Alty alashqa súıinshi surap, shartarapqa shattana habarlaıtyn qazynaly oljaǵa otandyq ǵylym qol jetkizdi. Túrki babalar V ǵasyrda qolyna ustap kúı tolǵaǵan abyz dombyra Altaı taýynyń bir syrly úńgirinen tabyldy! Qazaq saz aspabynyń biregeıi qudiretti qara dombyra bizdiń zamanymyzdyń – V ǵasyrynda jasalǵan tóltýma beınesimen, mine, bizdiń qolymyzǵa túsip otyr.
Bul – qazirgi málimet boıynsha álemdegi shertpe saz aspabynyń eń kónesi. Álemniń kóptegen eline taraǵan ysyp oınalatyn saz aspaby qobyzdyń ózin b.z. H ǵasyrdan beri qoldanysta bolǵan degen tujyrym aıtylady. Sondyqtan da qobyzdy yspa aspaptardyń atasy dep ataıdy. Al, shertpe aspaptardyń eń kónesi jáne atasy abyz dombyra ekendigi ǵylymı turǵydan dáleldenip otyr deýge negiz bar. Eýrazıanyń qos qurlyǵynda dombyra aspaby mol taraǵanyn kórsetetin tildik derek jetkilikti. Túrki tektes qazaqta – dombyra, qaraqalpaq, noǵaıda – dombyra, tývada – dambyra, qyrǵyzda – dúńgir, túrkimende – tamdyra, ózbekte – tambýr, orysta – domra, aýǵanda – dambýra, ırakta – týnbýr, monǵol tektes halyqtarda – dombyr, býráttarda – dombyr, qalmaqtarda – dúńgirmá. Bul ataýlardyń osylaı qalyptasýy – dombyra aspaby eýrazıa halyqtarynyń ortasyna qanshalyqty dárejede tanymal ekendigin kórsetedi.
"ATADOMBYRA"
Kóne dombyranyń tabylǵan orny – Monǵol Altaı jotasynyń bir silemi Jarǵalant-Qaıyrqan taýy. Osy taýdyń «Ómnóhón aman» (Aldyńǵy saı) degen jerge orynalasqan Núhen-had (Úńgir tas) degen úńgirden tabylǵan.
Kóne dombyranyń tabylǵan orny.
2008 jyly osy jerdiń turǵyny N.Dandar degen shopan alǵash úńgirge tap bolyp, onyń ishinde moıny qısyq saz aspaby bar ekenin aýl mektebiniń ustazy Ch.Enhtór degen azamatqa habarlaıdy. Ch.Enhtór muǵalim Ýlan-Batyr qalasynda orynalasqan Monǵolıa Respýblıkasy Ǵylym Akademıasynyń Arheologıa ınstıtýtyna aqparat jetkizip, arheologtardy shaqyrtady.
S.Tórbat bastaǵan arheologtar toby 2008 jyly 25 maýsymda Ch.Enhtórge kelip Úńgirtastaǵy úńgirge baryp qazba jumysyn júrgizedi.
Úńgirtas úńgiri (GPS) № 47º37’433» endikte, E 92º27’273» boılyqta, teńiz deńgeıinen 1866 m bıiktikte orynalasqan.
Úńgirdiń aýzy tik orynalasqan. Kiretin adam týra tómenge qaraı syrǵıdy. Úńgirdiń aýzy 86×60 sm. Tikshe úńgirdiń edeninen syrtqy erneýine deıingi ólshemi 95 sm. Úńgir ishi jalǵyz dáliz. İshki ólshemi 130×280 sm. Úńgirdiń dálizge kiretin sol jaq bosaǵasyna azdaǵan tas úıilgen. Bul jerdiń qıǵashtyǵyna baılanysty syrttan syrǵyp túsken tastar.
Arheologıalyq qazba. Arheologtar baryp kórgen kezde úńgirdiń ishindegi jer topyraqty alǵash ret osy úńgirdi tapqan N.Dandar qazyp syrtqy betiniń alǵashqy beınesine ózgeris engizgen. Jalpaqtyǵy 35 sm, tereńdigi 15 sm jerdi qazyp kórgen. Topyraqtaryn úńgirdiń aýyz jaǵyna qaraı úıgen. Úńgirdiń shyǵys jaq qabyrǵa tusynda eki úzeńgi men erdiń qaptaly anyq kórinip jatqan eken. Al qabyrǵaǵa súıeýli turǵan saz aspabyn N.Dandar Ch.Enhtórge aparyp bergen. Erdiń astyńǵy jaǵynan qoramsaq oǵymen tabylǵan. Qazba jumystyń nátıjesinde bas súıegi bútin adamnyń qańqasy 1 dana, 20 dana sadaqtyń temir oǵy, oqtyń aǵash sabtary, jalpaq qasty qazaqy er, túrik úzeńgi (2 dana) tabylǵan.
Monǵolıa Respýblıkasy Ǵylym Akademıasynyń Arheologıa ınstıtýty úńgirden tabylǵan adam qańqasyna antropologıalyq zertteý júrgizgen. Adam qańqasynyń paleoantropologıalyq analız kórsetkishi tómendegideı. Onda: bas súıek jaqsy saqtalǵan. Bastyń sol jaq eńbegi buryn jaralanyp, keıin tolyq saqaıǵan belgisi qalǵan. Bas súıektegi tyrtyq tý basta qandaı bir úshkir ushty qarýmen urǵyzǵannan paıda bolǵan sıaqty. Oqtyń orny emes. Tyrtyq mólsheri 3,6×2,0 sm. Bas súıektiń tóbesi men mańdaıynda bas terisiniń quıqasy saqtalǵan. Adam qańqasynyń epıfazy men bas súıektiń jikteri, tistiń jalpy sıpatyna qaraǵanda 20-25 jastaǵy jas jigit degen qorytyndy jasalǵan. Boıynyń bıiktigi 166,7 sm, erkek adam.
Úńgirden tabylǵan kóne dombyra
Dombyra. Bul úńgirden tabylǵan arheologıalyq oljalardyń ishindegi bizdiń nazarymyzdy aýdarǵan dúnıe – saz aspaby.
Osy saz aspaby týraly ótken 2008 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń 8 gazetine bizdiń maqalamyz jarıalanǵan.
2008 jylǵy Monǵolıaǵa jasaǵan ekspedısıa kezinde saz aspaby týraly málimetti alǵannan keıin Úńgirtas jerleý ornyna jumys jasaǵan arheolog S.Tórbatqa barǵan edik. Arheolog S.Tórbat bizge saz aspabyn kórsetti. Biraq, sýretin alýǵa, syzýǵa uıǵarmady. Olar bul monǵoldardyń túıeqobyzy dep jaltardy. Biz óz pikirimizdi aıttyq. Bul – dombyra. Mine, mynaý búgingi qazaq dombyrasynyń tıegi, mine mynaý eki qulaqtyń tesigi, shanaq mynaý, moıyn mynaý, perne mynaý degendi kórsettik. Onymen qatar, bul monǵol molasynan tabylyp otyrǵan joq, túrik molasynan tabylyp otyr. Aspap moınyndaǵy túrik bitig jazýy mynaý. Ne úshin muny monǵoldarǵa tarta beresińder degen másele qoıdyq. Onymen qatar, qobyz degen saz aspabynan ysqylap, esip ún shyǵarady. Ol úshin aspaptyń moıny jýan bolý kerek. Al mynanyń moıny jińishke. Bul shertip ún shyǵarýǵa arnalǵan aspap degendi aıtyp dáleldedik.
Aspaptyń moınynyń ıirilgenine keletin bolsaq, onyń sebebi mynaý. Qandaı bir osyndaı aǵashty qabyrǵaǵa tiginen qoıa salsańdar bir aıdyń ishinde moıny ıirilip qısaıyp qalady. Aspaptyń ishegi bolǵan. Sol ishekke tartyla ıirilip moıny qısaıǵanyn dáleldedik.
Aspaptyń moınynda bir jol túrik bitig (rýna) jazýy bar eken. Jazý túrik tiliniń úılesim zańdylyǵyna baǵynbaǵan. Tujyryp aıtsaq, túrik bitigke reforma jasalýdan burynǵy jazý. Qarańyz basqy (ž², j) tańbasy jińishke aıtylatyn sózge, al úshinshi tańba (r¹) jýan aıtylatyn sózge jazylatyn áripter. Baıyrǵy túrik bitigtiń gramatıkasyn jasap, b.z. 552-570 jyldary reforma júrilgen. Al mynaý odan burynǵy dúnıe. Reformadan buryn baıyrǵy túrik bitigteriniń árip-tańbalaryn aǵymdaǵy túrde qosyp jaza beretin bolǵan. Ol dáýirde jazýdyń gramatıka erejesi jasalmaǵan. Sondyqtan b.z. V ǵasyr murasy.
Saz aspabyna tómendegi jazý jazylǵan. Onda:
Translıterasıasy:
ž² p r¹ küü čöre: sb²t²d²mz
Transkrıpsıasy:
župar küü čöre sebit idmis
Aýdarmasy:
Jupar kúı áýeni bizdi súıispenshilikke bóleıdi
Túsiniktemesi.
1. Jazý reformadan buryńǵy. Dáleli: dybys úılesim erejesi saqtalmaǵan.
2. «küü» leksemasy. Mundaǵy B tańba ök, kö, kü, ük dep oqylynady. Buǵan qosa (ü) tańbasy qosa jazylǵan. Óıtse, «küü» dep oqylady. Bul sóz ejelgi túrik tilinde «kügü» bolǵan. Ortadaǵy «g» fonemi túsip qalyp V ǵasyr dáýirinde «küü»dep aıtylǵan sıaqty. Búgingi qazaq tiliniń «küj» sóziniń de aıtylymy osyǵan uqsas. Túrik tiliniń osy sózin qytaılar ertrorta ǵasyrda «sh’ü» dep belgilepti [1]. Uıǵyr grafıkalyq mátinde «tükedi Afrin čor Tegin kügi» «Afrın-chor Tegin kúıi túgesildi (aıaqtaldy)» [Uig.VIII]. Manı gımnderinde (Vİİİ-İH ǵǵ), Qarahanıd dáýirinde (Hİ-Hİİ ǵǵ), shaǵataı jazbalarynda (HİV-HV ǵǵ), 1172-1173 jyldary qurastyrylǵan shaǵataı-pers tiliniń sózdigi (avtory Muhammad Mahdı Haan) [2] eńbekterde «köög, küüg, kügi» formada «án, áýen, kúı» degen maǵynada berilgen [3.709, 711]. Óıtse, bul derekter «küü» sózin «kúı» dep oqyp aýdarýymyzdyń jón ekenine dálel bola alady.
3. «čöre». Bul sózdi túrki tilderiniń sózdiginen kezdestire almadym. Qazaq halqy eshki maly laǵynan jerigende «shóre-shóre-shóre» dep ozandatyp, ándetip, áýendetip otyryp laǵyn aldyratyn-dy. Óıtse, bul sóz kóne túrik tiliniń «áýen» degen sózi ekeni maǵynasynan, qoldanysynan ózin-ózi aqtap tur.
Bul aqparat bizge – búgingi HHİ ǵasyrda ómir súrip otyrǵan búkil túrki áýletine dombyranyń kúı janry b.z. V ǵasyr dáýirinde áldeqashan qalyptasyp qoıǵanyna dálel bola alady.
Dombyra shanaǵy. Shanaqtyń birinshi betine eki ishekti aspaptyń tıegi orynalasqan. Alǵash dombyrany ustap kórgenimde shanaqtyń betine tıek jabysyp qalǵanyn kórgenmin. Bıyl sol kúıinde fotoǵa túsirdim. Tıek ornynan qozǵalyp shanaqtyń betine kóldeneńinen emes, uzyna boıymen paralel jabysyp qalǵan. İshek tartylyp baryp úzilgen kezde, ornynan qozǵalǵan. Shanaqtyń birinshi betinde ıneniń kózindeı úsh tesik bar. Úlken tesik joq. Dombyranyń shanaǵynyń betki beti moıynnan 2 mm-deı bıik orynalasqan. Úlken tesigi shanaqtyń syrtqy betine aıshyq tańbamen oıylyp salynǵan. Aıshyq – kereı taıpasynyń tańbasy. Shanaqtyń syrtqy betine buǵynyń, bulannyń sýretteri oıyp salynǵan. Tas betindegi sýretterden kóp aıyrmashylyǵy joq.
Dombyra pernesi. Pernelerin qaıyń tozdan tilip japsyrǵan eken. Tek qana orny qalǵan. Toǵyz perne. Biz dombyrany jasatqan kezde qaıyń tozdy japsyryp edik synyp, úgitilip toqtamady. Sondyqtan perneniń ornyna súıekten syzdyqsha tilip alyp moıynnyń betine oıyp ornalastyrdyq. Eger qaıyń tozdyń qabyǵyn qandaı bir eritindige salyp qaqyrap ketpeıtindeı etip jasasaq durys bolar edi. Oǵan mamandyǵymyz jetispedi.
Dombyranyń basy. Dombyranyń basy buǵy men bulannyń basyna uqsas. Búgingi kúnniń dombyralaryndaı qalaq bas emes. Ejelgi dáýirden kele jatqan ań stılimen jasalǵan.
Qazaq halqy musylman dinin qabyldaǵannan keıin ań stılin joıdy. Sebebi, Táńirshildiktiń barlyq nyshandaryn joımaıynsha, musylman dinine búkil halyq boı usyný múmkin emes edi.
Ańyz jáne 1500 jyl burynǵy dombyra. Dombyra aspabynyń qalaı paıda bolýyna baılanysty qazaq halqynyń ortasynda saqtalǵan ańyz asa mol. Solardyń birazyn B.Sarbaev [4], Q.Jubanov [5], Ó.Jánibekov [6], A.Seıdimbek [7] eńbekterde jaqsy kórsetken. Dombyra jáne dombyra kúıi týraly sóz qozǵaǵanda osy zertteýshilerdiń eńbekterine súıenemiz.
Aqseleý Seıdimbek «Kúı shejire» eńbeginde osy ańyzdardyń ekeýine erekshe nazar aýdarǵan. Sonyń biri Shyǵys Qazaqstan oblysyndaǵy Kúrshim aýdanynyń týmasy Arǵynbek Qılybaev aqsaqaldyń aıtýymen hatqa túsken «Qos ishek» kúıiniń ańyzy.
«Ertede bir ańshy jigit bolypty,- dep aıtylady «Qos ishek» kúıiniń ańyzy. – Sol ańshy jigit bıik taýdyń qıasyn, qalyń qaraǵaıdyń arasyn turaq etken buǵy-maraldy aýlap, kásip etse kerek. Birde joly bolyp, bıik taýdyń qıyn qıasynan teńbil maral atyp alady da, maraldy etekke túsirý úshin ishek-qarynyn aqtarmalap alyp tastaıdy.
Sodan, arada aılar ótkende, ańshy jigit ań atýǵa urymtal jer edi ǵoı dep, baıaǵy teńbil maraldy atqan jerge soqsa, qulaǵyna bir yzyńdaǵan daýys estiledi deıdi. Barlap qarasa, ótkende atqan maraldyń ishegin qarǵa-quzǵyn ilip ushqan bolý kerek, qaraǵaıdyń butaǵyna qos tin bolyp kerilip qalǵanyn kóredi. Yzyńdaǵan dybystyń sol ishekten shyǵyp turǵanyn ańǵarady. Qaraǵaıdyń butaqtaryna kerile kepken ishekti sál ǵana jel terbese yzyńdap, janǵa jaıly dybys shyǵarady. Onyń ózi birde ýildep, birde sarnap, endi birde syńsyp jylaǵandaı bolyp, ańshy jigitti alýan túrli kúıge túsiredi.
Sol jerde ańshy jigit «qoı myna qos ishekke til biteıin dep tur eken, bir amal jasaıyn» – dep, ishekti úıge alyp keledi de, bir aspap jasap, soǵan qos ishekti taǵady. Sodan tartyp kórse, shynynda da qos ishekke til bitkendeı suńqyldap qoıa beredi. Bul ún ańshy jigittiń ǵana janyn jadyratyp qoımaıdy, tyńdaǵan jannyń bárin uıytady. Osylaısha dombyra kóptiń súıip tyńdaıtyn aspabyna aınalady» [7.192].
Qazaq ańyzy osylaı dese, osydan XV ǵasyr buryn jasalǵan Altaı jotasynyń bir úńgirinde saqtalyp bizge jetken kári dombyra shanaǵynyń syrtqy betine buǵynyń, bulannyń sýretteri oıyp salynǵan. Ol az deseńiz dombyranyń basy buǵynyń, bulannyń basy. Sonda deımin-aý, bul kezdeısoqtyq pa, álde tarıhı shyndyq pa? Ańyz ne aıtsa, myna kári dombyra bitim turpatymen sony dáleldeıdi. Birin-biri tolyqtyryp, birin-biri dáleldep ańyzda aıtylǵan áńgimeniń aqıqatyn aıǵaqtap turǵandaı.
Osy ańyzdyń jalǵasy sıaqty ańyz-áńgimeni etnograf Ó.Jánibekov aǵamyz óz eńbeginde keltirgen. Bul ańyz boıynsha, dombyranyń shanaǵyna tarıhtyń toǵyz taraý shejiresi quıylypty-mys. Tarıhtyń sol shejire-syry shyǵyp ketpesin dep, dombyranyń ón boıyna toǵyz tosqaýyl perne taǵylypty. Dombyranyń moıynyń jińishkerip, shanaǵynyń úlkeıip ketýi sodan edi deıdi. Kúnderdiń kúninde kóne ósıetke yntyq bir dana qart tarıh syryn tanyp-bilý úshin dombyranyń qulaǵyn tesip – tyńdaıtyn, ishegin taǵyp – sóıleıtin etedi. Sodan bylaı dombyra shanaǵynan toǵyz taraý syr aqtarylatyn bolypty deıdi [6].
Al myna kári dombyrada toǵyz perne. Úsheý, beseý, jeteý, jıyrma bir emes toǵyz perne. Ańyz ben kári dombyra ekeýi taǵy da birin-biri tolyqtap, birin-biri dáleldep tur.
Úshinshisi «Aqsaq qulan» ańyzy. Qaharly qaǵan ulynyń ólimin kimde kim estirtetin bolsa kómekeıine qaınap turǵan qorǵasyn quıýdy buıyrady. Sol kezde eshkimniń júregi daýalamaı turǵanda dombyrashy kelip «Aqsaq qulan» kúıimen estirtedi. Eki kózinen jas aǵa tyńdaǵan qaharly qaǵan: «Quı mynanyń kómeıine!» degen buıryq beredi. Dombyrashy ornynan ushyp turyp: «-Dat taqsyr! Men emes, myna dombyra ǵoı Sizge estirtken»,- deıdi. «Olaı bolsa, dombyranyń shanaǵyna quı, qorǵasyndy!»,- deıdi qaǵan. Sodan beri qazaq dombyrasynyń shanaǵyna tesik paıda bolypty-mys. Bul Joshy qaǵan dáýiri. Bizdiń jyl sanaýymyzdyń Hİİİ ǵasyrdyń basy. Dálirek aıtsaq, 1220-1227 jyldar shamasy. Al myna kári dombyra V ǵasyrdyń murasy. V ǵasyr dombyrasynyń shanaǵynda tesik joq. Ańyz búı deıdi. Olaı bolsa, «Aqsaq qulan» kúı ańyzy tarıhı shyndyqtyń aıshyqty da, anyq aqparatyn bizge jetkizip tur.
Biz joǵaryda erteorta ǵasyr men orta ǵasyrda «kúı» sózi týraly aqparattar men túsinikteme berdik. Al bizdiń qazaq tilinde «kúı» leksemasyna baılanysty taldaý bersek [7.149].
Kúı – qazaqtyń aspapty mýzykasy.
Kúı – adamnyń belgili bir sezim sáti, ol sezimniń qýanyshty bolýy da nemese muńdy, qaıǵyly bolýy. Adamnyń kóńil-kúıi.
Kúı – buıryq raıly mándegi sóz. Máselen, «otqa kúı», «bireý úshin bireý kúımek joq», «ábden shydamym taýsylyp kúıip kettim», «naqaq kúıdirý» dep keletin beıneli obrazdy tirkester.
Kúıshi – mýzykalyq aspapta kúı tartýshy.
Kúıle – buıryq raı. «Dombyranyń qulaq kúıin keltir», tt.s.s.
Kúıleý – etistik. 1). Jan-janýardyń tabıǵı áserlenýi, shaǵylysýy, sezimge berilýi. 2). Mýzykalyq aspapty babyna keltirý.
Kúıli – adamnyń jáne maldyń jaı-kúıiniń myqty bolýy.
Kúıit – adamnyń jáne kóńil qoshynyń kelýi, sezimge bólenýi.
Kúıgelek – qyzý qandy, taǵatsyz adam.
Kúızelý – adamnyń sezimge berilip qınalýy, qaıǵyrýy, qajýy.
Osynaý «kúı» túbirli leksemanyń túpki mán-maǵynasy sezimmen tikeleı baılanysty. Kóshpeli halyqtardyń sonyń ishinde túrki-monǵol tektesterdiń dúnıetanymy boıynsha eń kıeli, eń qasıetti uǵym. Ózgeniń de, óziniń de erik jigerinsiz belgisiz bir kúshtiń qudiretimen beriletin is-qımyl. Sondyqtan da, túrki-monǵol halyqtarynda «kúı» sózi men «kók» leksemasy «Táńirdiń» sınonımi retinde beriledi. Tujyryp aıtsaq, Táńirlik nanym-senimmen ushtasady. Óıtse, «kögü, kü:ü, kök» tý basta Táńirlik qubylysty, Táńirdiń áserin bildirgen. Ejelgi dáýirden bermen qaraı «kögü, kü:ü, kök» túrde qoldanysta bolǵan osy leksemalardyń Táńirlik nanym-senimmen baılanysta bolǵanyn dáleldeıtin tarıhı-rýhanı aıǵaqtar mol.
Túrki halyqtarynyń qaǵandyq zamanynda qaǵannyń altyn úzikti aq ordasynda árbir atar tańdy kúımen qarsy alý dástúri bolǵan. Dálirek aıtqanda munyń ózi dástúrden góri táńirlik nanym-senimniń bir rásimi retinde atqarylǵan. Qaǵan ordasynda tartylatyn kúıdiń sany bir jyl ishindegi kúnderdiń sanyna sáıkes 366 bolǵan. Muny «Táńirdiń 366 tarmaq kúıi» dep ataǵan. Jyl basy kóktemdegi kún men túnniń teńeser kúninen (naýryzdyń 22-23-i) bastalyp, bul kúndi «Ulystyń uly kúni» dep, ulan-asyr toıǵa aınaldyrǵan. Ulystyń uly kúninde búkil qaǵanattyń úmit-tilegin Táńirge jetkizetin 9 kúı tartylǵan. Baıyrǵy grek tarıhshysy Kvınt Kýrsıı Rýf (b.z.d. İ ǵ.) óziniń «Eskendir joryǵy» dep atalatyn eńbeginde Orta Azıa kóshpelilerdiń Ulys (naýryz) meıramyn qalaı toılaıtynyn jazady. Ulys kúni tań shapaq shashar sátte qaǵan ordasynyń ústine kún beıneli jalaý kóterilip, qotanǵa óńsheń qyzyl maýytydan kıim kıgen 365 bozbalanyń shyǵatynyn, sonsoń bir jyl boıyndaǵy táýlik sanyn bildiretin 365 bozbalanyń merekeni bastaıtynyn tamsana sýretteıdi [8]. Osynaý táńirlik nanym-senim týraly mýzyka zertteýshi Ábdiqadyr Muraǵı da óziniń «Zúbdátel ádýyr» degen kitabynda bylaı depti: «Túrki-monǵol án-kúıi mynadaı úsh bólimge bólinedi: mýzyka quralynda oınalatyn bir túri bar. Olardy «kókter» dep ataıdy (kókha), endi daýyspen aıtatyn túrlerin «yr» jáne «dola» dep ataıdy. Al, baıyrǵy túrik elinde kúıdiń sany 366 bolady, bir jyldyń ishinde qansha kún bolsa, sonyń sonsha kúıi bolady. Onyń ár bireýi bir kúnde hannyń aldynda tartylyp otyrady. Bulardyń ishinde eń asyl jáne eń irisi 9 kúı» [7.150-151; 5.309].
Bul týraly qazaq kúıin zerttegen belgili etnograf-ǵalym A.Seıdimbek bylaısha túsinik beredi. Onda: «Eń bastysy táńirlik nanym-senimnen shyqqan semantıkalyq negizi ortaq. Kókti (aspandy, áýeni) Táńir tutqan qazaq ejelden-aq ýaqyt pen keńistik aıasyndaǵy ózgeristerdi táńirlik qubylys retinde qabyldaǵan. Sondyqtan da, kúni búginge deıin qazaqtar kóktemdegi kún men túnniń teńeser kezin jyl basy sanap, «Ulystyń uly kúni» deıdi. Iaǵnı, memlekettiń, ulttyń eń uly kúni degen sóz. Mundaı kúnde qaǵan ordasynda kıeli 9 kúıdiń tartylýy Táńirge degen minájattyń belgisi, jyl basyn aman-esen kórgen qýanyshtyń aıǵaǵy. Munyń ádemi mysalyn qazaq halqynyń kúıshilik dástúrinen áli de baıqaýǵa bolady. «Toǵyztaraý» dep atalatyn tarmaqty kúı qazaq arasynda qazir de tartylady. Táttimbet Qazanǵapulynyń bir kúıi «Toǵyztaraý» dep atalady. Belgili «Kertolǵaý» kúıi erterekte «Toǵyztaraý – Kertolǵaý» dep atalǵan tarmaqty kúı ekenin kónekóz qarttar aıtady» [7.152].
Bul tarıhı derekter kóne dáýirdiń ózinde dombyra aspaby, kúı óneri, ony tanyp bilý, seziný, qurmet tutyp boıǵa sińirý mentalıteti búgingi deńgeıden kem bolmaǵanyn kórsetedi. Bul az deseńiz b.z. Vİİ-Vİİİ ǵasyrynda jazylyp búginge jetken myna derekpen tanysyńyz. Ortalyq Monǵolıanyń Baıanhongor (Baıqońyr) aımaǵy (oblys) Ǵalýýt (Qazdar) sumynynyń Olon-nýýr (Kóp kólder) oıpatynda ornalasqan baıyrǵy túrik ǵıbadathanasy 2008 jyly tabylǵan. Ǵıbadathana ornyndaǵy sharbaqtasqa mynandaı sóılem qashalyp jazylǵan: «İzgilik-chor segiz túrli saz aspabyn meńgergendigi úshin qatty tastan ǵıbadathana ornattyq» [9.603-606].
B.z. Vİİ-Vİİİ ǵasyrdyń ózinde bizdiń babalarymyz kók túrikterde 8 túrli saz aspaby bolǵanyn, sol aspapty meńgerip kúı tartyp, án aıtqan sazgerge arnap máńgilik ǵıbadathana ornatqany týraly tarıhı-rýhanı mádenıetimizden baǵa jetpes aqparat berip tur. Saz ónerin, sazgerlik qudiretin kezinde babalarymyz qanshalyq dárejede ulyqtap, ulaǵat tutqanyn osydan-aq bilýge bolady.
Sol saz aspabynyń biri qudiretti qara dombyra b.z. V ǵasyrynda jasalǵan tiri beınesimen mine bizdiń qolymyzǵa túsip otyr. Búgingi jaǵdaıda álemdegi shertpe saz aspabynyń eń kónesi. Álemniń kóptegen eline taraǵan ysyp oınalatyn saz aspaby qobyzdyń ózin b.z. H ǵasyrdan beri qoldanysta bolǵan degen tujyrym aıtylady. Sondyqtan da qobyzdy yspa aspaptardyń atasy dep ataıdy. Óıtse, shertpe aspaptardyń eń kónesi jáne atasy Dombyra ekenin ǵylymı turǵyda dáleldep berýimiz kerek.
Eýrazıanyń qos qurlyǵynda dombyra aspaby mol taraǵanyn kórsetetin tildik derek qolymyzda bar. Túrki tektes qazaqta – dombyra, qaraqalpaq, noǵaıda – dombyra, tývada – dambyra, qyrǵyzda – dúńgir, túrkimende – tamdyra, ózbekte – tambýr, orysta – domra, aýǵanda – dambýra, ırakta – týnbýr, monǵol tektes halqalarda – dombyr, býráttarda – dombyr, qalmaqtarda – dúńgirmá. Bul ataýlardyń osylaı qalyptasýy dombyra aspaby eýrazıa halyqtarynyń ortasyna qanshalyqty dárejede taralǵandyǵyn kórsetedi.
Joǵaryda sóz etken tarıhı derekter men halyqtar arasyndaǵy taralymy shertpe aspaptardyń atasy dombyra ekenin kórsetedi. Onymen qatar, túrki halyqtarynyń sonyń ishindegi qazaq halqynyń ulttyq diliniń (mentalıtetiniń) mýzykalyq mádenıetiniń bıik órisin kórsetedi. Dombyra únindegi dástúrli saz tiliniń baılyǵy, onyń bolmysyn bitimin bildiredi. Óıtse, kúı tili qazaq bolmysynyń, qazaq mentalıtetiniń ulttyq tili dep tujyrym jasaýymyzǵa múmkindik beredi.
Ádebıetter:
- Giles H.A. Chinese-English Dictionary. London. 1912.
- Gibb E.J.W. Memorial, New Series XX.London. 1960.
- Clauson G. An Etymological Dictionary of Pre-Thirteenth-Centrury Turkish. 1972. ss. 709, 711.
- Sarbaev B. Qazaqtyń mýzykalyq aspaptary. Almaty, 1978.
- Jubanov Q. Issledovanıa po kazahskomý ıazyký. Alma-Aty, 1966.
- Jánibekov Ó. Altyn dombyra // Qazaq ádebıeti. 1984, 6-qańtar.
- Seıdimbek A. Kúı shejire. Almaty, 1997.
- Rýf K.K. Istorıa A.Makedonskogo. M., 1993.
- Qarjaýbaıuly J. Baıyrǵy túrik Ǵalýty mátini // «Eýrazıashyldyq ıdeıasy konteksindegi Qazaqstan túrkitanýy: máseleleri men bolashaǵy» halyqaralyq ǵylymı-teorıalyq konferensıasynyń ǵylymı-teorıalyq maqalalar jınaǵy. 12-13 jeltoqsan 2008 jyl. 603-606 better.
Qarjaýbaı SARTQOJAULY
https://kharjaubay.wordpress.com/2011/01/19/privet-mir/
