Úndi jaırasy (Hystrix indica) kemirýshiler tobynyń jaıratektester tuqymdasyna jatatyn dene turqy qomaqty iri ań. Onyń denesiniń uzyndyǵy 80-90 sm, ortasha salmaǵy 13-20 kelini quraıdy. Kúzdiń sońynda semirgen kezde salmaǵy 25 kelige deıin tartady. Quıryǵy qysqa, onyń uzyndyǵy 12-14 santımetrdeı.
Jaıranyń syrtqy túr-turpatyn eshbir janýarmen shatastyrý múmkin emes. Óıtkeni onyń denesiniń jon arqasy men eki búıirin túri ózgergen ári múıizdengen óte jeńil, iri ishi qýysty soıaýly ıneler qaptap jatady. Ondaǵy múıizdengen ınelerdiń uzyndyǵy ártúrli, ıaǵnı 3 santımetrden 30 santımetrge deıin jetedi. Denesindegi 30 myńdaı ınesiniń salmaǵy 100 gramdaı ǵana. Bul ıneler jolaqtanyp aq jáne qara tústi bolyp keledi. İri ınelerdiń ushy aq tústi ári úshkirlenip turady. Ondaı ınelerdiń syrtynda qarmaqtyń ushyna uqsas ushy úshkir usaq óskinder keri baǵyttalǵan. Al quıryq tusyndaǵy qýysty ıneleriniń ushy jalpaqtaý bolyp, qaýip tóngende bul ıneli túkterin bir-birimen úıkelep syldyrmaqtyń syldyryndaı dybys shyǵaryp jaýynan qorǵanady. Inelerindegi aq tústi jolaqtar túnde jaýlarynan saqtandyrý qyzmetin atqarady. Quıryq tusyndaǵy ıneleriniń aq tústi bolýyna sáıkes jaırany keıde «aqquıryqty jaıra» dep te ataıdy. Jaıranyń mekendeıtin jerin onyń túlep túsken soıaýly ıneleri arqyly inderiniń mańynan jáne sýatty jerlerden baıqaýǵa bolady.
Kórnekti jazýshy jáne memleket qaıratkeri Balǵabek Qydyrbekuly (1929-1995) «Túgel sózdiń túbi bir» atty óte qundy eńbeginde (1993) jaıranyń ekinshi ataýy «taǵylan» dep atalatynyn aıtady. Tipti qazaqtar jaırany úlken kirpiksheshen deıdi. Jartastardyń qýysyn mekendeıdi. Ústinde 20-30 santımetrlik ınesi bolady. Onymen jaýynan qorǵanady. Qazaq jigitteri onyń taýda tógilip qalǵan ınesin shashyn aýystyrmaı jarý úshin sulýlarǵa syılaıtyn bolǵan» dep jazǵan. Ol taǵylan ataýy jazýshy Safýan Shaımerdenovtyń shyǵarmalarynda kezdesetinin de atap kórsetken. Jazýshy Muhamedjan Etekbaevtyń «Taǵylan» atty áńgimesi bar ekendigin de eskertip ketken.
Qalamy qarymdy ataqty jazýshy İ.Esenberlın «Qahar» atty kitabynda jaıranyń, t.b. jabaıy janýarlardyń qazaq dalasynda sırek kezdesetindigin jazǵandyǵy da belgili.
Jaıranyń ekinshi ataýy «taǵylan» dep atalatyndyǵyn Qytaı elinde turatyn qandas baýyrlarymyz da qoldanatyndyǵyn «derti onyń keýdesine qadaldy, taýdaǵy taǵylannyń ınesindeı» degen teńeý sóz tirkesterinen de baıqalady.
«Qazaq tiliniń sózdigi» (1999 j.) jáne «Qazaq ádebı tiliniń sózdigi» (2007 j.) atty kitaptarda jaırany – «kirpiniń bir túri» dep óreskel qate jazylǵan. Jaıranyń kirpige eshqandaı týystyq qatysy joq. Ony «úlken kirpiksheshen» dep ataý da múlde durys emes. Óıtkeni kirpiksheshen jándikqorektiler tobyna jatsa, al jaıra – kemirýshiler tobynyń ókili, ıaǵnı ekeýiniń bir-birine eshqandaı týystyq qatysy joq ańdar ekendigin atap aıtqan jón.
Jaıranyń qursaq tusynyń túkteri iri qylshyqty bolyp keledi. Onyń denesindegi jalpy usaq túkteri qara, qara qońyrqaı tústi.
Jaıranyń aıaqtary qysqa bolǵanymen óte jaqsy jetilgen, saýsaqtaryndaǵy tyrnaqtary úlken ári ótkir bolyp in qazýǵa beıimdelgen. Ol óte saq ań, túngi qarańǵylyqta belsendi tirshilik etip, qorek izdeýge shyǵady. Sondyqtan da kúndiz kózge kórinbeıdi. İnnen shyǵar kezde inniń aınalasyn muqıat tekserip, qaýiptiń bar-joqtyǵyn aldyn ala baıqaıdy. Túnde ininen uzap ketpeı, 300-400 metr qashyqtyqta qoregin izdep tabady.
Jaıranyń kórý jáne estý músheleri nashar damyǵan, onyń esesine ıis sezý múshesi óte jaqsy damyǵan. Muryn qýysy keńeıip kelip, in qazǵan kezde oǵan túsken shań-tozańdardan tazartyp otyrady. Bul janýar bir orynda turaqty tirshilik etedi. Qysta uıqyǵa ketpeıdi, tek qys mezgilinde tirshilik belsendiligi baıaýlaıdy. Jaıranyń jaq súıekterindegi azý tisteriniń ústińgi beti birtegis bolyp keledi. Onyń bassúıeginiń pishini jumyrlanyp kelgen.
Jaıra inderin tastyń qýysty tasa jerlerinen qazady. Bir uıalasynyń 2-3 inderi bolady. Aýzy keń, bıiktigi 50-60 santımetr, onyń ishine adam erkin syıyp ketedi. İniniń uzyndyǵy 20-30 metrge deıin sozylady. İniniń eki-úsh keńeıgen jerleri bolady, onda ózderi kúndiz tyǵylyp jatady. İshindegi temperatýra 25 gradýstan aspaıdy, sondyqtan indegi ylǵaldylyq únemi bir qalypty bolyp turady.
Jaıra negizinen ósimdiktektestermen qorektenedi. Ol ósimdikterdiń tamyrlaryn, pıazshyqtaryn jáne túınekterin qorek etedi. Qysta butalardyń, aǵashtardyń sabaqtarymen jáne qabyqtarymen, keıde qurlyqtaǵy ulýlarmen de qorektenedi.
Jaıra qaýip tóngen kezde quıryq tusyn jaýyna qaraı baǵyttap, denesin qatty jıyryp, iri ınelerin jaýyna qaraı 30-40 santımetr qashyqtyqqa deıin atqylaıdy jáne quıryq tusyndaǵy ınelerin bir-birimen úıkelep dybys shyǵaryp qorǵanady. Onyń jaýlary – aıý, qasqyr, túlki. Olar jaırany kóbine ınesi bolmaıtyn tumsyǵynan tisteýge umtylady. İri jyrtqysh qustar da jaıra úshin qaýipti.
Jaıra Mańǵystaý oblysynyń ońtústiginde, Qarataýdyń syrdarıalyq alqabynda, Kishi Qarataýda, Ógem taý jotasynda, Talas Alataýynda, İle Alataýynda jáne Shý-İle taýlarynyń qar az túsetin ári ósimdigi mol ońtústik betkeıleri men taý etegindegi ózen ańǵarlarynda teńiz deńgeıinen 2000 metrge deıingi bıiktik alqaptardaǵy bulaq, qaınar jáne ózen mańdaryn meken etedi. Túnde tirshilik etetindikten, onyń bıologıalyq jáne ekologıalyq erekshelikteri az zerttelgen. Sondyqtan da keleshekte ony zertteýge erekshe kóńil bóliný qajet. Tirshiligine qys mezgilindegi qar qalyń túsken aıazdy kúnder qatty áser etedi. Mysaly, 1968-1969 jáne 1993-1994 jyldarǵy qatty qysta jaıranyń qyrylǵandyǵy týraly naqty derekter bar. Jaıra maıynyń shıpalyq qasıeti (borsyq maıy sıaqty) úshin ertede kóptep aýlanyp, sany tipti azaıyp ketken. Qazirgi kezde de ony jeýge jaramdy eti úshin zańsyz aýlaý baıqalady. Jaıra haıýanattar baǵynda qolǵa tez kóndigip urpaq beredi jáne onda jıyrma jyldaı tirshiligin jalǵastyra alady. Almaty haıýanattar baǵynda jaıra 1983 jyldan beri meken etedi.
Qazirgi kezde jaıra Qarataý, Aqsý-Jabaǵyly tabıǵı qoryqtarynda, Saıram-Ógem ulttyq tabıǵı saıabaǵynda, Kendirli-Qaıasan tabıǵı qoryqtyq beldeminde qorǵaýǵa alynǵan. Ol Qazaqstannyń Qyzyl kitabyna (2010j.) tirshiligi az zerttelgen ári sırek kezdesetin tórtinshi sanat retinde tirkelgen. Sondyqtan da jaıra qatań qorǵaýdy qajet etetin túz taǵysy bolyp sanalady.
Rysbaı SÁTİMBEKOV
Qazaq memlekettik qyzdar pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń profesory
"Ana tili" gazetinen alyndy
6alash usynady
