Saǵıdyń sońǵy kóz jasy

Saǵı Qaırasulynyń áni "Sulý Saıram"

Saǵıdyń sońǵy kóz jasy

(aǵartýshy, mýzyka mamany Saǵı Qaırasuly haqynda)

Ol sońǵy ret kózin ashty. Janarynan aqqan bir tamshy jas jylystaı baryp Emhana tósegine sińip ketti. Qaıratyna mingen qart ustaz, kóńilin suraı kelgen qyzmettesteryne ókinshke toly janarymen qarap:
- Qaıran mektep, mektep! kórkemóner mektebi keteýi ketti ǵoı, mektepti aman alyp qalyńdar! -degen sońǵy ósıetimen baqı dúnıege attanyp ketti. Bul 2008-jyldyń 26-jeltoqsany edi. Aqytyq demnedeıin qarabasy emes, qarasha halqynyń halyn oılap, sońǵy ósıeti de soǵan baǵyshtap, kóz jumǵan Qaıran sabaz aramyzdan attanǵaly da attaı jelip on jyl óte shyǵypty.
Saǵı ustazdyń sońǵy kózjásiniń syryn, «Qaıran mektep» dep egilip, kúrsinýiniń mánin osyndan alty jyl ótken soń, 2014-jyldyń maýsym aıynda, sol mektepke tilshilik sapardyń sáti túskende bilip, aıaýly ustazǵa taǵy bir tebirendik. Sosyn áńgimeni arydan bastaýǵa týra keldi!

Myńdaǵan jyldar aıasynda uly dala kóshpelileriniń shyńdalǵan ǵajaıyp Mádenıetiniń birden-bir murageri qazaq halqy bolǵany anyq. Olar sol uly mádenıettiń arqaýyn úzip almaı, kúni búginge deıin jetkizip keledi. Sosyn da olardyń tarıhyn sózben emes, sazben jazýǵa qýaty erkin jetken edi! máńgi tas "kúlteginnń "mátinderine úńilmeı-aq, ál-farabı ǵulamanyń sarǵaıǵan kitaptaryn aqtarsaq ta, mýzıka tarıhymyz, tipti mýzıka nazarıamyzdyń ózi 9-ǵasyrdan bastalatynyn eskerýge kim haqyly emes? !
Osy ýaqytqa deıin ǵylmı turǵyda qazaqtyń dástúrli mýzikási birtutas mádenı-Rýhanı qubylys retinde paraqtala qoımasada, qazaq mýzikási jalpy qazaq tarıhy aıasynda mádenı-Rýhanı aıǵaq retinde zerdelenip kele jatqanna da shúkirlik. Álem jáhángezderi emen kóshpeliler mádenıetin zertteýge ańsary aýǵan evropa ǵalymdarynyń silekeıin shubyrtyp, "búkil qazaq dalasy án salyp turǵandaı "degizgen qazaq mýzıka mádenıetiniń shyrqaý shyńǵa kóterlgen shaǵy 19-ǵasyr bolatyn. Daraboz dala daryndary Qurmanǵazy, beısenbi, Birjansal, aqanseri, qojeke, úkili Ybyraı, tipti keshegi ótken,Dánesh pen táıirǵadeıin qazaq kórkemóneri úshin bir-byr mektep bolǵanyn tamsana, saǵyna eske almasa tarıhtyń ózine syn!
Kóz qýantyp, kóńil ósirer názik ún, muńly syrǵa toly saryn júregińizdiń názik qylyn shertip, sonaý ker dala torynen jaqyndaı túsken at tuıaǵynyń dúbirin, qońyraýly kerýen únin, jaılaý tósin terbegen samal jeldiń sybdyryn, ómirdegi bar jaqsylyq ataýlynyń qýanysh, kúlkisin ákeler edi qulaqqa. Dúbiri alysqa jetkenimen, ǵumyry qaǵaz betinen qonys tappaı kelgen osybr dala kórkemóneri, saharanyń sazdy mádenıeti ǵasyrlar toǵysynda, álemdik suransqa ilesip, sahnaǵa kóterilip, júıeli nazarıasy, arnaýly bilim alǵan mamandary bolýdy qajet etti. Sonymen, alty qyrdyń astynan áýeletipán salyp, kúmbirletip kúı shertip, ónsegizmiń ǵalamdy sitltideı tyndyryp óte shyqqan keshegi babalardyń shyǵarmalary hatqa túsip, urpaqtary arnaýly kórkemóner mektepterinde oqı bastaǵan. Qazaq mýzıka mádenıetiniń halyqaralyq órede qordalana bastaýy qazaq elinde 1930-jyldardan keıin Ahmet Jubanov, bolat Sarybaev qatarly mamandardyń qolymen jasaldy.

QYTAI qazaqtarynda jańa Qytaı qurylǵannan keıin alǵashqy qadamyn bastady. Sol shaqta qazaq tilindegi arnaýly kórkemóner mektebi bolmasada, partıamyzdyń ulttyq saıasatynyń jebeýimen, ortalyq mýzıka kollejynan quldaı Shańhaı, shı-an mýzıka kollejdary az ulttardan oqýshy qabyldap kóptegen ár ult túlekterin tuǵyrynan ushyrdy. Abylaı Jabyqbaev, saǵı Qaıras uly, Pátıha málik qyzy, rápıla nurmuhamet qyzy, kárim abdyrahman uly, qabylaldy Abdolla uly qatarly óner Qaıratkerleri áne sol azattyqtan keıin oqyp jetilgen alǵashqy toptaǵy mamandar bolatyn! osydan keıin elimiz qoǵamynda 20 jylǵa jalǵasqan alasapyrandyq jaǵdaı bul úrdistiń kóshin toqtata turýǵa májbúr etti de, 1975-jyldan keıin ǵana qaıta ońala bastady. Turalaýǵa shaq qalǵan kórkemóner úıirmelerin qaıta ońaý, halyqtyń mádenıet, kórkemónerge degen qajetin qanaǵattandyrý úshin arnaýly kásip ıelerin tárbıeleý shuǵyl qajet boldy da, 1974-jyldan bastap ile qazaq Avtonomıaly obylysy, ile pedagogıka mektebinde qazaq tilindegi kórkemóner klasyn ashyp, mýzıka, bı kásibinen sabaq ótkize bastaǵan. Partıa ortalyq kómıtetiniń 11-kezekti 3-jalpy májilisinen keıin, "reforma jasap, esik ashqan "uly saıasattyń shýaǵy elimiz qoǵamyndaǵy ársalani sara jolǵa bastap, jańa kóktemin bastady. Sol qatarda ulttyq oqý-aǵartýǵa da erekshe den qoıyldy. Jas órkender bastaýysh, orta-ortalaý mektep partasynda-aq, ár alýan sabaqtan nár alyp, bolashaq armandaryna negiz qalasa, joǵary mektepterde arnaýly mamandyqtar boınsha bilim beretin kásipter shańyraq kóterdi.
1974-jyldan bastap bir klastyq oqýshymen keregesin jaıyp, shańyraq kótergen ile qazaq avtonomıaly obylystyq mádenıet-kórkemóner klasy, Kúıtiń, Qulja, Shıhý syndy qalalardyń ár túkpirinde kóshe júrip shákirt tárbıeleıdi. Osynaý jaǵdaısyzjyldardyń ózinde osy klastan túlep ushqan shákirtter oblys, aımaq, aýdandardaǵy án-bı úıirmeláriniń tirekti kúshine aınalyp úlgiredi. Kóshpeli sahara mektebindeı qonys tappaǵan Bilim ordasy, 1987-jyly el aǵasy janábil Symaǵul ulynyń nusqaýymen Kúıtiń qalasyna bir jolata irge tepti de, ile qazaq avtonomıaly obylystyq mádenıet-kórkemóner mektebi bolyp resimı qurylady.
Kórkemóner úıirmelerine ártıst, aýyl-qystaq mádenıet otaýlaryna qyzmetker, bastaýysh mektepterge muǵalym tárbıeleýdi basty nysana ete oqytý júrgiz gen óner mektebi, 1988-jyldan keıin, sýret, Kitaphana kásipterin ashsa, 1990-jyldardyń ishinde oqytýshylardy Qazaqstanǵa oqýǵa jiberip, óner ordasy jan-jaqtyly kemeldene túsedi.
Sholpan qala kúıtinniń shańyraǵynan sharyqtaı kóterlip, juńǵardan esken ma ıda samalymen saıyn saharaǵa tarap, qazaqtyń óner shańyraǵyna qut bop qonǵan sol bir áýen, sol bir jeteli shákirtter bul kúnde ónerdiń baǵyn jand yryp, kórkemónerimiz úshin taban et mańdaı terin arnaýda!
Aty da, ataǵy da alysqa jaılyp desi órlegen aıaýly óner ordasy, ile qazaq avtonomıaly obylystyq mádenıet-kórkemóner mektebiniń taǵdyry 2002-jyldan keıin taıqylana bastaǵan. Óıtkeni osy jyldan Bastap, ile oqý-aǵartý kollejyna, odan ile pedagogıka kollejyna qosylyp, qazir shınjáń qoldanylmaly kásiptik ǵylym-tehnıka kollejniń án-bı fakýltetyne aınalyp qalǵan!
Kúıtińdegi tilshilik saparymyzda, bul kúnde keteýi ketsede, baby kelip, baǵy órlep turǵan shaqtaryn saǵynyp qulazyǵan óner ordasyn kórdik. Ien qalǵan synptardy, tilshigin shań basyp kúńirenip turǵan kúı sandyqty, qańtarylyp qabyrǵada ilýli qalǵan qobyzdy kórdik. Aıaýly ana mektebinde bir ǵumyry ótken ustazdarǵa, jarym júregi sonda qalǵan shákirtterge jolyqtyq. "Qaıran mektep "desip kózjástáriná erik berip olarmen birge kóńilimiz bosady. Ia, bul túsingenge, elimizdegi birjarym mıllıon qazaqtyń janarynan óner kezindegi ordasyn saǵynyp aqqan ókinish pen armannyń jasy edi rasynda!
Ia, taǵy mekteptiń otyn óshirmeýge tyrmysyp, jantalsyp júrgen basshylaryn, kózge qýanysh, kóńilge medeý án-men kúıdi áýeletip sabaq ótip jatqan ustazdardy kórip, dátke qýat býynmyzdy Bekitip senim arqalap attandyq!
Qulaǵymyzǵa jas Ustaz amannyń halqtyq áýeni jetti. Alstap baramyz juńǵardan. «İle qazaq avtonomıaly obylystyq mádenıet-kórkemóner mektebi» degen júrekke eń jaqyn, eń ystyq bir sóılemdi qaıtalaı berdik bárimiz. Oıhoı, aıaýly óner ordasy endi seniń aýlańnan, san shákirttiń aldynda saǵı shalǵan pıanıno daýsy, dáýlet shertken qońyr dombyra kúmbiri, kádek pen dabyr tartqan qara qobyzdyń saryny tynbaǵaı!

Uly júrek, kemel tulǵa bizdi solaı jylatyp ketti, jyrlatyp ketti. Shyn máninidegi qaıǵı-qasyretti, qımastyqty, saǵynyshty, dańyqty ómirdi saǵı qazasy arqyly taǵy biret túsingen jurt, ony sońǵy saparǵa amalsyz attandyryp, jer anaǵa qaıta tabys etti.
Jáıirdáı jaısań jan edi,
Saıramdaı tunyq júregi.
Armany shákirt, án edi,
Álemge ortaq tilegi.
Adamda altyn dán edi,
Maılynyń mańǵaz túlegi.
Sáýlesin shashyp sanaǵa,
Saparda sanysz júdedi!
Talyqpaı shapty kúdirden,
Talsa da, ıyq, bilegi.
Jańǵyrdy ásem sazynda,
Jalǵannyń shýaq, túnegi.
Sazdaryn jalǵap qazdarǵa,
Sarǵaıdy, toldy, túledi!
Dem aldy aqyr máńgilik,

Dem almaı ótken ul edi!
Daryndar azdaý ómirde,
Danalardyń biri edi!
Qarapaıym sol beıne,
Qarataýdaı iri edi!
Bizdiń qolymyzdan osybyr óleń joldar arnaý ǵana keldi!
Ómirin ónege, ónerge arnaǵan, eń sońǵy mınýttaryna deıin týǵan eline, urpaq sanasyn aǵartýǵa jumasaǵan áıgili án ustazy, sazger, qart pedágók Saǵı Qaıras uly 1937-jyly Tarbaǵataı aımaǵy Toly aýdanynyń maıly taýynda dúnıe esigin ashady. Týǵan aýylynan hat-saýatyn ashyp, bastaýyshty taýysqan bolashaq maman odan ary, Sháýeshek qalasyndaǵy ortalaý mektepte, 1953-jyldan 1956-jylǵa deıin gımnazıada oqýda bolady. 1958-jyldan 1963-jylǵa deıin ortalyq mýziká kollejynan án kásibin oqyıdy. 1963-jyly oqý bitirgen saǵı Qaıras uly, ile qazaq avtonomıaly oblystyq mádenıet, oqý-aǵartý basqarmasynan qoǵamdyq qyzmetin bastaıdy. 1966-jyldan 1970-jyldarǵa deıin Qorǵas aýdanynyń Sarbulaq aýylynda qaıtalaı tárbıede bolady. Ol tusta da, aýyl aralap oıyn qoıý, úıirme jetekshisi sıaqty qyzmetter atqarady. Keıin zaman ońalǵansoń, 1980-jyldan Bastap, jańadan shańyraq kótergen ile qazaq avtonomıaly oblystyq kórkemóner klasynyń oqytýshyary meńgerýshisi bolady.
1974-jyldan bastap bir klastyq oqýshymen keregesin jaıyp, shańyraq kótergen ile qazaq avtonomıaly obylystyq mádenıet-kórkemóner klasy, Kúıtiń, Qulja, Shıhý syndy qalalardyń ár túkpirinde kóshe júrip shákirt tárbıele ıdy. Osynaý jaǵdaısyz jyldardyń ózinde saǵıdaı án mamanynyń olynan túlep ushqan shákirtter oblys, aımaq, aýdandardaǵy án-bı úıirmeláriniń tirekti kúshine aınalyp úlgiredi.
, ile qazaq avtonomıaly obylystyq mádenıet-kórkemóner mektebi án kásibiniń tirekti oqytýshysy bolǵan saǵı Qaıras uly sandaǵan oqýshyny qoǵam qajetyne qaraı tárbıelep, baptaıdy. Dúbiri alysqa jetkenimen, ǵumyry qaǵaz betinen qonys tappaı kelgen dala kórkemóneri, saharanyń sazdy mádenıeti ǵasyrlar toǵysynda, álemdik suransqa ilesip, sahnaǵa kóterilip, júıeli nazarıasy, arnaýly bilim alǵan mamandary bolýdy qajet etip turǵan shaqta qurylǵan mektepke dán Rıza bolǵan aqjurek ustaz qolyna Qýana-qýana bor alyp, qara dóská aldynda saǵattap sabaq ótip, aıqysh-uıqysh notalarǵa kúı sandyqpen til bitrip, sóıletti aı kelip.
Óner ordasynda tilshigin shań basyp kúńirenip turǵan kúı sandyqytyń tilishigi sol bir salaly ham aqyldy saýsaqtardy saǵynaǵynyp turǵandaı.
Onsaýsaǵy roıaldyń tilshigimen jarysqan án mamanynyń aldynda, Maıra muhamet qyzy, Ermurat Zeıphan uly, Qurmanbek Álimǵazy uly, Rıza qaıyrbaı qyzy, Dálelhan Ádilbek uly qatarly júzdegen shákirt turdy ánnen sabaq alyp! ǵalamnyń únin qos ishekte sóıletken dáýletteı dúldúl dombyrashy ustazdyń ár qaǵysyn qalt jibermeı telmirip, taǵylymyn kóńilge toqyp, kitapha túsirip, erkin ergen uly, Erbol aben uly, uran aqataı uly, Qurmanjan zikirıá uly, berik Tólepbergen uly,Arshyn Kásimbaıuly qatarly bolashaq kúıshi shákirtter otyrdy sol shaqta!
Sholpan qala kúıtinniń shańyraǵynan sharyqtaı kóterlip, juńǵardan esken maıda samalymen saıyn saharaǵa tarap, qazaqtyń óner shańyraǵyna qut bop qonǵan sol bir áýen, sol bir jeteli shákirtter bul kúnde ónerdiń baǵyn Jandyryp, kórkemónerimiz úshin taban et mańdaı terin úzdikisz tógip keledi!
M. Górkı: «Ómir súrýdiń eki túrli joly bar: shirý men janý, qorqaqtarmen sarańdar munyń birinshisin, kókiregi oıaý, jomart jandar ekinshisin tańdap alady» degenindeı marhum saǵı Qaıras uly halqynyń keleshegi bolǵan urpaqtar úshin balaýyzdı jarqyrap janyp ótti. Aıaýly ustaz, ardaqty óner ıesi, mýzikánt, tańdaýly kórkemóner Qaıratkeri saǵı Qaıras uly búkil ómirin mádenıet kórkemóner salasynda Eńbek etýge arnady.
Daryndy ustaz urapaq tárbıeleı júrip, ádebıet aıdynyna, aýdarmaǵa, akterlykke, án jazýǵada at basyn burdy. 1963-jyly Ábdimanap ábeý úlymen birge «Guńchandań bolmasa, jańa Qytaı bolmas edi» qatarly 12 ándi qytaı tilinen qazaq tiline aýdaryp, baspadan shyǵarsa, sáýlet tólegen úlymen birge «Taý búrkiti» atty kıno senarıasyn qytaıshadan qazaqshaǵa aýdardy. 1964-jyly ortalyq kıno stýdıasy jaǵynan alynǵan «Taý búrkiti» atty kınoǵa qatynasyp, kınodaǵy mal dárigeri qasenniń obrazyn sátti somdaıdy. Bul ǵana mes, «Iúgúńderdiń otany», «Men kimmin,», «Qaraǵym» qatarly úsh Dastan, «Adasqandaryń oń jaqpen júrińder», «Kıimdi saıtan», «Qandy qaraǵash» qatarly shaǵyn dramma, komedıa, óleńder jazyp, "shuǵyla "jýrnaly qatarly basylymdarda jarıalaıdy.
Áıgili mýziká aǵartýshysy, daryndy kompozıtor, ultymyzdyń ‐ ortalyq mýziká bilim ordasynan tolyq oqyǵan alǵan tuńǵysh urpaǵy saǵı Qaıras uly búkil ulylyǵyn, ózinen kelgen nárkótere almas ataq, dańyq mártebeni qarapaıym ǵumyryna sıǵyzyp ótti. Ol jetpis jyldyq jemisti ǵumyrynda ustazdyqtan ótken baqyt, baılyq, márte bar degenge senbeı ótti. Ol úshin ánnen sulý, ónerden uly dúnıe tipti de bolǵan joq. Sosyn da, jeteli shákirt tárbıeledi, ustaz júreginen ásem ánder de týdy. «Sulý Saıram», «Qulja», «Altyn altaı», «Aq ózen», «Saýynshy jeńgeı», «Sarbulaq» qatarly ánderi tyńdarman júregine jol tartqan sulý sazdar.

Sulý Saıram, tolqyǵan kóńil me ediń, tolqyny tentek ómir me ediń álde? ıa, bolmasa, dombyranyń shanaǵyna sımaı, oımen ıyrym tartqan Toqsan taraý kúı shyǵarsyń? jo, joq án ekensiń móp-moldyr. Ony bizge saǵıdaı ustaz ózińe arnaǵan ásem ánimen uǵyndyryp ketti. Kóz shanaǵyna tola qalǵan, yp-ystyq saǵynysh jasyndaı, sulý Saıram, ózińdeı tunyq, ózińdeı kemel sol bir jandy biz búgin jaǵańda turyp ta, ózińe arnaǵan ánin tyńdap ta jıi-jıy saǵynamyz. Sosyn "netken sulý jer ediń, netken sulý kól ediń? » dep maqtanyshpen, emirne, eljireı qaraǵan sazgerdiń sol qaǵylez janaryndaı móldiregen paktikti taǵy sol ónerden, ánnen izdep kóńil jubatamyz. Jasa, sulý ǵumyr, jasa, ásem án, kúmbirli kúı dep tórtkil dúnıege jar salyǵymyz keledi.
«Ustazdy baǵalaǵanda olardyń iske qatysy joq sózderine qarap emes, olardyń egisteriniń betine shyqqan jemisterine, Iaǵnı shákirtterine qaraı baǵalaý kerek» dep Ybyraı altynsarın aıtqandaı saǵı Qaıras uly shákirt ǵana emes, ónerdiń, aǵartýdyń sandaǵan oqytýshysyn tárbıelegen ustazdyń ustazy. 1997-jyly dańyqpen zeınetke shyqqannan keıin de, ómiriniń eń sońǵy sátterinedeıin ustazdyq boryshyn óteýdi Toqtatpady. Ózgeniń ónerge bolǵan qajettylygi dep ózindegini sarqa jumsady.
Aıaýly ustaz, kóp terlegen tirlikte,
Ǵumyryńa qoıyldy aqyr bir núkte.
Sazyń meni jeteleıdi sát saıyn,
Sizdi ushyrǵan qarashańyraq, túndikke!
Jasaı beremek saǵı degen nurly esim,
Ǵıbyratty ǵasyrlamen birlikte!