QHR Ortalyq radıosy qazaq bóliminiń tete aǵa dıktory, aqyn Balapan Rabatov 1961 jyly kókekte týǵan. «Aqsha qarda iz jatyr», «Syrǵalym», «Dáýren-aı», «108-páter» qatarly ádebı kitaptardyń, «Sortań taǵdyr, tarpań talanyt» syndy 30 ǵa jýyq synnı maqalalardyń, «Tolǵanystar», «Kúndik kótergen áıel», «Ómir sáni» qatarly kóptegen kórkem aýdarmalardyń, «Shańyraǵym», «Qazaǵym-aı»», «Aqjoltaı» qatarly 50 den astam án tekisteri men án áýenderiniń avtory. Ulttar baspasynan jaryq kórgen «20-ǵasyr ádebıet qambasy» atty kóp tomdyq akedemıalyq jınaqtyń poezıa bólimine bas redaktor boldy. Balapan óz oryndaýynda radıo-tele taspalaryna 30 ǵa jýyq án jazdyrdy. Budan tys «Suhbat», «Óner ólkesinde», qatarly radıo baǵdarlamalaryn, «Dabyl», «Jas dáýren» qatarly radıo tıatryn ázirlep jáne júrgizip tyńdarmanǵa usyndy.
Aqyn, ánshi, kompazıtor, aýdarmashy, dıktor ataqtaryn arqalaǵan Balapan Rabatov Shınjıań qazaq-qyrǵyz ádebıetiniń tuńǵysh «Tulpar» sılyǵynyń ıegeri. Memelekettik uıǵyr-qazaq tilindegi radıo-tele nomerlerin baǵalaýda bir ret birinshi, eki ret ekinshi dárejeli júldesin enshilegen. Pekındegi ortalyq radıosynyń ulttar ózegi boıynsha qatarynan eki márte úzdik qyzymetkeri bolypbaǵalanyp, Shıynjıań-SHızań ınjenerıasynyń 3 dárejeli eńbegi jazyldy.
Balapan Rabatov
- Ózge bir memelekettiń ortalyǵynan Qazaq radıosyn sóıletip otyrsyzdar, bul qýanarlyq jáı. Deı turǵanmen, radıo tolqynynda ulttyq máseleler aıtylama, qanshalyq deńgeıde?
- Menińshe Qytaı eli jat jurt emes, el aralyq qarym-qatynastardyń qol jetkizgen jemisteri kórshiles Qazaqstannyń ekonomıkalyq jaqtan serplýine tyıymdy yqpal jasaǵandyǵyn rastaıdy. «Altyn aımaq», «Azamattyń aıtary» sekildi baǵdarlamalar ult bolashaǵy, azamattyq ar-namys, salt-dástúr týraly ashyq sóıleýge uqyqty. Meniń baıqaýymsha Qytaıdaǵy ulttyq saıasatqa, bereke-birlikke kúmánmen qaraýdyń sarqynshaǵy áli de joǵala qoımaǵan tárizdi. Burynǵy Keńestik dáýirdegi kórshisin qubyjyq etip kórsetýdiń zardaby shókken tuman sekildi taramaı jatsa kerek.
Ulttyq másele kóterilgende ony áste aıǵaıǵa aparýǵa bolmaıdy. Ultyn súıý qylmys emes. Alaıda, demekortıanyń ózi ár eldiń óz jaǵdaıyna qarap jasalady. Jeke bastyń qýanysh, jubanyshyn jalpy jaǵdaıǵa zorlap tańýǵa bolmaıdy. Qytaıdaǵy barlyq ulttyń terezesi teń. Alaıda, óńirlik, jáne tarıhı másele saldarynan mádenıet pen ekonomıkada kenje qalǵan ulttar birshama sandy ıeleıdi, saıasat barlyǵyna ortaq bolsa da sonan ónimdi paıdalanýdyń joldary ár basqa sodan baryp aıyrmashylyq, paryq degen sózder týyndaıdy. Beınelep aıtqanda: Akýlanyń shabaqtardy júta qoıardaı oıy bolmasa da oıpyl-toıpyl teńizde tebirinip júrip- aq ashyq arannyń asyna aınalarymyz haq.
- Búgingi tańda Qytaıda qazaq tiliniń taralý aıasy qandaı?
- Ana tilimizdiń bolashaǵy endi ǵana eńse kótergen Qazaq elinde kokeıtesti máselege aınalyp otyrǵandyǵyna qatysty ahparat kózderi men basylymdardan bilip turamy. Al, Qytaıda joǵary, jańa tehnıkanyń eselep enýine baılanysty Qytaı tili men aǵylshyn tilin meńgerý ár ult azamattarynyń aldyna qoıylǵan muqtajdyq real ómirdiń ózinen týyndaǵan, jaltarýǵa bolmaıtyn jalpylyq aǵymǵa ulasyp otyr. Bir esepten qytaılardyń shet tilderge bolǵan ynta-yqylas qalaı bolsa, Qazaqtarda odan kem soqpaıdy. Qazaq tiliniń qoldanylý aıasy aıtarlqtaı tarylmasa da, ana tilge degen qurmettiń azaıý nysaılary ózgeden emes, óz tarapymyzdan beleń berip otyrǵandyǵyn jasyrýǵa bolmaıdy. Soǵan qaramastan Qazaq tiliniń hal ahýaly, bedeli men bederi tómendegen joq. Jalpy tulǵadan alǵanda qazirshe tóbemizden tónip turǵanqaýyp-qater shamaly.
- Sizder ortalyqtan taratqan Qazaq radıosynyń úni qıyrdaǵy qandastarymyzǵa jeteme?
Pekıindegi ortalyq radıoda Qytaılardy qosqanda alty tilde jumys isteıdi, qazaq tilinde beriletin baǵdarlamalarǵa 35 jyl boldy. Onyń sharpý kólemin, kómkeretin aýmaǵyn kún sanap ulǵaıtý úkimettiń de, halyqtyń da nazaryndaǵy nárse. Mońǵolıadaǵy, Qazaqstandaǵy qandastarymyz radıo qabyldaǵyshtan tikeleı tyńdasa, Eýropa elderindegi qandastarentnr toraby arqyly qabyldaıdy.
- Sizderde qazaq maman jetispeý máselesi boldy ma?
Qazaq tilindegi radıoǵa maman jetispeý jaǵdaıy jalpylyq sıpat almaıdy. Táýligine 4 saǵat eferge shyǵatyn berilimdi deńgelek aınaldyryp ázirlep jatqan qyz-jigitterimiz barshylyq. Alaıda, ambebap radıoshylyrdyńqosynyn qalyptastyrý is-sharalary endi-endi qolǵa alyna bastaǵandaı...
- Sizdiń radıo salasynda kóp jyldyq tajrıbeńiz bar. Endi ǵana esin jıǵan sábı otanymyzǵa kelip, osy saladan úles qosý oıyńyz joqpa?
El aralyq qarym-qatynastardyń jıileýine, nyǵaıýyna baılanysty kóptegen salalardaǵy aýys-kúıis aýmaǵy keńeıe túskeni málám. Demek, radıo men televızıa kasipteriniń ózara tajrıbe almastyryp, maman, oqymystylar tarbıeleý úrdisi úzilmeı jalǵasa berse ıgi.
«Úles» degen sózdi aıtý ońaı bolǵanmen onyń kóterer júgi aýyr. Kólde tamshydan quralady. Sol sıaqty ár azamat ózinde bar múmkindikterdi ulttyq órkenıet úshin arnaı bilse nur ústine núr. Qytaıda turatyn qazaqtardyń ár saladaǵy jetistigi aınalap kelip óz ultynyń mádenıeti úshin qyzymet óteýde. Ult úshin eńbek etý tek ǵana Qazaqstanda júzege asady deý bir jaqtyly kózqaras. Qaı elde, qaı jerde júrelik, diliń, tiliń aman bolsa, ózgede baýyrlas ulttarmen berekeli jaǵdaıda jarasymdy ómir súrseń Qazaq mádenıetiniń kókjıegi keńeımese tarylmaıdy.
- Jalpy qazaq ádebıetine, sonyń ishinde ózińiz jalyna jarmasqan poezıaǵa kózqarasyńyz?
Isi qazaqqa ortaq ádebıettiń irge tasyn qalaýshylardy sanaly qaýym jaqsy biledi. Poezıada Abaıdan Muqaǵalıǵa deıingi keńistik sandaǵan jaryq juldyzdar shuǵyla shashqan ǵajaıyp álem. Al, alýan-alýan júırik bar, áline qaraı júgirer degendeı onyń bárin dizip otyrý múmkin emes. Eki eldegi saıası atmesfora eki basqa bolǵanyna qaramastan ádebıet aıdyny óz ırimin jasap, óz eskegin ese bildi desek qatelespeımiz. Bul turǵyda eki eldegi tili bir, tynysy bólek tulǵalar bári bir kórkem ádebıettiń shynaıy deńgeıinde tabysyp, qaýyshyp ketti. Buǵan mysal kóp. Sondyqtanrýhanı baılanystar shegaramen shektelmeıdi. Men Omarǵazy, Zadahan, Qumarbek, Ázilbekterdi izdep oqydym. Sáli, Nurlan sekildi aǵalarym mańdaıymnan syıpady. Muqaǵalı, Qadyr, Tumanbaı, Jumyken, Tólegenderdi jattadyq. Pekıinde Ortalyq únıversıteke sabaq berip jatqan Tursyn Jurtbaev kezekti bir jáı kezdesýde «jynymyz bir eken-ǵoı baýyrym» degeni bar. Sol jynǵa sanaly túrde ıe bolyp, ony odan ary halyqtyń júregine jaqyndatyp, jalǵastyryp ákete alsaq jaraıdy. Tolǵatyp jazǵanyń ózgelerdi tolǵandyrýǵa jarasa aqyn bolǵanyń, meıli bir sátke bolsa da.
Tehnıkanyń tegeýirini ústem turǵan zamanda, sezim, túısik degen nárseler náresteniń boıynda ǵana qalǵan tárizdi elesteıdi. ózge eresek adamnyń bári qarbalas, jyly sóz aıtýǵa mursasy joq. Al, pezıa názik, sulý qubylystardyń aınasy. Demek, aqyn bolýdyń azapty joly endi bastalǵandaı.
- Baspa betterinen aýdarmalaryńyzǵa tanyspyz. Sizdi osy salaǵa ákelgen ne nárse, qandaı qıynshylyqtar boldy?
Aýdarmamen aınalysýǵa meni ózge ulttardyń oılaý júıesi qyzyqtyrdy. Sodan baryp óleń, kórkem aýdarmaǵa bet bura bastadym. Meniń aldymdaǵy birden-bir qıynshylyq Qytaı tiliniń kóne sózderi nemese baıyrǵy Qytaı tili boldy. Bul ózi búkil ómiriń saryp bolatyn sala. Shama jetkenshe qyzyqtyrǵan janyrlar boıyesha eńbektenetin shyǵarmyn.
- Ádebıettiń bolashaǵy joq degen sózge qalaı qaraısyz?
Ol kúnge ómirimniń jetpeıtinine qýanamyn. Búgingi qazaq jastarynyń arasynda, keıinnen beleń alǵan bir úrdis án jazyp, shyǵarý. Aqynda, ánshi de ózi, múmkin kúnder óte tyńdarmany da ózi ǵana bolatyn shyǵar.
- Siz kompozıtor retinde osyndaı talǵamsyz talanyttar týrasynda ne aıtasyz?
Qazaq jastarynyń ónerge ynta tanytýy qýanarlyq jaı. Áninniń áýenin, mátinin ózi jazyp, ózi oryndaýda quptarlyq qubylys. Alaıda, mıkrofonnyń kúshimen, stýdıanyń ishimen júrip bir keshte aıdaı álemge atymdy shyǵaram deýshilerdiń, nemese dúrmekke ilesip, áıteýbir aqshanyń kúshimen óner ólkesine otaý tigem dep dámelengenderdiń aıaǵynda qara jarysqada qaýqary jetpeı ózinen ózi kóshten qalyp qoıary sózsiz. Kúshti beıimdilik bolmaı turyp beker bosqa qanjilik bolmaǵany durys. Eger ádemi daýsy bolsa ánshi bolǵany jón. Sazgerlikpen aqyndyqty qosa jeńip, aıaǵynda ıá áýen, ıá mánin, ıá oryndaý oıdaǵydaı bolmaı mádenı qoqyr-qoqsyqtardy molaıtýǵa ǵana jarasa jaman. Shámshi de mátin jazǵan. Byraq , bir-aq ret ǵana. Ol kisi shyn máninde talanyt. Al, talapkerdiń jóni bólek. Jaratylys barlyǵyn syılaǵan bolsa ony halyqta jatsynbaıdy. Shamaǵa qarap sharyqtaǵan durys. Adam boıyndaǵy ıgi qasıetterdiǵ biri ózin-ózi shamalaı bilý. Qazaq kórkem sózi onyń aýyz eki tilinen tym paryqty bolady. Sondyqtan, kórkem ónerge tym qarabaıyr sózderdi tyqpalaı berý abyroı ápermeıdi. Estradalyq ándergi sondaı rol jáne áýenderdegi mátinniń jutańdyǵy jas ánshilerde jıy kezdesetin dertke aınalyp otyr.
- Ónerde bolsyn, ómirde bolsyn ózińizdi jıy mazalaıtyn tolǵaqty túıinder?
Meni jıy mazalaıtyn nárse, Ana tilimizdiń qadyr-qymbaty. Onyń bedeli men abyroıy aıaq asty bolǵan saıyn júregime shánshý qadalady.
- Áńgimeńizge raqymet!
Suhbattasqan: Talapbek TYNYSBEKULY
12.06.2006 j
6alash usynady
