Qıyndyqqa toly qıyr jol

Berdiqojanyń balalyq shaǵy jaıly bizdiń biletinimiz joqqa tán. Tek baıólkelik jýrnalıs Bodaý­han Toqanuly B.Joltaev týraly jazyp, Shy­ǵys Qazaqstan oblystyq «Dıdar» gaze­tinde 2009 jyly 29 sáýir kúni jarıa­laǵan «Taǵdyrdyń jeli aıdaǵan tarlan aǵa» atty kólemdi maqalasynda: «Ber­diqojanyń balalyq shaǵy Óskemen qalasy mańyndaǵy Arǵanaty men Aıyr­taý arasynda qoı men qozy sońynda ót­ken», – degen biraýyz derek bar.

1930 jyly Semeıdegi muǵalimder teh­nıkýmynyń sońǵy baspaldaǵyn biti­retin tusta kýrstas dosy Qaıyrbaı Tileý­berdınmen birge Mońǵolıaǵa, Qobda betine keledi.

Bul eki azamatty mońǵol qazaǵyn oqytsyn, jas býynǵa jańa dáýir ili­min úıretsin dep sonaý ıtarqasy Semeı­den jetelep alyp kelgen adam – Shárip Ótepov. Shákeń bul kezde KJI (Kom­mýnıstik Jastar Internasıonaly) jol­damasymen Qobda betinde qyzmet atqaryp júrgen.

Osy oqıǵa jaıly Shárip Ǵaısauly 1981 jyly Almaty qalasynda jaryq kórgen «Jalyndaǵan jastyǵym – komsomolym» atty ǵumyrnamalyq estelik kitabynda: «1930 jyly men KSSR-ge demalysqa kelip, Qazaqstannan eki muǵa­limdi Mońǵolıaǵa alyp bardym. Olar – Berdiqoja Joltaev pen Qaıyrbaı Tileý­­berdın edi. Berdiqoja Óskemenniń Ah­mer aýylynyń, Qaıyrbaı Semeıdiń Bes­qaraǵaı aýylynyń azamaty edi», dep jazypty.

Osylaısha, zaty qazaq degeni bolmasa, jat jerge tabany tıgen qos azamat el aralap, teńizden marjan súzgen­deı mektepke oqýshylar jınaıdy. Onyń ústine dinı jahıldikke shyrmalǵan qaýym jańa zaman oqýyn jatyrqaıdy-aı kelip. Aıtatyn ýájderi: «Balamyz kápir bolyp ketedi».

Qalamger Bodaý­han Toqanuly óziniń joǵarydaǵy maqalasynda: «Qazaqstannan kelgen eki ustaz aı boıy aýyl aralap, úgit aı­typ, jıyrma shaqty bala jınap, kish­kentaı balshyq tamda alǵashqy sabaq­ty bastady. Kitap-qural atymen joq. Eń bastysy, balalardyń oqýǵa degen ynta-jigeri qyzyqtyrdy, óz isine degen senimdilik týǵyzdy. Keshikpeı Berdi­qoja ustazdy Aqbalshyq aýylynan 150 shaqyrymdaı alys ońtústiktegi Shy­baraıǵyr qoshýynynda Úmbet degen tulǵanyń bastamasymen ashylǵan jańa mektepke muǵalimdikke shaqyrdy. Aqbalshyqtaǵy mektepte Qaıyrbaı ǵana qaldy», dep jazypty.

Sol sıaqty osy ólkeniń tarıhynan syr shertetin, 2008 jyly Ulan-batyr qalasynda jaryq kórgen «Meńdikólim – mereıli ólkem» atty jınaqta: «Mektep 1931-1932 jyldary Úlken Kóktóbedegi lamalar tamyna ornalasyp, bir klasta 20-30-daı bala sabaq oqydy», dese, 1971 jyly Mońǵolıa kásipodaǵynyń resmı úni «Hódólmór» («Eńbek») gazetine mon­ǵol jýrnalısi D.Jıgjıdsúren jarıa­laǵan «Berdiqoja jáne onyń taǵdyrynan bir paraq» atty maqalada: «1931 jyly Halyq revolúsıasynyń 10 jyldyq me­rekesi qarsańynda Tulba sumynǵa mektep ashý bastamasyn Joltaev kóterip, bir­qansha belsendilerdiń basyn qosyp, qabyrǵasyn jas taldan toqyp jasap, tóbesin shóppen japqan shaǵyn úı­shiktiń mańdaıshasyna «mektep» dep ja­zyp qoıdy. Keıbir keriaýyz kertartpa­lar: «Myna qazaqstandyq qystyń sý­yǵyn kórmegen-aý shamasy...», dep kúl­se, baıan­dy bastamany qoldaýshylar qýa­nyshyn joldap, quttyqtapty. Osy jyly Ulanqus mektebi 17, Tulba mektebi de osy shamada oqýshy jınap oqýdy bastap­ty. Alǵashynda Berdiqoja ári dırektor, ári ustaz, ári ot jaǵýshy jumysyn atqa­rypty.  Ol kezde oqýǵa bala jınaý degen qıamettiń qıyny, dep eske aldy Joltaev ustaz. – Eshkim oqýǵa balasyn bergisi kelmeıdi. Oıdan-qyrdan qurap oqytqan on shaqty shákirtterimniń ishinen İkeı Mızamuly Halqyn – gol shaıqasynyń batyry atansa, jalshylyqta júrgen je­rinen ákesine 25 tógróg ustatyp, satyp alǵan taǵy bir oqýshym Qashqynbaı Málikuly qoǵam qaıratkeri boldy. Taǵy bir shákirtim Sholtaı Mońǵolıaǵa eńbek sińirgen ustaz atandy. Kelesi oqý jyly bastalǵanda úkimet jańadan tas tuǵyrly mektep salyp berdi. Jazda el jaılaýǵa shyqqanda balalardy jınap ákelip úıirme júrgizdim. Keshikpeı mekteptiń janynan artel ashyldy», degen sózderdi mońǵol jýrnalısi Joltaevtyń óz aýzynan jazyp alǵan eken.

1934 jyly kóktemde Berdiqoja Jol­taevqa: «Jedel Ulan-batyrǵa jet­sin!»  degen shaqyrý qaǵazy keledi.

Ulan-batyrda bastyrǵan alǵashqy oqýlyq

Shuǵyl shaqyrǵan habar qolyna tıgen ustaz: «Qobda betinde 4 jyl ǵumyrym ótip, shartty merzim aıaqtaldy, endi elime qaı­taratyn shyǵar», degen úmitpen astanany betke alyp attanady.

El astanasy Ulan-batyrǵa kelgen soń Berdiqoja ustaz Aǵartý mınıstri Gon­jon degen adammen jolyǵyp, oǵan: «Qaladaǵy muǵalimder daıarlaıtyn tehnıkým janynan qazaqsha oqytatyn kadr daıyndaý qajet», degen usynys aıtady. Onysy dereý qabyldanyp, tehnıkým janynan qazaqsha oqytatyn bólim ashylyp, 10 stýdent qabyldanady. Joltaev osy balalarǵa ózi sabaq berýmen qatar, kúni-túni otyryp, tóte jazýmen qazaqsha saýat ashatyn «Álippe» oqýlyǵyn, tabı­ǵat­taný jáne geografıa pánderin oqytýǵa arnalǵan kitapty qorǵasynǵa quıdyrady. Joltaev óziniń esteliginde: «Bul iske mońǵol aǵartýshylary Ishdorj men Erdembıleg degen adamdar kóp kómek kórsetti», dep atap ótken eken. Osy kitap­­tardyń qorǵasynǵa quımalanǵan árbir betin baspahanaǵa aparyp, jankeshti eńbek­tenýdiń arqasynda 300 dana kitap shyǵarǵan. Kitaptyń muqabasyna Moń­ǵolıa Respýblıkasynyń kartasyn shaptaıdy.

Bul oqýlyq Qobda beti qazaqtarynyń aǵartýshylyq tarıhynda jańa zaman aǵymyna saı jaryq kórgen tuńǵysh qundy qural ekeni anyq.

Berdiqoja – Sapar molda

Osylaı astanaǵa aıaldaǵan az ǵana ýaqyt ishinde Berdiqoja Joltaev qalaǵa qoljazba kúıinde daıyndap ákelgen oqý­lyǵyn baspahanaǵa ótkizip endi úh deı bergende Mońǵolıa ishki ister mı­nıstrliginen shaqyrý túsedi. Uzyn sózdiń qysqasy, Bekeńe: «Siz Stalın joldastyń nusqaýy boıynsha Shyńjańǵa tyńshylyqqa barasyz. Mońǵol, qazaq, orys tilin biletin jáne kóne uıǵyrsha, jańa jádıtshe, ári kırıll áripterin tanıtyn qabiletińiz bar. Aıtqanǵa kónesiz. Basqa jol joq», degendi aıtady úkimet adamdary.

Sóıtip, Qobda betiniń qazaǵyn bilim­men aǵartýǵa kelgen ustaz endi bir­den qu­pıa agentke aınalyp shyǵa keldi. Ulan-batyr qalasynda arnaıy daıyn­dyqtan ótti. Reseıden arnaıy kelgen orys pol­­kovnık halyqaralyq saıasat jaıly lek­sıa oqyp, Shyńjańdaǵy ahýalmen eg­jeı-tegjeıli tanystyrady. Onymen qoı­maı, qalanyń shyǵys jaq shetindegi «Amǵalyn» musylman meshitindegi uıǵyr moldadan júıeli sabaq aldy. Ata-anasy azan shaqyryp qoıǵan «Berdiqoja» aty óshirilip, jańadan «Sapar molda» degen esimge ıe bolady.

Saıası hám dinı saýaty turǵysynda arnaıy daıyndyqtan ótken Sapar molda 1935 jyldyń qysynda ákki barlaýshy Qamqashtyń bastaýymen shekaradaǵy qupıa ótkel Shatyrtastan asyp, Shyńjań topyraǵyna aıaq basady.

Barlaýshy Sapar moldaǵa qandaı tapsyrma júkteldi, ol jaıly bizdiń bilerimiz az. Deı turǵanmen osy jyldary Shyńjań bıligine qol jetkizgen Shyń Shysaı Keńes Odaǵymen dostyq qaty­nas ornatyp: «Ólsem bir shuńqyrda, tirilsem bir tóbede bolam», dep ant-sý ishkendikten, Stalın oǵan kómektesý úshin maman kadrlar jiberip, tipti ólkege áskerı quram kirgizgeni belgili. Dál osy istiń bir qyry – ólkedegi keıbir isterdi baqy­laý úshin keńestik kadrlardan tys Moń­ǵolıa arqyly eleýsiz tyńshylar jibe­rilip, qosymsha baqylaý sharalary júrgizilgen syńaıly.

Osynyń ishinde Sapar moldaǵa júk­telgen mindet – Altaı aımaǵynyń orta­lyǵy Sarysúmbe qalasyna baryp, ol jerdegi basty tulǵa Sháriphan Kógedaev­tyń is-áreketin baqylaý bolǵan tárizdi. Óıtkeni Altaı aımaǵy dýtyńy (basshysy) Kógedaevtyń qorǵaýshysy retinde Sapar molda degen adamnyń birneshe jyl qyzmet atqarǵany jaıly derek bar.

Qyzyq bolǵanda, Semeıde birge oqyp, Qob­da betine birge kelgen besqaraǵaılyq dosy, Aqbalshyq mektebinde muǵalimdik mindetin atqaryp júrgen Qaıyrbaı Tileý­berdın de Joltaev sıaqty arnaıy tapsyrmamen Qumyl aımaǵyndaǵy uı­ǵyr-dúńgen kóterilisiniń basshysy Qoja­nıazdyń qasynan tabylady. Bul adam da esim-soıyn ózgertip, «Qasym ápendi» degen atpen kóterilisshilerge keńesshi bolǵan. 1943 jyly Shyń Shysaı Keńes elinen betin teris burǵan tusta Tileýberdınniń qaıtar esigi jabylyp, aqyry 1944 jyly Quljada dúnıeden ótken.

Bizge belgili bir derek: 1937 jyly Úrim­ji qalasynda ótken «Qazaq-qyrǵyz mádenı-aǵartý uıymynyń» kezekti jınalysyna Sapar molda Altaı aımaǵynan, Qasym ápendi Qumyldan ókil retinde qatysyp, kópshilikpen birge fotoǵa túskeni saqtalǵan.

Osylaısha, Altaı aımaǵynda qupıa qyzmet atqarǵan Sapar molda jergilikti jerdiń adamy Qanıpa Muqashqyzymen shańyraq kóteredi. Keshikpeı urpaq súıe­di. Bir qyzyǵy, qaıyn jurty da, súıikti jary Qanıpanyń ózi de Sapar moldanyń tyńshy ekeninen beıhabar bolǵan.

Dese de Shyńjańdaǵy jaǵdaıdy ańd­a­ǵan Sapar molda bir kúni qaıyn jur­tynyń da ańysyn baıqap: «Sizderge myna jer túbi el bolmaıtyn túri bar, syrtqy Mońǵolıaǵa kóshińizder», deıdi. Tosyn usynysqa tańyrqaǵan aǵaıyndary: «Eki el arasynda shekara bar, odan qalaı óte­miz?» deıdi. «Qoryqpańyzdar, men tur­ǵanda shekara buıym emes», dep senimdi túrde aıtady. Bul sózdi estigen aǵaıyndar birden kelisedi. Sóıtip, bir túnde qatyn-bala, qaıyn-jurtyn shekara asyryp jiberip, tar kezeńniń ústinde jaryna shyndyqty aıtyp: «Keshikpeı men de baram, alańdamańdar, senderge úkimet ózi kómektesedi», dep qol bulǵap qala beredi.

Qysqasy, «Qaıtsyn!» degen buıryq­ty kútip, otbasymen qaýyshýǵa asyqqan eleń-alań kúnderdiń birinde, naqtyraq aıtqanda 1945 jyldyń kúzinde artynan jansyz kelip jetedi. Biraq ol «Elge qaıt», degen qýanyshty habar ákel­meıdi. Kerisinshe, «Ospan bastaǵan kóte­rilisshiler gomındanmen odaqtasýǵa bet burǵan sekildi, osyǵan kóz jetkizsin», degen tapsyrma júkteıdi. Ol kezde Sa­par molda Úrimji qalasynda gomından sapynda jumys atqaryp júrgen bolatyn. «Qudaı kókten suraǵanyn jer­den berdi», degendeı gomından basshylary Ospanmen kezigip, odaqtas bolýǵa shaqyrǵan usynysty aıtýǵa Berdiqojany Ospanǵa jumsaıdy. Áb­den ákkilengen Ospan batyr ony týra qabyldamaı, keshiktirip ustaıdy. Ózi tikeleı tildespeı, hatshysy Baǵdat Qam­zaulymen jolyqtyryp, toqeteri – odaq­tas bolýǵa kelisken syńaı tanytady.

Tapsyrmany oryndaǵan soń, aınalyp Sarysúmbe qalasyna keledi. Málimetti qupıa shıfrge túsirip, habar alýǵa kele­tin adammen jolyǵatyn sátti kútip, to­qaılasqan asqanaǵa jansyzben kezigýge keledi. Basyndaǵy malaqaıyn ústeldiń oń buryshyna shalqasynan tastap, kúpisiniń úzilip túskeli salaqtap turǵan birinshi kúmis túımesin aǵytyp qoıady. Bul onyń sol keshte ózine jolyǵýǵa keletin jan­syzdyń jazbaı tanýyna arnalǵan belgi, bógenaı-tyn. Kesh batty, tún boldy. Keletin adam joq. İlbı basyp úıine qaıtady.

Úrimji túrmesinde

Joltaevtyń ómir-tarıhyn tereń zerttep, kóptegen qujatpen tanysqan jýrnalıs Bodaý­han Toqanulynyń jazýyna qaraǵanda, keıip­kerimiz tańǵa jaqyn qatty qaǵylǵan esik dybysynan shoshyp oıanady. Jaman lashyqtyń esigi aıqara ashylady da gomından saqshylary saý etip kiredi. Olar úıdiń túgin qaldyrmaı tintedi. Aqyry tós qaltasyndaǵy qupıa hatty taýyp alady. Negizi bular Sapar moldanyń izine arnaıy túspegen. Ótken túnde molda barǵan asqana mańynda tóbeles bolyp, bir adam ólgen. Túnde jaýǵan aqsha qar moldekeńniń asqanadan qaıtqan izin jasyryp úlgermepti. Beısaýat izge tús­ken saqshylar adam óltirgen qan­dyqoldyń emes, saıası qylmyskerdiń ús­tinen túskenin jyl jarymnan soń Sapar moldanyń qaltasynan tabylǵan hattyń syry Beıjińde ashylǵanda ǵana bir-aq biledi.

Sóıtip, tyńshylyq áreketi ásh­kere­len­gen Sapar molda túrmege tú­sedi. Jazyqtyny ádeıi baskeser buzaqylar­dyń ortasyna jiberedi. Naǵyz aıqas osynda bastalady. Kúnde jekpe-jek. Birde jeńip, birde jeńilse de qaıys­paı­tyn qaısarlyǵynyń arqasynda qamaý­da «qojaıyn» dárejesine jetedi. Moldanyń myqtylyǵy men taqýalyǵyna tánti bolǵan túrme kúzetshisi, uıǵyr Qojaqyn oǵan ish tartyp: «Aǵa, tegimiz bir musylman balasymyz. Sonyń ishinde sizdiń qaısarlyǵyńyzdy, taısalmaıtyn erjúrektigińizdi qurmetteımin. Amal joq, myna kápir hanzýlardyń aıy ońynan týǵan kezine tap bolyp, múrıt bolyp júrmiz ǵoı! Oraıly sát týyp, qolymnan kelse, kómekteser edim», deıtin únemi.

Birde osy jigit tún jamylyp kameraǵa kelip: «Aǵa, sizdi erteń atady, búgin tún­nen qalmaı qashyńyz», deıdi. «Qalaı qa­shamyn?» Jan-jaǵyna saqtyqpen qaraǵan Qojaqyn: «Kamerańyzdyń qabyrǵasynan kirpish peshtiń murjasy ótedi, sony bu­zyp, tóbeden shyǵyńyz. Syrttaǵy qaraýyl­dy men yńǵaılaımyn», dep, tut­qynnyń qolyna temir súımen ustatyp, joq bolady. Molda murja kirpishin bir-birden sýyryp, tar qýystan kúıe-kúıe bolyp tóbege shyqsa, aldynda Qojaqyn tur.

– Eki qaraýyldyń kózin joıdym. Tez jónelińiz. Bizdiń úıdiń aýlasynda ertteýli at tur. Kıim-keshek, azyq-tú­li­gińiz de bókterýli – dep úıine bara­tyn joldy nusqap, qosh aıtady. Astyna at tıgen ákki tyńshy qalaı iz jasyryp, shekaradan qalaı ótýdi eshkimnen suramaıtyny anyq. Úrimjiden tóteleı tartyp, Mońǵolıa shekarasyn buzyp ótedi. Bul 1948 jyldyń kóktemi edi.

Ajaldan arashalaǵan shákirt

Shekarashylar qolǵa túsken tutqyndy Qobda aımaqtyq ishki ister bólimine áke­ledi. Sóıtip munda óziniń baıyrǵy esimi Berdiqojamen qaıta qaýyshyp, atqar­ǵan qyzmeti saraptan ótkenge deıin bostan­dyqqa shyǵady. Otbasymen tabysady. Keshikpeı B.Joltaevty Mońǵolıa úkimeti tutqyndaıdy. Sebep: «Otanyn satqan». Bul – óte aýyr jaza. Biz naqty derekke qol jetkize almadyq. Dese de bir boljam: Berdiqojanyń Qytaı túrmesinen qashyp shyǵý kórinisi de ádeıi uıymdastyrylǵan senarı ispetti. Shyndyǵynda, Bekeń Qytaı múddesi úshin qyzmet isteýge ke­li­sip, túrmeden aman shyqqan tárizdi. Ony­sy – munda kelgen soń áshkerelengen. Bul shyndyqqa saıady.

Ol zamanda eldegi atý jazasyna úkim etilgen ister Mońǵolıa Halyq Uly Qu­ryl­taı hatshylyǵyna tanystyrylatyn dástúr bar eken. Qudaı ońdaǵanda, dál osy hatshylyq qyzmetti budan jıyrma jyl buryn ákesine 25 tógróg berip, oqýǵa satyp alǵan shákirti, qazaq azamaty Qashqynbaı Málikuly atqaryp otyrmasy bar ma!

Aqyn Qyzaı Baqtybaıuly: «Keń qol­tyq kereı atań úlgisindeı, Jan edi mańǵaz tulǵa shyń músindeı», dep jyrlaǵan qoǵam qaıratkeri Qashqynbaı Málikuly – MHR Halyq Uly Quryltaıy hatshylyǵy qyzmetin atqaryp turǵan kezde Uly Quryltaı apparatynda saqtaýly turǵan uly Shyńǵys qaǵannyń, Avtonomıalyq Moń­ǵolıa eliniń basshysy Vİİ Boǵda Javzýndamba hanyń jáne 1924 jyldan 1940 jyldarǵa deıin paıdalanǵan Mońǵolıa memleketiniń mórlerin, odan keıingi Mońǵol Halyq Respýblıkasynyń jańa mórin ustaý mártebesine ıe bolǵan, árbir kezeńge qatysty mańyzdy tarıhı-saıası qujattardy mórlep kepildendirip otyrǵan qazaq balasy.

Qolyna tórt patshanyń mórin ustaǵan qazaq azamaty ózin alǵash bilim jolyna salǵan ustazyn qalaı oqqa baılasyn. Dereý iske aralasyp, aqyry ólim jazasyn 15 jyldyq jazaǵa ózgerttirip, aman alyp qalady. Arada bir jyl ótkende Qashekeń 15 jyl merzimdi 10 jylǵa jeńildettiredi. Bul kezde ózi de qyzmetinen bosaıdy. Mońǵolıanyń qatań rejimdegi Eróó túrmesinde 10 jyl jazasyn ótegen Berdi­qoja Joltaev 1960 jyly otyz jyl bu­ryn tabany tıgen Baıólke topyraǵyna qaı­ta oralady.

Burynǵy qańbaq jóńkigen qý dalada áp-ádemi qala boı kóteripti. El ózgergen. Taǵdyrdyń taǵy bir tartýyn qaramaısyz ba, Bekeń alǵash Qobda betine kelgende Qamatjan degen qarıanyń shańyraǵyn panalaǵan edi. Ózi júdeý-jadaý turatyn otbasyna kómek qolyn sozyp, aqsaqaldyń Musahan degen ulyn arqasyna mingizip kóp erkeletipti. Berdekeń taǵdyrdyń jazýymen jarty álemdi sharlap, mońǵol men qytaı túrmeleriniń dámin tatyp aryp-ashyp oralasa, sol arqasyna kóte­rip júretin kishkentaı bala Musahan sol kúnderi Baıólke aımaǵynyń ákimi eken.

Musekeń Berdiqoja aǵasymen jylap kórisken syńaıly. Sóıtip dereý aımaqqa qurylys salýǵa kelgen qytaı­lyq mamandarǵa aýdarmashy etip qyz­metke taǵaıyndaıdy. Keshikpeı Bekeńniń alǵashqy aǵartýshylyq eńbegi elenip, memlekettik joǵary nagrada «Altyn Juldyz» ordenimen marapattalady. Arty­nan aımaq ortalyǵyna radıo torabyn orna­týǵa kelgen chehoslovak mamandaryna aýdarmashy bolady.

Bekeń beıbit ómirin bastap, jalǵyz uly Toqtyqty qatarynan qaldyrmaı oqy­typ-toqytady. Toqań da úzdik oqyp, Máskeý­den áskerı akademıa bitirgen baı­ólkelik az qazaqtyń biri boldy. Uzaq jyldar shekara áskerinde qosyn basqar­dy. Toqsanynshy jyldardyń orta­synda Qazaqstanǵa qonys aýdaryp, Almaty mańyndaǵy Uzynaǵash aýy­lynda dúnıeden ótti. Toqtyqtan basqa Nurjamal, Gúljamal, Bıjamal, Saqypjamal atty tórt qyz ósiredi. Bul esimder – Berdiqojanyń jıyrma jasynda jyraqtap, ómiriniń sońyna deıin tabysa almaı armanda ketken tórt apaıynyń aty eken.

Dúnıe-aı degen, Berdiqoja Joltaev 1975 jyly ózge el, jat ólke Mońǵolıada dúnıeden ótti. Týǵan eline, ósken jerine degen máńgilik saǵynyshy, kóńil sheri tarqamaı, ózimen birge kórge kómildi.

Beken QAIRATULY

"Egemen gazetinen" alyndy

6alash usynady