Bir ýaqyt – bir oqıǵa – bir qasiret. Eki ýaqyt – eki shyǵarma – eki qoltańba. Áńgime ótken ǵasyrdyń nazardan tys oqshaý qalǵan eń qasiretti qoltańbalarynyń birin qaldyrǵan jyldar jaıly bolmaq. Endigi ol oqıǵany kózben kórgenderdiń barlyǵy derlik kelmestiń qushaǵyna máńgige qulaǵan shyǵar. Odan beri ǵasyrdan da uzaq jyl ótti. Sol jyldar shettegi qazaqtyń kókiregindegi julym-julym qaıǵysyn jutyp tyna aldy ma, joq pa ol jaǵynan beıhabar bolǵanymyz óte ókinishti. Bálkim Asqar Altaı men sonaý Qobda ózeni kókiregine qatqan sherdi áli kúnge deıin erite almaǵan shyǵar. Ras… Súıek bútin, jara jazylady. Áıtkenmen áýelgi týma kebimizdi eshqashan umyta almaımyz…
Eleýsiz Muqamádıulynyń «Órikti kólinde» bul ýaqıǵa sıyr jyly oryn alǵandyǵy aıtylsa, Muhtar Maǵaýın «Kesik bas – tiri tulup» shyǵarmasynda onyń shamamen 1891-1925 jyldar aralyǵynda bolǵanyn baıandaǵan. Mekenin Muhtar atamyz Qazaq Altaıynyń shyǵysy, ortalyq Mońǵolıa deıdi. Al Eleýsiz Muqamádıuly kórkem shyǵarmada órikti kól emes, ólikti kóldiń jaǵasyn kórgen Dáýren qarttyń áńgimesin áıgilegen. Qalamnan ózge tirshiligi joq eki jazýshy da tyń týyndylaryn ómirge ákelerde ot keshken halyqtyń jutqan qusasyn qusyq qylyp tup-tuqıanymen shyǵaryp tastap, sol qusyqtan óshpes aqıqat eskertkishin jasaýdy basty maqsat qylyp alady. Ár jazýshy oqıǵany óz qadarynsha órnektegen. Buǵan ýaqyt, saıasat jáne sol kezdegi qoǵamdyq-áleýmettik jaǵdaıdyń da áser etkendigin shyǵarmalardy oqý barysynda baıqaı alamyz. 1974 jyly jaryq kórgen «Órikti kólde» jazýshy ýaqyt aýanyna baılanysty tarıhı shyndyqty kórkemdik sıpatpen búrkemeleı otyryp bergen degen boljam keltirgimiz keledi. Al Muhtar Maǵaýın 2005 jyly táýelsizdiktiń altyn tuǵyryna minip, Almaty shaharynda dúnıege ákelgen týyndysyn barynsha tarıhı shyndyq pen faktige súıene otyryp jazyp shyqqan. Osynaý ózekti hám júıkege aýyrlyq túsiretin taqyrypqa qalam júgirtý úshin qos qalamger orasan zor ishki daıyndyqqa júgingeni aıqyn. Tiri týyndy týdyrý, ıaǵnı oqıǵany kózben kórgendeı etip baıandaý árdaıym jazýshynyń basty mindetteriniń qatarynda bolmaq. Jáne halyqtyń bastan keshken tarıhyn shashaý shyǵarmaı shyǵarmaǵa arqaý qylý – jazýshynyń eń aldymen ult múddesin qanshalyqty maqsat qyp ustaıtyndyǵynyń, halqynyń ómir jolyndaǵy bastan keshken qal-qadaryna degen qurmetiniń, qala berdi el erteńi men urpaq ulaǵatyna alańdaýshylyǵynyń kórinisi. Osy oraıda sózimizdi eń aldymen qos jazýshyǵa urpaq atynan alǵys bildirýden bastaǵanymyz jón dep sanaımyz!!!
Eleýsiz Muqamádıuly – 1938 jyly Mońǵolıanyń Baıan-Ólgıı aımaǵy, Baıannýýr eldimekeniniń Sambagarıt taýynyń qoınaýynda dúıege kelgen qarymdy qalamger. Jazýshy shettegi Qazaq ádebıetiniń damýyna súbeli úles qosty. Shyǵarmalarynyń arasynda keńinen taralǵan «Qobda qoınynda» atty romany 1976 jyly jaryq kórgen. Bul roman Mońǵolıa qazaqtarynyń tuńǵysh roman janryndaǵy týyndysy atalýymen Eleýsizdiń shyǵarmashylyǵynyń shoqtyǵy bola bildi. Budan ózge, jazýshynyń «Joǵalǵan qyz» dılogıasy da Mońǵolıaǵa óndiristiń alǵash kelýindegi shıkilikter men artyqshylyqtardy astyrtyn sheber sýretteýshiligimen birshama joǵarǵy dárejede oqyrman mahabbatyna bólengen bolatyn. «Jerdegi juldyzdar», «Órikti kól» povestteri de óz kezeginde halyqtyń basynan keshken oqıǵalarynan syr shertedi, tunǵan tarıh. Bul jazýshynyń Keıipkerleri qarapaıym qaıshylyqty taǵdyr keshken adamdar, kúndelikti kúıbeń tirshilikke shomylyp júrip bir týyndyǵa arqaý bolarlyq erlik jasaǵan qaharmandar. Olardyń boıyna meıirim men mahabbat, ińkárlik pen súıispenshilik daryǵanyn is-áreketter arqyly beınelegen jazýshy osy arqyly belgili bir kúlli adamzatqa ortaq qarapaıym izgilik formýlasyn jasaıdy. Árıne jıyrmasynshy ǵasyrda bul kez-kelgen sheber jazýshynyń aldyna qoıar basty maqsaty hám mindetine aınalǵandyqtan tańyrqaýdyń túk te qajeti joq. Degenmen basty oıymyz Eleýsizdiń týyndylaryndaǵy tárbıelik, gýmanızmdik elementterdiń mol ekendigin, sol baǵytta qalam siltegendigin aıta ketý bolatyn.
Avtor shyǵarmalaryn oqý barysynda taǵy bir baıqaǵanymyz Altaı óńirinde ósken jazýshy sol jaqtyń qunarly tildik qoldanystaryn sút betindegi qaımaqtaı súzip berýi, qal-qadarynsha qoldanýy. Bul qazaq tiliniń keleshek urpaqqa taza hám tunyq qalpynda berilýine, óz dámin joǵaltpaýyna úlken septigin tıgizbek. Onymen qosa «Órikti kólde» keıbir dıalektilik sıpattaǵy mońǵol sózderiniń de engendigin eskerdik. Bul jazýshynyń kemshiligi deýge kelmeıtindikten, ári túrki tilderine Shyńǵysqan shapqynshylyǵynan beri kóptegen mońǵol tilindegi sózderdiń engendigin eskere kele muny qalypty damý prosesi dep qabyldaımyz.
Eleýsiz Muqamádıuly shyǵarmanyń bastaýynda bas keıipker Dáýrenniń qartaıǵan shaǵynda radıodaǵy Seıtjannyń kúıi arqyly ótkenin eske alǵanyn beıneleıdi. Kúı qazaq óneriniń erekshe bir túri bolǵandyqtan ulttyq kolorıtti kórsetetin erekshe element arqyly shyǵarmanyń kirispesi men qorytyndysyn jasap otyrǵan avtordyń sheberligine tań qalmasqa bolmas. Kúıdiń alpys eki tamyrdy shymyrlatyp, boıdaǵy qanaınalymyn retteý qabileti de keıinnen tanylýda. Túptiń túbinde áýen – kúlli adamzatqa ortaq jalǵyz til emes pe? Bul jerde jazýshy kúlli oqıǵany keıipker jadynda jańǵyrtar bir áýenniń obrazyn keremet jasaǵan. Al Muhtar Maǵaýın óz shyǵarmasyn tamasha jınaqylyqpen, erekshe bir naqtylyqpen bastaıdy. Biraq ózgelerge istegeni aldynan shyqqan Ja-lamanyń óz terisiniń sypyrylýyn beıneleý arqyly oqıǵany ári qaraı órbitip qorytyndyny kirispe ornyna bergen jazýshy ózindik stıl ereksheligin kórsetken. Bul shyǵarmany basynan aıaǵyna deıin birizdi oqysa da, bólimderin almastyryp oqysa da oqyrmannyń óz erki ekendigin avtordyń eskertýi de oqıǵanyń erekshe stılde jazylýynan dep bilemiz. Buny kemshilik emes, tyń dúnıege jol bastaý retinde eseptegen jón dep oıladyq. Sol sebepti oqyrman Ja-lamanyń terisiniń ne sebepti sypyrylýynyń, onyń júregin sýyryp alyp Nanzyttyń ne sebepti batyldyǵyn bersin dep yrymdap jeýiniń sebebin shyǵarma jelisiniń sońynda bir-aq túsinedi. Bul avtordyń oqyrman kóńiline «Nege?» degen suraqty ornatý arqyly oqyp bilýge degen asqan ynta men ash qasqyrdaı umtylatyn qyzyǵýshylyq ornatý úshin jasalǵan dep joramaldadyq. Al qazaq ejelden «Batyldyq – júrekte» dep eseptep, uldaryn «Erjúrek» dep maqtaýy jaıly erekshe ulttyq tanymdy osy jerdegi Nanzyt Ja-lamanyń júregin jegeninen baıqaýǵa bolady. Bul jerde Maǵaýın erekshe element retinde júrekti alyp turǵandyǵy – sheberlik dep bilemiz. Eki shyǵarmaǵa da arqaý bolǵan bas keıipker Ja-lamanyń shyn aty Dambııjansan. Ony kóptegen derekterde Mońǵoldyń batys shekarasynyń ult-azattyq qozǵalysynyń kósemderiniń biri ári Mońǵoldy táýelsiz qylýdy maqsat tutqan tulǵa retinde kórsetedi. «Mońǵolǵa ÁMİRSANA qaıta keldi» degen uranmen tanylǵan Ja-lama Dalaı-lamadan bata alǵan, sary dindi tereń meńgergen sıqyrshy, dýa jasaýshy retinde de óz beınesin asha túsedi. «Órikti kólde» qazaqtarǵa eń aldymen onyń sıqyrshylyǵy jaıly daqpyrty jetkendigi jaıly ǵana aıtylsa, Maǵaýın onyń sıqyrshylyǵyn Qytaılardyń aldynda qolynan kisenniń ózinen-ózi túsip qalýyn ashyq beıneleý arqyly fentezı janryndaǵy shyǵarmalarmen uqsas obraz jasaıdy. Bul Ja-lamanyń shyndyǵynda saıası ıdeologıasy asqan qýlyqqa negizdelgen bolýy kerek. Onyń óz ultyna degen mahabbaty fashızmdik deńgeıden de asyp túserlik qatigezdikke negizdelgen. Ol orys úkimetin paıdalanyp qytaı ústemdiginen arylýdy, mońǵol jerin basyp alǵan dep aıyptap qazaqtardy túp-tuqıanymen qyrýdy maqsat tutty. Odan soń orys úkimetiniń de betine túkirip birtutas Qalmaqıany qaıta qalpyna keltirýdi armandaǵan. Bizge deıingi derek kózderine súıene otyryp osylaı joramaldadyq. «Kesik bas – tiri tulupta» da bul shyndyq rastalady. Al keı derekterde Ja-lamanyń arǵy tegi kezindegi Edil qalmaqtarynan ekeni aıtylǵan. Buǵan súıensek Ja-lama zaýaly keshegi jazyqsyzdan jazyqsyz qyrylǵan Edil qalmaqtarynyń ótemi ispetti kórinip ketedi… Anyǵyn eshkim dóp basyp aıta almas. Kózben kórmegen soń tarıh betterindegi jabýly qazan bop jata bermek.
Eki shyǵarmaǵa da ortaq taǵy bir sújet Ja-lamanyń erekshe sándelgen aq túıe minip el aralaýy. «Kesik bas-tiri tulupta» ol túıeni Aqymbet shaldan urlap ketkendigi aıtylǵan. Oqıǵa jelisinde Aqymbettiń Ja-lamany ajal aýzynan alyp qalǵanyna qaramastan, ol ólsheýsiz jaqsylyqqa jamandyqpen jaýap qaıtarady. El arasyna ylań salǵan Ja-lama «Órikti kóldegi» oqıǵa jelisi boıynsha halyqty saǵat saıyn dúrelep, bir jutym sý tattyrmastan ashtan qaldyryp qınaǵany aıtylsa, ekinshi shyǵarmada onyń asqan qatigezdikpen tiri adamdardy qurbandyqqa shalý úrdisin júrgizgeni baıandalǵan. Eleýsizdiń shyǵarmasynyń taǵy bir qundylyǵy qazaq rýlary, qazaq aýylynyń tirshiligi jaıly keńinen sóz qozǵaýy. Toı-tomalaqtarda basqosý, oıyn-saýyq, aıtys syndy ulttyq úrdisterdiń báz qalpynda berilýi shyǵarmanyń boıaýyn qanyqt qyla túskendeı. Aıtysta aqyndardyń qazaq rýlaryn, ata-tekterin shırata tarqatýy kesheden búginge deıingi ǵasyrlar arasynda áli kúnge deıin jalǵasyp kele jatqan dúnıeler. Jeti atasyn bilmegen jetesiz uldan jasqanǵan qazaq osyndaı aıtystardy ul-qyzymen otyryp tamashalaǵan. Al bul jaıly keńinen sıpattaǵan «Órikti kól» hıkaıasynyń ulttyq-kórkemdik qundylyǵy basty nazarǵa alynady.
Qos shyǵarmada da terisi tirideı sypyrylǵan qazaqtyń shyrqyraǵan sáti óte shynaıy hám aıanyshty bolyp beınelengen. Janynyń shyǵyp bara jatqanyn tirideı tamashalaǵan pendeniń sonda da sońǵy demi osyndaı taǵdyrǵa tap qylǵan qudaıǵa qarǵys emes, ata dinniń beriktigine sáıkes kálımá keltirýimen aıaqtalady. Bul keıipkerdiń esimi birinshi shyǵarmada Aqylbek dep berilse, ekinshi shyǵarmada Aqymbet retinde alynǵan. Ýranhaılardyń soqqysyna ushyraǵan Aqylbek el shetine jete «Jaý shapty» dep attandap jyǵylady. Aıyqpas dertke shaldyǵady. Al Ja-lama aýylyn basyp alǵan soń naýqastyń da, asqa halyqtyń da aýzyna ir tamshy sý sebilmeýin qatań talap etkendikten aýrý balasyna sý izdep, «Olar da adam ǵoı. Olardyń da anasy bar shyǵar» degen ishki aldanyshpen ruqsatsyz ózen betin jýyqtaı bere oqqa ushqan. Eń sońǵy ret anasynyń jan ushyrǵan daýsyn estigen Aqylbek soıylyn alyp jaýǵa qarsy umtyla bere soqqy alady. Al qolǵa túsken dármensizdiń denesin tirideı soıyp, terisinen kep jasaý jaıly Ja-lamanyń buıryǵy sol sátte sańq etedi.
Al ekinshi shyǵarmadaǵy Aqymbet shaldyń aýylynyń qolǵa túsýin jazýshy tipten keremet sýretteıdi. Bul qazaqtyń «Óli rıza bolmaı, tiri baıymas» deıtin arýaqqa degen qurmetiniń aldynda óz basyn ólimge tańýdan da taıynbaıtyndyǵynyń bir ulttyq kórinisi bola bildi. Jeńgedeı alǵan úlken báıbishesi, ıaǵnı ámeńgerlikpen jesirin jylatpaǵan qazaq salty boıynsha qosylǵan áıeli kóz jumǵandyqtan, Aqymbet aýylyn kóshirmeı sol tusta bir kún aıaldatýyna týra keledi. Máıitti jerlep bolǵan soń ornynan jyljyǵan kósh qashyp bara jatyr delingen nyspymen qolǵa túsken soń esh aıaýsyz qyrylǵan. Al Aqymbettiń ózine qol ushyn tıgizbeı saqtap, kútip, tiri kep qylýǵa daıyndyǵyna kóshedi. Osy tustaǵy «Seniń terińdi tirideı sypyryp basyńnyń quıqasymen qosa únemi ózimmen birge alyp júretin bolam . Bul meniń saǵan degen súıispenshiligimniń belgisi»,-degen Ja-lama sózderinen onyń anomalıalyq qoıanshyq aýrýymen aýyratyn qanisherler sekildi ekendigin ańǵarýǵa bolady.
Shyǵarmadaǵy erekshe obrazdardyń biri Send atty mońǵol sharýasy. Muhtar Áýezovtiń «Qarash-qarash oqıǵasyndaǵy Baqtyǵulǵa qol ushyn berip úıine panalatyp, qonaq qylyp, qarýlandyryp, aqyl qosyp jiberetin orys mujyǵy ispetti, bul kezde de mońǵol jerinde qazaqtarǵa janashyr bola bilgen, ózge ult ókili bolsa da,óz ultyndaı kórip alys-julysyna aralasyp, sol jolda aýyr jaralanǵan Send beınesi erekshe berilgen. Bul – ulttyq sanadan áldeqaıda joǵary kúlli adamzattyq sanada oılaı alatyn adamnyń ǵana, izgilik jolyndaǵy adamnyń ǵana qolynan keler is. Ultty súıý – izgilik formýlasy dep bilgen qazaq, keıde Abaıdyń «Adamzattyń árin súı baýyrym dep, jáne haq joly dep bil ádiletti», — degen osynaý bıik sózin eskere bilmeımiz, al eskergen kúnniń ózinde ulttyq tanym-tárbıege degen, boıdaǵy qazaq qanyna degen erekshe meıirim men mahabbatymyz múmkindik bermeı jatady. Keıde tipti túptiń-túbinde eń aldymen ǵalamsharda ómir súrip jatqanymyzdy umytyp, ár nárseni óz shekaramyzdyń ólshemimen ǵana baǵalaǵymyz keledi. Al tikeleı kózqaraspen baǵamdasaq óz kezinde qońyzdardyń bári qońyz, qumyrsqalardyń ári qumyrysqa dep atalǵany ispetti, adamzattyń bári bir ǵana «Adam» ataýymen atalatyn kún kelýi kerek emes pe?! Bul óte ádiletti sheshim bolar edi. Al bul máselelerdi bir ǵana Send obrazymen berýinen Eleýsiz Muqamádıulynyń sátti shyqqan ıdeıasyn osylaısha qoryta alamyz.
Kelesi bir keleli beıne óz kezeginde Ja-lamanyń halqyńdy aıdaýǵa salyp berseń, seni olarǵa basshy, ózime seriktes qylamyn degen usynysynan bas tartyp, el múddesi jolynda qara basyn oılaýdan ada bolǵan Bardam obrazy. Ol asqan janqıarlyqpen óz-ózin óltiredi. Ja-lamanyń qolynan ólgenshe ózime laıyqty ólimdi ózim tańdaıyn, batyrsha kóz jumaıyn degen sheshimge keldi de, eń sońǵy aıtar ósıeti atadan qalǵan jalǵyz múlkin, ıaǵnı belbeýin uly Aqtyshqanǵa tabystaýdy ótindi. Al jany shyǵar sátte «Allam meni sheıtter qataryna qosatyn shyǵar. Amalsyzdan bul iske baryp jatqanymdy uǵynsa kerek»,-degen ishki oı arpalysy Qudaı men adam ólimi jaıly bir qupıanyń shetin shyǵaryp turǵandaı áser qaldyrady. Al Bardamǵa qarama-qarsy obraz Baqat aýyldarynan shyqqan el azamaty Qylań janyn saýǵalaǵysy kelgendikten Ja-lamanyń usynysyna kelisimin bergen. Eldi Altaıdan asyra ishkeri aıdaýǵa jaǵdaı jasaıtynyn, baryn salatynyn bildirdi. Al Jalama oǵan qazaq pen mońǵoldy biriktirip birtutas el jasap, tizginin ózi alatyndaı emeýrin tanytady. Shyn máninde ol halyqty tup-tuqıanymen qyrmaq nıetin jasyryp qalǵan.
«Órikti kóldegi» Qaragóz atty keıipker, sulýlyǵymen, aqyldylyǵymen, aqyndylyǵymen ári tektiligimen kózge túsedi. Ol – bas keıipkerlerdiń biri Dáýrenniń ǵashyǵy. Dáýrenniń dosy Toqynyń týǵan qaryndasy. Ja-lama bir top qazaq qyzdaryn tutqynda ustap otqan jerinen azat etýge Dáýren men Send barǵanda jaý qımylyn óleń shyǵaryp ándetken bolyp syrtqa jetkizgen Qaragózdiń tapqyrlyǵy burynǵy qyz Qurtqalardyń erligin eriksiz eske oraltady. Al Toqy jaý qolynan asqan erlikpen qaza tapqan alǵashqy keıipker. Ol shyǵarma basynda dosy Dáýrenniń Qaragózge degen asqan mahabbatyn baıqap ári áıeli arqyly Qaragózdiń de ketári emes ekenin bilgen soń, ekeýin qosýǵa qarsylyq tanytpaıdy. Ári sonaý qazaq aýyldarynan Qaragózge laıyq Dáýrennen asqan batyr, bilimdi azamat taylmasyna kámil senimdi edi. Birge jortqan dosy ekeýi qashyp ara jatyp, qapıada atyna oq tıip Toqy qulap túsedi. Al Dáýren qara basynyń qamymen qashyp ketpeı Toqyny mingestire almaq nıetpen keri burylýy onyń erjúrektiginiń taǵy bir dáleli bolmaq. Tym qurysa ekeýmizdiń bireýimiz elge aman-esen jeteıik degen nıetpen Toqy óz basyn báıgege baılap, Dáýrende qashyryp jiberedi. Al ózi tekten tek qaza tappaı jaýdyń qanshama adamyn alysa júrip mert qylyp baryp kóz jumdy. Dos aldyndaǵy óz jaýapkershiligin sezingen Dáýren tań qylań bere keri oralyp, mán-jaıdy bilmek emeýrinme kelse, Toqy qaza bolǵanyn kórip qatty qamyqqan edi. Óz kezeginde Toqy jasaǵan erlik pen ol turǵyzǵan dosqa adaldyq pıramıdasy oqyrman kóńilin erjiretýi – avtor kózdegen basty maqsattardyń biri dep bilemiz. Ári bul shynymen de sátti oryndalǵan sújet bola bildi.
Shyǵarmanyń ón boıynda jyly lep pen salqyn lep qatar esip otyrady. Birde dán rıza bolyp marqaıamyz, birde aıanysh seziminen jylarman kúıge túsemiz. Kórkem shyǵarmanyń bul qasıeti oqyrman kóńiline ártúrli kúı syılaǵandyǵymen qundy bolmaq.
Osynaý eki shyǵarmadaǵy birdeı beriletin sújetter – tulyptyń tirideı sypyrylýy. Muny eki avtordyń ártúrli syıpattaýyn alyp qaraǵan jón bolar dep oıladyq.
Eleýsiz Muqamádıuly «Órikti kól»:
«…Tirideı biteý soıyp, terisin kep jasasyn depti. Aıtaqtaǵan arlandaı jemtikke bókken sherikterge Jalamanyń buıryǵy tym qyzyq kórinedi. Baılaýly jatqan Aqylbekti shalqasynan jatqyzyp birnesheýi basyp otyryp, basqalary ireı bastady. Ótkir pyshaqtyń ory tyz ete qalady da, qýystalyp soıyly bastaǵan et pen teriniń arasyn jel keýlep, keńeıte beredi. Teri tym juqa eken. Pyshaqpen soıýǵa jyrtylady, qolǵa jylpyldap ustalmaıdy, ustalsa sypyrylmaıdy. Alǵashynda qınala bastaǵan Aqylbek terisi sydyrylǵan saıyn aýyrsynýda qaldy. Anda-sanda rahatqa batqandaı myzǵyp oıanǵandaı bolady. biraq ol myzǵyp jatqan joq. Et pen teriniń arasyndaǵy úzilgen tamyrlardyń talaýraǵyn kótere almaı talyqsyp ketip jatqan. Soǵysy baıaýlaǵan asaý júrek te qyzý qandy tarata almaı bógeldire beredi. Barǵan saıyn jalańashtanǵan denesi qara tastaı aýyrlap barady. Osy kezde aýzynan lyqsyp shyqqan demi onyń eń aqyrǵy tynysy edi. sol kúni-aq kep jasalǵan onyń terisi jan túrshiger sumdyq syryn pash etkendeı bolyp qora shetinde sereıip turdy…».
Muhtar Maǵaýın «Kesik bas – tiri tulup»:
«…Aqymbet óziniń qadaı qurmetke baǵyshtalǵanyn estigen sátte qaltyrap ketti.
— Iá, alla! Tezirek ala gór. Ja-lama! Qarǵys atsyn seni! Etińdi ıt jesin! Eki jalǵanda tynym tappa! Turaǵyń tozaqtyń tórinen bolsyn!
Sol sátte tozaq oty óziniń jelkesin shym etkizgen. Shyjǵyra kúıdirip, oń jaq jaýyrynǵa qaraı sozyldy. Iyq ústine jetip, jelkeden qaıta solǵa qaraı. Aqymbet ishin tartyp ókire yshqyndy. Ústi tórtburysh, asty úshkil, búkil jon-arqany qamtyǵan otty syzyq tutasa ushtasyp, on eki múshe, alpys eki tamyr, — búkil jer álemdi qaptaı basqan qyzyl jalyn órtke aınaldy. Aıqaı da, attan da, Alla da sóndire almaıtyn ǵalamat órt, jer-dúnıe jaralǵaly beri tiri pendeniń basyna túspegen keneýsiz azap. Esinen tanbady, aqylynan adaspady, eńirep jylady, ókirip yshqyndy, birde shyrqyrap, birde yshqynyp tynymsyz aıqaılap jatty. Ótkir kezdiktiń arqa terisin jalbyrata sypyryp jatqanyn biledi. Tirideı.
— Tamasha teri, — dedi, qurbandyǵynyń qaqyraǵan daýsynan kúsh alyp, qasapshynyń aıryqsha sheberligine rıza bolyp, mereıi kóterilip turǵan Ja-lama. – Aryq ta emes, semiz de emes. Tamasha teri.
Arqa teri túgeldeı sypyrylyp túsken kezde Aqymbet óziniń kim ekenin umytqan. Dúnıege nege kelgenin, ne úshin ǵumyr keshkenin bilmeıdi. Qalaısha osynshama azapqa kesilgenin suramaq emes, adamnyń erkinen, allanyń dárgeıinen tys, qyzyl qoshqyl, aýyr tumanǵa tunshyǵyp essiz jatqan. Hutuh-lamanyń ǵıbadat tuluny minsiz bolýǵa tıis. Ol tirideı teri sypyrýdyń ekinshi kezegi bastalǵanda es jıǵan. Qury jan. Azapty tán. Qymyz ishedi. Qyshqyl emes, qoımaljyń, tátti. Qansha ishse de qanbaıdy. Baqsa, qymyzdyń túri aqsary emes, qyzyl kúreń. Alda – sýyldaǵan salqyn samal. Arqasy – jalyndaǵan ot. Ottan qashyp, órtten qashyp keledi. Taǵy da túnek. Bir zamatta taǵy da kókteńbil jaryq. Kókbaýyr taýdyń keń darasyndaǵy qasqa bulaq. Qýraǵan jalǵyz aǵash. Bulaq emes, taý emes, tar asý. Jalǵyz –Aǵash asýy. Kenet kim ekeni, ne bolǵany, sondaı kepke jetkeni…túgel esine tústi. Sol sátte manadan beri ózinen tys, bálkim, múldem tynǵan, tynǵan emes, shyrqyraı bere úzilip óz zaharyna ózi tunshyǵyp, dymy quryǵan, ótkir kezdik ushynda ǵana qalǵan aýyr azap jer silkindire, jalǵady titirete qaıta kóterildi. «A-A-A!..» — Aqymbet ishek-qarny aýzyna keptele yshqyndy. Loqsyp, demi tartyp, lyqyta jazdap, qaıtadan sýyra tartyp tynys alyp, tunshyǵa kúńirendi. «Ý-Ý-Ý!..» taǵy aıqaılady. Taǵy da óksı ókirdi. Jıyryla bulqyndy. Qol kerýli, aıaq baılaýly – dene óziniki emes, qybyr ete almaǵan. Tek kómeıi ǵana bostan. Odan da ál kete bastapty. Ańyrǵan daýsy qyrylǵa ulasty. Taǵy da esten tandy. Bul rette birjola».
Mine, eki avtordyń tutas shyǵarmanyń arqaýy bolyp turǵan qasiretti oqıǵany sýretteýi osylaısha óte áserli ári sheber shyqqan. Shyǵarmadaǵy shynaıy bolmys pen shynaıy taǵdyr bolmasa jáne ol shynaıy tilde berilmese – avtor ózine artylǵan júkti abyroımen oryndap shyǵa almaıdy. Oqyrman kóńiliniń qylyn shertip, júregine jetkize de almas edi. kúlli álemdi kúńirente alar qasiretti shyǵarmalar ǵalamdaǵ tilderdiń arlyǵyna qaz-qalpynda aýdarylsa, ár memleketten óz oqyrmandaryn tabaryna senimimiz mol. Átteń tonnyń keltesi… áıtpegende kúlli álem jaýyzdyqtan jıirkenip, onyń zardaptarynan alastalǵan bolar edi. Sál bolsa da júrekterde meıirim ornap, shyn baqyttyń súıispenshilik ekenin qatyp qalǵan júrekterdiń keıbiri uǵynar ma edi, bálkim…
Al Muhtar Maǵaýın shyǵarma bastaýynda Ortalyq Eýropanyń qońyrjaı keń tynysty Altyn Pragasy men Sankt-Peterbýrg arasynda bir-birimen baılanysty erekshe eki músinniń turǵanyn baıan qylady. Biraq áýelgisi – kádimgi mýzeı, keıingisi – ózgeshe múrdehana. Petr Birinshi patshanyń syrqat qıalynan týyndaǵan múrdehana ekendigin atap ótti. Árıne, ol ataqty ári ataýynyń ózi úreı týdyratyn Kýnstkamera jaıly aıtyp otyr. Kýnstkamerada Nanzyt batyr men Dashy kesip alǵan ataqty qanisher Ja-lamanyń basy tur. Al Praga mýzeıinde nendeı kinási úshin munsha azapqa kesilgenin ózi de bilmeı kóz jumǵan Aqymbettiń tirideı soıylǵan kebi ornalasqan.
Al bul eki shyǵarmanyń negizine aınalǵan ataqty Ja-lama óz kezinde Batys Mońǵolıa óńirinde ańyzǵa aınalǵan tulǵa ekeni sol kezdegi derekterden baıqalady. Reseı Shyǵystaný ınstıtýtynyń tuńǵysh dırektory, býddızmzertteýshi ǵalym Alekseı Matveevıch Pozdneev (1851-1920) onyń shynymen de Ámirsananyń urpaǵy bolǵanyn atap ótken. Iaǵnı Ja-lama (Shyn esimi Dambıjansan) Ámirsananyń nemeresi Tómórsanadan týǵan deıdi. Sonymen qatar Muhtar Maǵaýınnyń týyndysynda mynadaı bir úzindi bar : «…- Ýa, halaıyq! Qara nor halha, batyr baıyt, balýan dúrbit, temirdeı torǵaýyt – qorlyqtaǵy, ezgidegi búkil mońǵol ulysy.sózime qulaq sal! Buryn kim ediń?Baı ediń, baǵlan ediń. Eliń eren, jurtyń jumaq edi, halqyń jaýynger edi. el ustaǵan han boldy, din ustaǵan pir boldy, jasaq ustaǵan batyr boldy. Endi kimsiń?ne boldyń, qandaı kepke jettiń? Jeriń talan-tarajǵa tústi, halqyń basybaıly qulǵa aınaldy. Aıdyń jaryǵynan aıyryldyq – qarańǵy tún. Kúnniń shýaǵynan aıryldyq – sýyq yzǵar. Bul bar páleniń basy ǵana. Ýa, halqym alda ne kútip turǵanyn bilemisiń?
— Ámirsana… –degen tunshyǵyńqy ún estildi top ortasynan.
— Ámirsana… Ámirsana… – desti taǵy bir daýystar.
Daýysqa dabyr qosyldy., dabyr – gýilge, gýil – jappaı uranǵa aınaldy.
— Ámirsana! Ámirsana! Ámirsana!
Áp-sátte aq túıeni qamalaı topyrlaǵan jurt alaqandaryn bettestire qol qýsyryp, júreleı tize búgisti.
— Ámirsana… Ámirsana qaıta týǵan eken ǵoı aqyry. Ýa qasıetti bodısatva!..
Bireýler eńirep jylap, bireýler jaratqannyń kıeli rýhyna jalbarynyp, kópshilik jurt esteri shyǵyp, qýana japyrlap, búkil bazar aq túıeniń baýyryna qulaǵan.
— Ýa, halqym! – degen , kúmbirlegen ún estildi bıikten. – Dál taptyńdar. Sonymen qatar, naqpa-naq emes. Ámirsana qaıtyp oraldy. Ol ras. Biraq ózi emes. Jańǵyryp jaralǵan tiri keıpi. Qubulǵan! Men – Ja-lama, Tıbette, Lhasadaǵy Dalaı-lamanyń ózinen bata alǵan, Máńgilik ómir daraǵynyń qasıetti japyraǵyn jegen Ja-lama, sol Ámirsananyń týǵan shóberesi bolam. Iá, men – qubylǵan Ámirsana! Áýelgi Ámirsana senderdi jat jurttyń ezgisinen qutqarý úshin kúresti. Elimizdiń erkindigi, jurtymyzdyń derbestigi jolyndaǵy kúres jolynda mert boldy. Biraq birdola ólgen joq. Qaıta týam, qaıta kelem dep ketti. Mine, men oraldym. Men – hutuhty Ja-lama. Men – azattyq jarshysy, jańalyq habarshysy. Jaı ǵana jarshy, qatardaǵy habarshy emes. Men – qutqarýshy, men – bastaýshy. Óziniń uly mońǵol jqrtymdy erkindikke jetkizem. Qýamyz qaptaǵan qara qataıdy. Jurtymyzdy bostan qylamyz! Qaıdan kúsh tabamyz dep surasańdar – eki tarap ýatty qozǵaýshy bar. Birinshisi – kqkirektegi kámil senim – shary shájin – izgi dinimiz, qudiretti burhan! Áýeli eńsemizdi kóteredi, sodan soń qudiretti kúsh quıady. Iaǵnı eń úlken qudiret – myna ózderiń. Ekinshi, kóldeneń, sheshýshi kómek – Orystyń aq patshasy!biraq áýeli ózimiz kóterilýimiz kerek!..»
— Mine osy tusta eldiń Ámirsanaǵa degen asqan mahabbaty men kósemge degen qurmetiniń deńgeı-dárejesin anyq baıqaýǵa bolady. Al Ja-lama sózderinen kezinde eldi táýelsiz bostan bolýǵa shaqyrǵan, ulttyq urandy tý etken alash azammattarynyń sózderin oıǵa oralta alamyz. Ol bul isine asqan fashızmmen kirispegeninde, bul kúni Mońǵol halqynyń ulttyq múddelerin saqtap qalýdy kóksegen eń uly tulǵalardyń birine aınalar ma edi degen boljamǵa kelýge de bolady. al Muhtar Maǵaýın osy tusta Ja-lamanyń tarıhı derekter boıynsha bet-álpetiniń Ámirsanaǵa qatty uqsaıtynyn halyqtyń ony kórgen bette Ámirsana dep oılap qalýyn sıpattap kórsetý arqyly naqty hám taza aıshyqtap tur. Qos shyǵarmadaǵy Ja-lamanyń túr sıpaty jazylǵan úzindilerdi osy oraıda nazarǵa usynǵymyz keledi:
Muhtar Maǵaýın «Kesik bas – tiri tulup»:
«…Ózgeshe turpat, aıryqsha eńseli, kórikti, appaq túıe, árıne, birden kózge túsken. Al aq túıe ústinde otyrǵan kisi… qymbat kók deli shapanynyń belin jalpaq sary qushaqpen qabattaı orap baılaǵan, serek qulaq, shoshaq tóbe bórik kıgen, jalpaq betti, dembelshe kisiniń kózi – qatarynan kezelgen qos naızadaı ótkir eken. Ańtarylǵan jurttyń tóbesinen asa qarap, kómeıden shyqqan qoǵyr daýyspen kúńgirlete sóılep ketti…»
Eleýsiz Muqamádıuly «Órikti kól»:
«… Únemi qantalap turatyn shúńirek kózi qara sur óńine qatigezdik bitirgendeı. Búkil bet terisin dodalaǵan qorasyn daǵynyń shuńqyry onyń ishki syryn barynsha daldalaǵan sumdyq perdesindeı edi. arlannyń aýzyndaı soıdıǵan orsaq tisteri únin tishkertip, syǵymdap shyǵatyn shińkildek daýysty boldyryp turatyn. Eki tanaýy qaýystyrylǵan, qolapaısyz murnynyń orta tusy oıylyp tómen túsip ketken. Sondyqtan demalysy muryn jolymen emes, arandaı ashylyp otyrǵan aýzymen jalǵasatyn…».
Mine bul Ja-lamanyń qos jazýshynyń kózine elestegen beınesi. Ekeýi de onyń kózindegi ótkirlikten zulymdyq gyshanyn baıqaǵanyny baıandaıdy. Kóz – adamnyń aınasy degen ustanymdy berik tutqan qazaqy túsinikten shyǵyp otyrýy da ǵajap emes árıne. Degenmen óte aıqyn ári kórneki berilgen sıpattaý bola bildi. Oqyrmannyń kóz aldyna syrly sýret, sulba bolyp jabysyp alatynyn sózsiz. Demek avtorlar óz murattaryna jete bildi.
Ja-lamanyń qaıshylyqty taǵdyrdy kóp keshken tulǵa ekendigi belgili. Sodan da bolar «Órikti kól» men «Kesik bas – tiri tulupta» qaıshylyqty obrazdyq turǵylardan berildi. Ol birde qutyrǵan aýrýmen aýyratyn esersoqtyq keıipte bolsa, birde mońǵol ultynyń janashyry bolyp, birde tek óz múddesi úshin, sheksiz bılik jasaý úshin ǵana egoıstik turǵydan is áreket jasaǵan jerkenishti eskızde kórinip otyrdy. Rahmetuly S. óziniń «Ja-lama: ańyz ben aqıqat» atty izdenýshilik maqalasynda: «Osy bir kúrdeli tulǵa jaıly óte kóp tujyrym jasaldy. Ǵylymı tujrymdar da jaqsy jazyldy. Ásirese zamananyń uly jazýshysy Muhtar Maǵaýınniń «Kesik bas – tiri tulup» hıkaıasynda Ja-lamany tarıhı aınadan biraq kórsetedi. Ja-lamany ańyz qylyp kórsetýshilik te basym»,-deıdi. Osy oraıda bizge ańyzǵa tek unamdy keıipkerler emes, unamsyz keıipkerlerdiń de adamzat sanasynda buryn sońdy bolmaǵan, estilmegen is-áreketterdi jasaý arqyly aınalǵany jaıly tujyrym ornaıdy. Jarnama men pıar jaılaǵan bul zamanda jan túrshigerlik jaýyzdyqtyń halyq sanasyn qyzyqtyra túsetini óte ókinishti árıne. Degenmen, biz urpaq aldyndaǵy tiri tarıhtyń atqarar tárbıelik qyzmetine senemiz.
Ádebıet arnasy túrli-túrli taǵdyrlar men sezim, kóńil-kúı, tebirenister toǵysy sekildi dúnıelerden quralady. Osynaý baı arnada qashan da mahabbat pen súıispenshilik sezimderine oryn tabylary hám osynaý sezimderdiń arqaý ıakı talǵajaý bolary qalypty jaǵdaı. «Órikti kóldegi» basty maqsat tarıhı shyndyqtyń sújetin jasaý bolǵanymen, avtor bul jerde eń aldymen bir-biriniń teńindeı jaratylǵan ónerli jastar Dáýren men Qaragózdiń mahabbatyn sóz qylady. Keshegi Dáýrenniń Toqyn attan qulaǵan sátte «Seni qaldyryp Qaragózge ne betimdi aıtam» deýiniń ózinen mahabbattyń adamshylyqqa, izgilik pen adaldyqqa jol bastap turǵanyn kóremiz. Túptiń túbinde Dáýrenniń Sendten kómek surap, adam jınap eń aldymen qamaýdaǵy Qaragóz bastaǵan bir top qyzdy azat etýiniń ózi súıgeniniń qınalysyna qamyǵyp maza bermegen mahabbattyń saldarynan emes pe? Avtor shyǵarmanyń ón boıynda salqynqandylyq ustap, muny ashyp aıtpaǵan bolsa da, keıipkerdiń is-áreketinen ony anyq baıqaýǵa bolady. Al «Kesik bas – tiri tulup» tolyq tarıhı faktylermen, naqty jaǵdaıattarǵa súıene otyryp jazylǵandyqtan avtor mahabbatqa mı shiritip jatqysy kelmegen bolýy kerek shamasy. Ári eki shyǵarmada da bas keıipker Ja-lamanyń asa bir sezimge berilgish, áıelqumarlyq qasıeti ańǵarylmaıdy. Onyń júregi sonaý qatigezdikterdiń saldarynan tasqa aınalǵan shyǵar ıakı tasjúrek bop týǵan ol osynsha qatigezdikke barǵan bolar degen qorytyndylar jasaýymyz bek múmkin. Degenmen, adamdy alla meıirim men mahabbattan ada qylyp jaratýy múmkin emes qoı. Bálkim, týabitti adam boıynda uıyqtap jatatyn bul qasıetterdi oıatý úshin belgili bir kezeńder men kezderdegi syrtqy ortadaǵy faktorlar áser etýi kerek shyǵar. Al Ja-lama boıyndaǵy bul qundylyqtardy oıatarlyq eshqandaı faktor oryn almaǵanyna ol kináli me? Hosh! Sonymen eki shyǵarmadaǵy jaǵdaılar osylaısha oryn aldy. Biz óz maqalamyzda qos týyndyny salystyra kele tarıhı shyndyqpen ara-jigin ashyp berýge barynsha tyrystyq. Sebebin bilip qana qoımaı, saldaryn anyqtaı kele oqyrmanǵa túsindirýge talpynys jasaǵymyz keldi. Bir ýaqyt – bir oqıǵa – bir qasiret. Eki ýaqyt – eki shyǵarma – eki qoltańba. Qymbatty oqyrman qaı shyǵarmany qalaı baǵalaǵysy kelse de óz erki, tek biz aıtqan jaǵdaılar men oılardy sál de bolsa eskerse eken deımiz. Hosh! Sonymen bári durys! Tek keı kezde ǵana áýelgi kebimizdi ańsaıtynymyz bolmasa… Taǵdyrdyń tar ótkelekterinde tirideı sypyrylǵan eń alǵashqy kebimizdi… Sol kebimizdi tapqanda bul kúni «Ómir» atty shyǵarmanyń kirispesin biler ma edik… Bálkim ol kep sypyrylmaǵan bolar. Kún ótken saıyn adamdar ara-qatynasynda betimizge bitken jańa teri alǵashqy terimdi ǵasyrlar aıryǵynda jasyryp, jaýyp ketken bolsa she? Áıtkenmen jasandylyqsyz, tabıǵı jaratylǵan alǵashqy kebimdi qatty saǵynamyn…
Qarlyǵash QABAI
samuryqportaly.kz saıtynan alyndy
6alash usynady
