Kúni keshe Prezıdentimiz Qasym-Jomart Kemelulynyń «Táýelsizdik bárinen qymbat» atty maqalasy jaryq kórdi. Maqalada elimizdiń táýelsizdik alǵan jyldan bastap búginge deıingi jetistigi men kemshiligi sarapqa salyndy. Óz sózinde Prezıdentimiz «Elimizdiń basty nyshandarynyń biri – memlekettik til» ekendigin oryndy atap ótip, memlekettik tildi meńgergisi keletin adamǵa qajetti nárse «nıet pen ynta» ǵana ekendigin basa aıtty.
Maqaladan keıin ǵalamtorda keıbir azamattar til úırený úshin memleket tarapynan qoldaý men jaǵdaıdyń kemshin ekendigin alǵa tartýda. Árıne, bul tek qana tildi úırengisi kelmeıtinderdiń kezekti syltaýy dep oılaımyn. Olaı deıtinim, Memlekettik tildi damytý qory tegin ári yńǵaıly formatta qazaq tilin úıretýge arnalǵan jobalardyń irgesin qalap, júıeli iske asyryp kele jatyr.
«Másele - nıette»
Biz onlaın oqytýdyń kóptegen múmkindikterin ashatyn sıfrlyq dáýirde ómir súrý baqytyna ıe boldyq. Bul format qazaq tilin úırenýdi jeńildetip, ony kez-kelgen ýaqytta yńǵaıly ári qoljetimdi etedi.
Osy baǵyttaqazaq tilin úıretetin eń alǵashqy ári tegin saıt- Soyle.kzjobasyn qurdyq. Bul resýrs Qazaqstanda qazaq tilin ınternet arqyly oqytýdyń izashary boldy. Mobıldi qosymshasy da iske qosyldy. Keıinnen saıttyń aǵylshyn-latyn nusqasy engizildi, túrikshe-qazaqsha nusqasy da jasalyp jatyr.Dál qazirgi ýaqytta til úırenýshiler sany 140 myńnan asty.
Bizdiń Soyle.kz qazaq tilin úırengisi keletinderdiń barlyǵyna arnalǵan. Qazaqstandyqtar da, sheteldik azamattar da kez-kelgen ýaqytta bizdiń qyzmetti paıdalana alady.Saıt únemi jańartylyp, jańa bólimder qosylyp, tolyqtyrylyp otyrady.
Kýrs barysynda ár sabaqqa gramatıkadan, orfografıadan, tyńdalymnan ótýge jáne aıtylymdy jattyqtyrýǵa 30 mınýt ýaqytyńyzdy bólseńiz jetkilikti.Kóp uzamaı nátıjesi baıqala bastaıdy.
Buǵan qosa, qarapaıym aýyzeki tilde sóılep úırenýge múmkindik beretin rolıkterdi ıýtýb platformasyndaǵy Soyletube kanalymyzdan kórýge bolady. Qazirgi tańda rolıkterdiń qaralymy 1mln-nan asty.
Q.Kemeluly: «Memlekettik tildi bilý – Qazaqstannyń árbir azamatynyń paryzy. Mindeti dep te aıtýǵa bolady. Osy oraıda men barsha qazaqstandyqtarǵa, onyń ishinde qazaq tilin áli jete meńgermegen otandastaryma úndeý tastaǵym keledi. Jastar aǵylshyn tilin nemese basqa da tilderdi az ǵana ýaqytta meńgere alatynyn kórip otyrmyz. Tutas býyn almasqan osy jyldarda qazaq tilin úırengisi kelgen adam ony áldeqashan bilip shyǵar edi. Eń bastysy, ynta bolýy kerek» - dep qazirgi qoǵamnyń kemshiligin dóp aıtyp otyr.
Iá, úırengisi kelgen adam áldeqashan úırenip shyǵar edi.Sózimizdiń dáleli retinde dostary úshin qazaq tilin Soyle-den úırenip júrgen kanadalyq Roman Koýlǵatil úırenýge eshteńe kedergi bolmaǵanyn, bar-joǵy 6 aıda úırenip shyqqanyn mysalǵa ala alamyz. Shyntýaıtyna kelsek, sheteldiktermen salystyrǵanda bizdiń azamattar qazaqtildiortada ómir súrip júremes pe?! «Másele nıette».
«Til ıgerý úshin balalar ádebıetiniń atqaratyn róli zor»
«Bala bizdiń bolashaǵymyz».Til úırenýde balalarǵa erekshe tásil oılap tabý kerek, olardyń jas shamasyn, qyzyǵýshylyǵyn eskere bilýimiz qajet. Osy oraıda, Qorymyz kishkentaı búldirshinderge til úıretýge arnalǵan balasoyle.kzsaıtyn, mobıldi qosymshasyn ashty.
Prezıdentimiz jas búldirshinderge tildi meńgertýde ádebıettiń róli basym bolatynyn da tilge tıek etti. Bul oraıda,Elbasymyzdyń qoldaýymen jaryq kórgen, balalar ádebıetiniń ozyq úlgilerin jınaqtaǵan, onyń ishinde – ertegiler, óleń-taqpaqtar, sahnalyq qoıylymdar toptastyrylǵan «Tátti alma» jınaǵynyń búginde 6 tomdyǵy baspa betin kórgendigin, arnaıy tattialma.kz saıty ashylyp, mobıldi qosymshasymen tolyqqanyn aıta ketkenimiz jón.
«...jutylyp ketpeýdiń birden bir kepili»
Memlekettik tildi damytý qory qazaq halqynyń mádenı, ádebı jáne rýhanı jetistikterin damytýǵa baǵyttalǵan jumystaryn júrgizip keledi. Ádebıettiń, mádenıettiń ozyq úlgilerin jańa zamanǵa laıyqtap shyǵarý da, ulttyq salt-dástúrlerdi sıfrlandyrý da - qazirgi zaman talaby.
Osyǵan oraı, Qorymyz «Uly dala ańyzdary» onlaın jobasy aıasynda komıkster ázirleýdi qolǵa alyp, qazaq, orys jáne aǵylshyn tilderindegi «Qazcomics.kz» veb-saıty men mobıldi qosymshasyn iske qosty. Al bıylǵy jyly komıksterdi úsh tilde baspa betine shyǵardy.
«Eńlik-Kebek», «Aısha bıbi», «Alpamys batyr», t.b. kólemdi ańyz-jyrlardy oqýǵa jeńil komıksterge aınaldyryp, ulttyq qundylyqtarymyzdy zamanǵa saı jetildirip, formatyn ózgertip, eń bastysy negizgi ózegin sol qalpynda saqtap, jas urpaqqa jetkizip otyrmyz. Prezıdentimiz de óz maqalasynda: «Ulttyq bolmysymyzdan, tól mádenıetimiz ben salt-dástúrimizden ajyrap qalmaý – barlyq órkenıetter mıdaı aralasqan alasapyranda jutylyp ketpeýdiń birden bir kepili" – degen bolatyn.
Sonymen qatar, «Qazaqstannyń uly tulǵalary», «Meniń Qazaqstanym», «Jeti qazyna», t.b. qosymshalary da osy maqsatta jasalǵan jobalar.
«Biz ne istesek te, bárin keler urpaq úshin jasaımyz»
«Jastar – qashanda tyń ıdeıalardyń qaınar kózi, oń ózgeristerdiń qozǵaýshy kúshi. Sondyqtan óskeleń urpaqtyń osyndaı áleýetin durys arnaǵa baǵyttap, tıimdi paıdalanýymyz kerek». Bul da Prezıdentimizdiń óz maqalasynda toqtalǵan taqyryby.
Bul rette bizdiń qor jobalary, atqarǵan is-sharalary jastardy tárbıeleýde, qoldaýda jemisti qyzmet atqarýda.
Oqýshy-jastardyń smartfondy bilim alýǵa tıimdi paıdalanýǵa jumyldyrý maqsatynda 2016 jyly «Kim bilgish?» ıntellektýaldy-tanymdyq mobıldi oıyny iske qosyldy. Jyl saıyn ár óńirden eń aqyldy oqýshylardy anyqtaıtyn onlaın týrnır oqýshylardyń bilim deńgeıin shyńdaýǵa kómektesedi.
Stýdentter men magıstranttar arasynda jas ǵalymdardy qoldaý maqsatynda, uly Abaıdyń 175 jyldyǵyna oraı «Abaı álemi» baıqaýy uıymdastyryldy. Bul baıqaý Abaı shyǵarmalaryn nasıhattaýda, ǵylymdy damytýda, jastarǵa qarjylaı qoldaý kórsetýde birden bir joba boldy.
Jas aqyn-jazýshylar da bizdiń qoldaýymyzdan tys qalǵan joq: jastardy shabyttandyratyn, qanattandyratyn «Altyn tobylǵy» baıqaýy da dástúrli túrde 2015 jyldan beri uıymdastyrylyp keledi.
Jastardy qoldaý, ásirese talantty da talapty shyǵarmashyl jastardy qoldaý – bizdiń basty mindetimiz.
«Jer jánnatyn alystan izdeýdiń qajeti joq»
«Eli men jerin súıý úshin jas urpaq baıtaq Qazaqstannyń ǵajaıyp jaýharlaryn bilýge tıis. ...kórikti jerlerimiz jetip artylady. Jer jánnatyn alystan izdeýdiń qajeti joq. Bári ózimizde bar. Jastarǵa osyndaı keremet tabıǵatymyzdy tanytyp, ony qadirleýge baýlýymyz kerek».
Óz elimizdiń jastaryna, buǵan qosa sheteldik týrıserdi otandyq tumsa tabıǵat keremetterimen tanystyrý maqsatynda da jobalar jasaldy. Osy baǵytta qolǵa alynǵan «Qazaqstan 3D» jobasy Qazaqstandy tanystyrýdaǵy erekshe mýltımedıalyq jolserik deýge bolady.
Sonymen qoryta kele aıtarym: birge qazaq tilin úıreneıik tilimizdi qurmettep, qazaqsha sóıleıik jáne jerimizdiń táýelsizdigi men tynyshtyǵy úshin kúresken ata-babalarymyzdyń úmitin aqtaýǵa tyrysaıyq. Qorymyzdyń barlyq jobalary tegin ári yńǵaıly onlaın formatta ekendigin eskersek, til úırenýge qajet tek qana sizdiń nıetińiz. Biz qazaq tilin úırený úshin barlyq jaǵdaıdy jasadyq, jasap jatyrmyz jáne jasaı da beremiz.
Osy jobalardyń barlyǵy Bas quryltaıshymyz Nursultan Nazarbaev Qory men Bas seriktesimiz «Samruk-Kazyna Trust»áleýmettik jobalardy damytý qorynyń qoldaýymen júzege asyrylǵanyn erekshe atap ótkim keledi.
Azat SHÁÝEEV
Memlekettik tildi damytý qorynyń dırektory
6alash usynady
