Qytaı qazaq ádebıetiniń syn janrynyń biregeıi, aty ańyzǵa aınalǵan aqyn, jazýshy, taǵylym-tárbıesi kúshti aǵartýshy, baspager, Qabdenuly Bajaev Ábdenbaı (1938-2019) Qytaıdyń Altaı aımaǵy, Alaǵaq aýylynyń túlegi.
Shyǵarmalary: "Bógeý bermes", "Taý bulaǵy", (óleń, dastandar), "Kún óz keýdeńnen týady" (proza), "Jasampazdyq orbıtasy", "Dáýir jane ádebıet" (syn, zertteý).
Ózimmen ózim
Baıqaımyn
Men de bir taý shoqysymyn,
Shyqpaıdy shamyrqanbaı oqys únim.
Áıteý janym áreń jylynady
Jalynyń ózeginde-ot ishiniń.
Janbaıdy ózegim de tekke meniń,
Aramza keshýge joq kekke beıim.
Al meniń keýde esigim ashyq jatyr,
Jurtyma "júregimdi al tekke "deıim.
Men baǵyzy jylyp aqqan jaıdaq ótkel,
Torpaǵyn
Laılaıdy aıdamaqqa el.
Úlkenin aramdyqtyń berme maǵan,
Kishisin adaldyqtyń
Maıdańdy-aq ber.
Korgemin sel de bolyp, seń de bolyp,
Álkeýde tolqyndardy teńge bólip.
Júretin meniń jyly bala jyrym,
Ǵashyqtar arasyna jeńge bolyp.
Adammyn,
Dál osy zormaqtanym,
Adamnyń arlylyǵyn ardaqtaımyn.
Handardan qarashany kem kórmeımin,
Altyndy ataǵyma teńgermeımin.
Ólimge ór keýdeni qıa ma adam,
Ólmese jer betine sıa ma adam.
Ýaqyt ta qurta almaıdy
Esimderdi-
Parasat bıigine uıalaǵan,
Kúndestikpen basy kúlge tirelgen.
Adamzattyń balasymyn,
Týdym men,
Az degende qazaq degen bir elden.
Sútti sýǵa, sýdy sútke quımaımyn,
Adaldyqty
Altyn berse qımaımyn.
Mıym shary glóbýspen deńgeıles.
Sondyqtan da úńgirlerge sımaımyn.
Shyndyq — Jigit!
Men onymen egizbin,
Týra aıtamyn,
Ia. Onymdy deńiz min.
Bolǵanymmen sál taıazdaý qýlyqqa,
Parasatqa kók ıirim teńizbin.
Bir aıtpaımyn,
Aıtsam, aıtpan "eki "dep,
Kón etiktiń ultany emes eki bet.
Aqıqqattyń jeńsiúshin
Tozaqqa-
Kirýge de Rızamyn jeti ret...
Meniń tegim-
Tegi asyl sananyń,
Súıgenderim úshin otqa janamyn.
Osyny eger kemshiligim demese,
Barynen de ádiletshil danamyn.
Shyǵyp kettim bıikke
Joǵaryǵa.
Joǵarylaýdy sham joq doǵarlaýǵa.
Eshkimnen de kórmeımin,
Qalǵan ózim ózimniń obalyma.
Der shaǵymda des bermeı jula qashtym.
Ózim shyqqan bıikten,
Qulasam da qurdymǵa jylamaspyn.
Ómir degen ókinsh suraq ergen,
Kele jatyr josylyp jyraq órden.
Tasbaqa bop júrgenshe,
Qyran bolyp myń artyq qulap ólgen.
2001 jyly
Bul adamdar bostan-bosqa shóldeıdi,
Shóldep júrip bulaqqa mán bermeıdi.
Óıtetini dárıalar men ózender
Bulaqtardan quralǵanyn bilmeıdi.
Bul adamdar qatelespeı júrmeıdi,
Birdi san dep kózderine ilmeıdi.
Óıtetini mıllıondar men myńdardyń
Bári birden bastalǵanyn bilmeıdi.
Bul adamdar birin-biri kúndeıdi,
"birlik "dese, qulaǵyna kirmeıdi.
Óıtetini baradamnyń turaǵy
Bir ǵana jer ekendigin bilmeıdi.
2000 jyly
Tabıǵatpen etene dalalyq gen,
Aldamaıdy túısigin qaralyqpen.
Quzyrlanyp yntyqsa kúnge gúlder,
Gúlge qaraı ushady ara bitken.
Qulshyndyryp ishteı bir kúsh talaby,
Yzyńdaýy-sezimin ushtaǵany.
Jygerlisi-sheshekten bal sorǵany,
Ynjyqtary-yńyrsyp ushpaǵany.
Basylmaıdy sonda da bala jelik.
Arýlardy kórgende aqqý músin,
Jigtter de ushady ara bolyp.
Jasasań da seksen jyl dana bolyp,
Basylmaıdy áıteýsól bala jelik.
Qalýǵa da Rıza bir sol úshin,
Qara joldyń ústinde aram ólip.
Bir sezimge birsezim tunshǵady.
Tunshyqsa da túbinen ún shyǵady.
Jigitterdi kórgende aty shyqqan,
Arýlar da ishinen bir tynady.
Aıta almaıdy
Biraq ta aıtaalmaıdy,
Apasynyń minezin qaıtalaıdy.
Bala súıip,
Jar qushyp,
Aldaý syrap,
Alasatqan júregi ortalaıdy.
Tirlik-ózen tirilgen tyǵyryqqa,
Súrinip te júresiń jyǵylyp ta.
Bir-birine shıe bop baılanysqan,
Taǵdyr-shynjyr,
Sheshimi-shyǵyryqta.
Usaqtar men usaqtar úndesedi,
Úndesip ap bir atqa mingesedi.
Talanttylar óz jolyn tańdaǵanda,
Talantsyzdar talasyp kún keshedi.
Qaraqshynyń qaıǵysy-ǵaryp qaıǵy,
Jabylǵan soń jalǵyz at aryqtaıdy.
Talanttardyń artynan tas laqtyryp,
Talasýdan sonda da jalyqpaıdy.
2003 jyl
6alash usynady
