(Býyrshynnyń Úshtas jaılaýynda 1994 jyly ótkizilgen Altaı aımaǵynyń 10-kezekti aqyndar aıtysynda aıtylǵan)
Qurmanbek Zeıtinǵazyuly
Jyr besigim - Býyrshyn
Men elimniń eki etpeımin kesimin,
Elim jáne eki aıtpaıdy sheshimin.
Alǵash jyrmen áldılegen besigim,
Býyrshynnan suramaqpyn keshirim.
Er jaladan, el naladan arylǵan,
Mereı toıda Qanasyńda tanylǵam.
Sonan bastap óleń qýyp sabylǵam,
Jańa jettim qushaǵyńa saǵynǵan.
Eseptesem ótken eken on bes jyl,
On bes jylda aıta aldym ba ólmes jyr.
Endi aqynnyń dókeıimen beldestir,
Qaıratymdy halqaramen teńdestir.
Óleńimniń órisi óziń býyrshyn,
Sezimimniń alaýysyń, týymsyń.
Toıyńa jurt saltanatpen jıylsyn,
Baıǵazy jyr bas-aıaqtan quıylsyn.
Myń buralyp bulyqsyǵan býyrshyn,
Qaısy ıyqtan qulap túsken burymsyń.
Nar órkeshteı qasıetti sulýsyń,
Qansha aqıyq qonaqtaǵan tuǵyrsyń.
«Baıan sulý baılap ketken» býyrshyn,
Súıgen júrek sertten nege sýynsyn.
Arý Qanas, syryńdy aıtshy, el uǵynsyn,
Qaısy batyr ǵashyq bolǵan sulýsyń.
O, býyrshyn, meniń mýzam, pirimsiń,
Kórkeıe ber, kórkińe kóz súrinsin.
Janym erke tolqynyńa jýynsyn,
Jasańǵyrap jyrym qaıta týylsyn.
Qorqyt ata qonyp ótken qut meken,
Er Jánibek týyn qaıda tikti eken.
Byqyshyńdaı qaısy sheshen shyqty eken,
Qaısy aqynyń tólebaıdáı myqty eken.
Qaıran bejeń qaı jerińde jortty eken,
«Arman-aıdy» qandaı muńmen shertti eken.
Qyrsyqtardy qyryna alǵan maǵazdyń,
Óleńderi atom ba eken, órt pe eken.
Eriń de ótken elim-aı dep isteıtin,
Keziń de ótken altynyńdy mys deıtin.
Tulparyń da jat qolyna túspeıtin,
Jabyń da ótken saýyrynan tisteıtin.
Mynaý elge endi kerek izbasary,
Baý ashtyr da qıanǵa sál, quzǵa sal.
Qaı ǵulama bul panıde júz jasar,
Uıabasar urpaǵyńdy izge sal.
Kúıinse jurt ótkenine kúıinsin,
Súıinse jurt órkenine súıinsin.
Toıǵa ákelgen kórimdigim, shúıinshim,
Olqysynbaı qabldaı gór Býyrshyn!
6alash usynady
