Árıne, mundaı kezde sonaý bir ǵasyrlarda tulparlarynyń dúbirinen qara jer qaıysqan kók túrik balalarynyń ishinen óz tizginin óz qolyna qaıtadan alǵan egemendi Qazaqstan úshin tereń bir tynystap shúkir dep qoıǵan jón.
Taǵy bir qyzyqty derek, saha respýblıkasynyń jer aýmaǵy jalpy túrikter ustaǵan memleketter (respýblıkalar) ishinde eń úlkeni ekenin estip pe edińiz? Dástúrli kózqaras boıynsha, túrik elderiniń ishinde jer aýmaǵy úlken el dep Qazaqstandy aıtatynbyz. Alaıda, sahalar turǵan jer Qazaqstannan da úlken. Qazaqstannyń jer aýmaǵy 2 724 900 sharshy kılometr bolsa, sahalardiki 3 083 523 sharshy kılometr. Alaıda olar búginde Reseı federesıasynyń quramynda. Osynshama alyp, sýyq terıtorıada sahalardyń halyq sany mıllıonǵa da jetpeıdi. Sahadar – ıakýttar dep te atalady. Al, ıakýt degenimiz qazaqsha jaqut. Jaqut tili jalpy túrik tiliniń soltústik butaǵyna jatady.
Jaquttar eliniń soltústigi ataqty antarktıdamen óbisip jatqan soltústik muzdy muhıt. Ol jerde qystyń eń qysqa kúnderinde kúndiz kúndi kóretin ýaqyt 2 aq saǵat kóleminde bolady deıdi. Al, qalǵan ýaqyttar qysta túgeldeı sarylǵan uzaq tún. Degenmen, siz endeshe bir táýliýktiń qalǵan 20 neshe saǵaty túgeldeı tasqarańǵy tún eken dep oılamańyz. Jaratqannyń qudiretinde shek bar ma? Bul jerde aq tún degen tún bolady. túni qarańǵy emes, munartyp, tuman túsip turan sıaqty bolady. Osyndaı ala kóleńkede sahalar Jasaǵannyń jaryq ǵumyryn keship júre beredi. Qazaqtyń bir ánindegi «qaıdasyń qalqam, atpaıdy-aý sary tań» degen tarmaqtar eske túsedi.
Teristiktegi muhıtqa jaqyndary buǵylaryn shanaǵa shegip alyp, ańshylyq, balyqshylyqpen shuǵyldansa, ońtústik aımaqtaǵy jaquttar mal sharýashylyǵymen shuǵyldanady. Jylqy baǵady. Al, olardyń osy ómirine qarap otyrǵan sátte Shalkız jyraýdyń «muz ústine ot jaqqan, buzbaı bulan pisirgen» degen surapyl jyrynyń tarmaǵy kókeıge kelip, kómeıdi jybyrlatady.
Derekterge úńilip kórsek, osynshama baıtaq mekenge ıe bolyp, erkin ǵumyr keshken sahalardyń baıaashytty ǵumyry kózden bulbul bolyp usha bastaýy 1640 jyldardan bastalǵan sıaqty. Orystyń jazalaýshy, jaýger áskerleri osy bir qarly dalanyń ıesi atanǵan jaquttardy baǵyndardy. Degenmen, ejelden er túriktiń balasy bolǵan jaquttar da jan alyp-jan berisken uly kúrester jasaıdy. Búginde tolyqqandy táýelsiz el bolmasa da, shekarasy shegendelgen respýblıkaǵa statýsyna ıe bolyp otyrǵandary da sol qantógisterdegi qurbandyqtary úshin Táńiriniń bergen syıy bolar. Olaı deıtinimiz jerdiń júzin jalmaǵan komýnızm uranynyń astynda qanshama halyqtyń jer betinen aty óship ketti emes pe?!
Sahalardyń kóp sandysy, ótken ǵasyr basynda orys-provoslav dinine engen (negizi kúshpen engizgen) eken. Degenmen, búginde halyqtyń basym bólegi áli de Táńirshildikti ustanatyn kórinedi. Orsytar kúnniń sýyqtyǵyn, aq qar, kók muzdy syltaýratyp spırtti ishimdikke tárbıeleýdi uzaq ýaqyt júrgizgen sıaqty. Degenmen, ornynda bar ońalar degen bar emes pe. Jurt qaıta silkinip, es jınap, etek jaýyp, araqtan bas tartýdyń, oıanýdyń, oılanýdyń dáýirine ótkendeı.
Jaquttar osylaısha dúnıeniń qıyr shyǵysy men soltústiginde qar jastanyp, muz tósengen ushy qıyrsyz mekenderinde beıbit ǵumyr keshe bersin. Endi biz Almatydaǵy az kúndik saparlarynda duıym jurtty tań-tamasha qylǵan estelikterge oralaıyq.
Oryssha bir aýyz sóz qosylmaǵan on bes tomdyq sózdik
Óz basym bul jaquttardy birinshi ret kórýim emes. Jalpy túrikter týraly kitaptar men ǵalamtordaǵy málimmetterge kóz júgirtip, kóńil aýdaryp júretin ádetim bar bolǵan soń, osy bir týystar týraly budan buryn da azdy-kópti aqparat biletinmin. Bir qyzyqty derekti aıta keteıin. Biz bul jaquttardy, qazaq dalasynan shalǵaılap kóship ketken ózge de túrik tektes halyqtardy umyta bastaǵanymyz sońǵy júz jyldyń «jemisi». Oǵan deıin, kókiregi dańǵyl ár qazaqtyń alys-jýyqtaǵy túrki tekti aǵaıyndar týraly bileri kóp bolatyn. Ár qaısysyn óz baǵasyn berip, at qoıyp, aıdar da taǵa biletin. Tipti meni aıyryqsha ózine baýrap áketkeni myna bir is. Osydan eki jyl buryn ótken ǵasyrdyń birshama kónetoz kitaptaryn aqtaryp otyryp, sol kezdegi latynshamen jazylǵan, «tanatóbe tili», «jaqut tili», «adtaı tili» degen maqalalardy oqyǵanym bar. Zerdelep qaraǵan kisi túrik tilderiniń teristik tarmaqtaryna jatatyn osy tilder jóninde ǵylymı tujyrym jasaýǵa qazaq zıalylary da qulshyna aralasqanyn osydan baıqaımyz. Sibirdiń arǵy-bergi alqabynda ǵumyr keshetin túrik jurtynyń tilderi týraly az-kem aqparatty oqyp, oıǵa shomyp júrgen kúnderdiń birinde, Iakýtskiden (saha astanasy) birneshe qonaqtar almatyǵa kele qalmasy bar ma? Bul osydan eki jyl burynǵy jaǵdaı.
Ol kezde ol kisilerdiń qandaı ǵylymı saparmen kelgeni esimde joq. Tek sol kisilerge Almatynyń kórikti jerlerin kórsetip, qazaqy dástúrdi kórsetip, dastarqan jaıý mindeti bizge júkteldi. Sonymen belgili alashtanýshy, f.ǵ.d Orynaı Jubaevanyń bastamashy bolýymen, Ahmet Baıtursynuly atyndaǵy Til bilimi ınstıtýtynyń birneshe qyzmetkeleri kún raıy jylynyp kele jatqa naýryz aıynyń basynda, alystan at terletip kelgen saha qonaqtardy ertip, Alataýdyń ańǵary keń bir saıy Alma arasan boıyndaǵy kıiz úılerdiń birine aparyp, barynsha qazaqy salt-dástúrdi kórsetip, arqa-jarqa áńgimelesip, aqjarma lebizderin estip, razy-qoshtyqpen attandyrǵan bolatynbyz. Sol jolǵy aıtylǵan súbeli sózdiń bárin tizbektep shyǵý da qıyn. Degenmen, ol joly bizdi tań qaldyrǵan bir is – sahanyń tilshi ǵalymdary qurastyryp jatqan sózdiktiń keremeti boldy. Ol nedegen keremet deseńiz, olar jasap jatqan on bes tomdyq túsindirme sózdikterinde birde-bir orys sózin qospaı qurastyrýda eken. Orystyń bodanynda bes ǵasyr otyryp, dini de, dili de týysyp, qyl-aıaǵy aty-jónderine deıin orysshalanyp ketken sahalardyń oryssha sóz qospaı sózdik jasaı alýynda nendeı syr jatyr? Osy bizge jumbaq kúıde qalǵan bolatyn. Sondaı-aq, oryssha ataýlardan kisi shalynyp jyǵylatyn ózimizdiń «kók sózdik» te kóz aldymyzdan bir-bir ret kóldeneńdep óte shyqqan osy sátte. Men onyń syry sahalar Orhon, Baıqal (baı kól) óńirinen qıyr shyǵystap kóship ketkennen keıin myń jyldar boıy eshbir halyqpen aralasyp ketpeı, birshama derbes turǵandyqtan, tilderinde kóne túrkilik sózdik qor óte mol bolyp, qaz-qalpynda saqtalǵanyna bolar dep topshyladym. Osydan júz jyl buryn osystyń áńgirtaıaǵy tóbemizde oınaı bastaǵanda, qazaqtyń úlken zıalylary ana tildi qorǵaýdyń nebir iri batyl sheshimderin qabyldap, termınderdiń basym bólegin qazaqshalastyrǵan uly ustanymdary eske keledi mundaıda. Al, bizdiń elge júrilgen óktemdikke qaraǵanda, basqa halyqtar sál jeńilirek «jazaǵa» ushyraǵanyn da osy «termın» mysaldap turǵan sıaqty.
Arada eki jylǵa jýyq ýaqyt ótkende jaqut tilshi ǵalymdary Almatyǵa on bes tomdyq sózdikterin kóterip qaıta keldi. Bul osydan onshaqty kún buryn bolǵan eleýli oqıa bolatyn. Olardyń sózdik kóterip, bulttyń ústin sharlap Almatyǵa kelgeniniń de ózindik mazmuny bar sıaqty. Ótken jolǵy saparlarynda tunyq sahasha sózdik jasaımyz dep tańdandyrǵan sahalar endi sol úlken ujymdyq eńbekteriniń sońǵy núktesi qoıylǵannan keıin, túrik tildes aǵaıynnyń qara shańyraǵynda orda tikken qazaq halqyna osy bir jetistikterin kórsetip, aq shaǵı qala Almatyda tusaýkeser jasaýǵa kelipti. Qalaı oılasań da oryndy. Jón talǵam.
Sonymen, 31 qazan kúni ulttyq kitaphanada sahalar men qazaqtar bas qosqan dúbirli jıyn ótti. Jaquttardyń jasyl sózdiginiń tusaýy kesildi.
Sahalar men Qazaq eliniń rýhanı, ǵylymı baılanysy bul ǵana emes. Keńes kezinde de eki el arasynda alys-beris, barys-kelis úzilmegen. Búgingi tańda da, bizdiń eldiń ǵalymdary «aq túni» qarly dalany kómkerip turǵan saha jurtyna issaparlarmen baryp-kelip turady.
Rýslan Gabyshev saha-qańly
Saha qańly Rýslan jasaǵan dombyra
Aqparattarǵa qulaǵ túrik oqyrmannyń bári biledi. 1 qarasha kúni Almatyda ǵylym ordasynyń konsert zalynda, qazaq til biliminiń báıteregi, akademık apamyz Rabıǵa Syzdyqtyń 95 jasqa tolýyna oraı, «uly dala tulǵalary: akademık Rabıǵa Syzdyq jáne qazaq sóziniń qudireti» atty halyqaralyq ǵylymı-teorıalyq konferensıa ótti. Ózge toıdan ózgesherek ótken bul dúbirli toı ǵalymnyń mereıtoıy ǵana emes, alty alashtyń úlken bir torqaly toıy sıaqty ótti. Alystan kelgen saha aǵaıyndar da osy konferensıaǵa qurmetpen shaqyryldy. Jyraqtan kelgen jolaýshy toptyń ishinde sol eldiń 92 jasqa kelgen aqsaqal akademıgi de bar bolatyn. Ol kisini de qazaqtyń zıalylary syılap, tórdegi Rabıǵa apaıdyń qasyndaǵy orynǵa otyrǵyzdy. Mazmuny baı, máni bólek alqaly jıyn týraly sol basqosýǵa qatysqanda men qalam ustaǵandar birshama jazdy. Konferensıanyń sońy seksıalyq ústelderde jalǵasyp, keshi, qurmetti anaǵa jaıylǵan kıeli dastarqanǵa ulasty. Osy kólemdi toıdyń ishinde bizdiń áńgimeniń keıipkerlri jaquttar da boldy. Olar toqsannan asqan ǵalym anany tóbesine kótergen qazaq halqynyń salt-dástúrine tamsanýmen boldy. Endi bizdi oılandyrǵan dobyraǵa keleıik.
Art-artynan bolǵan birneshe eleýli is-sharalar shymyldyǵyn japqannan keıin, 3-qarasha jeksenbi kúni, jaquttar Almatyda Marat Yrysqulov aǵamyzdyń shańyraǵynda qonaqta boldy. Marat aǵamyz erdiń jasy elýge ilinip qalsa da, búgingi tańda sahalar elinde oqyp jatqan azamat. Bul ret qonaqtarǵa jolserik bolyp, Almatyǵa kelgen. Qazaqtyń salty boıynsha óz shańyraǵynan dám tattyrýǵa jolaýshy onshaqty saha kisilermen qosa, qazaqtyń belgili fılologtaryn shaqyrypty. Alystan jaqut keldi degendi estip, jata almadyq. Foto apparatymyzdy kóterip, Mákeńniń shańyrǵyna biz de bardyq. Al, bólimizdiń meńgerýshisi, alashtanýshy ǵalym Orynaı Saǵynǵalıqyzy osy Marat aǵamyzdyń jubaıy. Bul bir bereke uıyǵan, qonaqjaılyǵyymen jurt yqylasyna bólenip kele jatqan januıa.
Sonymen, ne kerek kól-kósir dastarqan ústinde kóp dúnıeler aıtyldy. Ásirese, basqa túrikterden tym erte alystap shyǵystap ketken jaquttardyń tili men salt-dastúrindegi qazaqqa jaqyndyqtar qyzyqty taqyryptardyń biri boldy. Qysqasha aıtqnda, bul bir dámge jınalǵan otyrys emes, lıngvısıka, etnografıa, tarıh ilimderi qabysqan keremet bir ǵylymı konferensıa sıaqty boldy. Kóp nárseni oıǵa túıdik. Kóp dúnıe janymyzdy tolqytty. Ásirese, qazaqtyń áýeninen aýmaıtyn saha halyq ánderi, shańqobyzben (sahalar homýz deıdi eken) tartylǵan sarny kúıler, eki jurttyń ókili bolǵan qaýymdy oıdan oıǵa jetelep, jelpindirip otyrdy.
Sóz kezegi kelgende Rýslan degen saha azamat dombyrǵa uqsas bir aspappen, Abaıdyń «jelsiz túnde jaryq aıyn» áýeletti. Daýys dombraniki. Til men áýen qazaqtiki. Abaıdyki. Myna jigit tup-tunyq qazaqsha tamyljytyp tur ándi. Dombyrasynyń syrtqy beınesi bizdiń dombyradan ózgesheleý bolǵanymen, daýysy tup-tunyq. Kúmbirlep tur jaryqtyq. Qurmettep qol shapalaqtadyq. Endi, bul ǵajap aspaptyń syryn Rýslan ózi baıandady.
Ózin men saha qańlymyn dep tanystyrǵan Rekeń, qazaq halqyna ejelden tánti eken. Ásirese qazaqtyń dombyrsy men ánine essiz ǵashyq bolady. Toqsanynshy jyldardan burynyraq áskerde júrip, qazaq jigittermen tanys, dos bolady. Sol jerden tuńǵysh ret dombyrany kórip, esten tanǵandaı kúı keshedi Qańly. Sol jerde qazaqtardan dombyra úırenip, qazaqsha án salýǵa da talpynys jasaıdy. Keıin, qazaqtar óz eline ketedi. Al, Rekeń týǵan jerine barǵan soń dombyranyń sazdy únin saǵynyp, ushy-qıyrsyz jaqut dalasyn kezip júrip, sapaly aǵash taýyp, bar ónerin salyp, neshe qaıtara óńdep júrip, osy dombyrany barlyqqa ákeledi. Rekeńniń dombyrasynyń qurylymy ózgesheleý. Sahanyń ulttyq aspaptarynyń da ıisi shyǵyp tur. Dombyranyń shanaǵy men sabyna, qulaǵyna zer salǵan kisi, óner súıgish osy bir azamattyń qara tomardan qazaq únin shyǵarý úshin qanshama eńbektengenin kórýge bolady. Al, endi mundaı jańalyqty kóre turyp, birdeńe jazbaý, tolqymaý múmkin be?!
Áredikte shanaǵy at terisimen kómkerilgen kıeli aspapty men de qolyma aldym. Syńǵyrlap tur. Tek daýysy sál tómen. Rekeń negizinen, osy dombyrasymen qazaqtyń ánderin ǵana aıtady eken. Shámshiniń ánderinen birnesheýin áýeleti jolaýshy. Toıdyń sánin asyrýǵa men óz ortasynda jaqsy tanylyp kele jatqan, qazaqtyń ánshi qyzy Almagúl Qurmashqyzyn shaqyrǵan edim. Sahalar Almanyń aıtqan ánderine qatty tańdanyp, dán rıza boldy. Alma arǵy bet Altaıdan kelgen qyz. Oryndaǵan ánderiniń kóbi Altaı ánderi edi. Kúlli túriktiń ata mekeni bolǵan Altaıdyń áýeni jaquttarǵa jaǵyp barady. Túnniń bir ýaǵyna deıin jalǵasqan otyrys saıabylaǵan bir álette álgi Rýslanym kórinbeıdi. Shaıǵa kelińiz dep baraıyn desem, qańlym dombyrasyn tyńqyldatyp, bir bólmeniń esigin jaýyp alyp jalǵyz ózi baǵana Almagúl salǵan «Aǵajaı Altaıdy» úırenip otyr.
Marattyń shańyraǵyndaǵy syıly dastarqannyń basynda aıtylǵan áńgime, kórgen-bilgen erekshe isterimiz esti kisi úshin tamyry tereńde jatqan týystyqty oıata túskendeı. Úı ıeleri qutty qonaqtaryna qazaqy ton kıgizip, baba josynyn jańǵyrtyp, jomarttyq tanytty. Al, jaquttardyń qýanǵan júzderi jaquttaı jaınap-aq ketti. Bárimizdi sol «aq túndi» alyp eline qaıta-qaıta qonaqqa shaqyryp jatyr.
Osylaısha birneshe kún sahalarmen dámdes bolý barysynda kóńil kókjıegimizge kóktúriktiń zamanynan týlap jetken bir aǵys alpys eki tamyrymyzda qaıta tolqyp, jan júıemizdi tolqytyp júrdi.
Saha tilinde arsha dep tazalyqty aıtady eken. Al, biz tazarý úshin arshamen alastaýshy edik qoı. Arsha Ábilqaıat sýyn ishken myń jyldyq ósimdik deıtin de aıtylym bar. Taza arshalar qysy-jazy jap-jasyl bolyp turady.
Ádilet AHMETULY
Aqyn, Ahmet Baıtursynuly atyndaǵy Til bilimi ınstıtýtynyń ǵylymı qyzmetkeri
6alash usynady
