Maqala tarıh ǵylymynda katakomba dep atalatyn, qazaq arasynda ońtústik, ońtústik-shyǵys óńirlerde keń taraǵan aqym nemese janaqym, laqyt, laqat, laqatty qabir, jandama, jandatpa dep atalatyn jerleýdiń erekshe túrine arnalyp otyr (lahat, láhad – arabtan engen ataý).
Qabirdiń búıirinen qosymsha «bólme» qazýdyń ejelgi kóshpelilerdiń nanymsenimimen baılanysy bar ekendigi jóninde pikir aıtylady. Qabir shuńqyrynyń túp jaǵyn ala qabyrǵalardyń birinen qýys oıylyp, máıitti sol qýysqa qoıyp jerleýdiń mánin ashýǵa degen talpynys jasalady. Iaǵnı, osy qabir shuńqyrynyń o dúnıelik bolǵan adamdy perishtelerdiń otyrǵyzyp qoıyp suraıtyny jónindegi túsinikpen baılanystyrylady. Maqalada jerleýge baılanysty qazaqy etnografıalyq málimetter arheologıalyq qazba materıaldarymen shendestirile taldanady.
Tirek sózder: aqym, jerleý, o dúnıe, katakomba, jan, rýh, tán.
Aqym (laqat) qazý dástúriniń shyǵý tegi sonaý tas ǵasyrynyń sońǵy kezeńinen (neolıt) bastaý alady. Máselen, b.z.b. V myńjyldyq pen IV myńjyldyqqa tán Aqtaý qalasy mańyndaǵy Qosqudyq-1 turaǵyna jaqyn jerde ornalasqan qabirde búktistirile sol jaq búıirimen jerlengen er adam máıiti laqatqa qoıylǵan. Sondaı-aq, temir dáýirine tán eskertkishterde (b.z.b. VII-V ǵǵ.), atap aıtqanda, Esik obasyndaǵy jáne Berel qorǵanyndaǵy máıitter arnaıy bólme – aqymǵa qoıylyp, aýzy bórenelermen jabylǵan [1, 171 b.].
İlkide jan men o dúnıelik ómir týraly túsinikke saı, bul qurylym máıittiń bos keńistikte jatýyna, onda qoıylǵan zattardyń jaqsy saqtalýyna áser etetin. Otyrǵyzylǵan máıittiń jan-jaǵyna qoıylǵan ydys túrleri, ǵuryptyq buıymdar men qarý túrleri o dúnıede tutynatyn buıymdary retinde qoıylatyn. Genezısi turǵysynan ǵylymda «atqa mingen adam otyrysy» (poza vsadnıka) dep atalatyn erte zamandardaǵy otyrǵyzyp jerleý dástúrine jeteleıdi. Arheologıa ǵylymy jerleýdegi mundaı erekshelikti negizinen malshy-baqtashylar mádenıetine tán qubylys dep esepteıdi. Dálel-dáıekterdi kóne zamannan izder bolsaq, Almaty qalasy janyndaǵy Kamenka aýylynyń shetindegi temir dáýirine tán qorǵan (№9) ishindegi qabirdegi máıit otyrǵyzylyp jerlengen eken. Bul qorǵandy Ǵylym Akademıasynyń Sh.Ýálıhanov atyndaǵy tarıh, arheologıa jáne etnografıa ınstıtýtynyń jańa qurylys bóliminiń basshysy R.Ismagılov bastaǵan ekspedısıasy 1991 jyly qazǵan. Osy qazba jumysyna qatysqan Qazaqstan Respýblıkasy Memlekettik Ortalyq mýzeı (ári qaraı – QR MOM) qyzmetkerleriniń biri O. Mákıshevanyń málimetinshe kóne molany arshý kezinde marqumnyń aldymen bas súıegi kóringen. Iaǵnı, marqum kezinde kór shuqyrynyń bir qabyrǵasyna súıeı otyrǵyzylyp, tik jerlengen [2, S. 8].
Otyrǵyzyp jerlengen máıiti bar №9 qorǵan. Kór soltústik-batys shette ornalasqan. Almaty qalasy janyndaǵy Kamenka aýyly. 1991 j. QR MOM-diń 1991 jylǵy arheologıalyq qazba jumystarynyń esebinen.
Osy tektes jerleýler Eýrazıa qurlyǵynyń ár jerlerinde árqıly kezeńde oryn alyp otyrǵan. Máselen, b.z.d. 2000 - 1500 jyldarmen belgilengen Kalmykıanyń Kechenerovsk aýdany, Alsynhýtınsk selosy janyndaǵy jerleý sıaqty artefaktiler kóptep sanalady.
Endi jerleýdiń osy túriniń qurylymy jóninde. Uzyn boıy soltústikbatys pen ońtústik-shyǵys baǵyty boıynsha qazylǵan kór tabanynyń (qudyq) batys jaǵynan, ıaǵnı sol qol jaqtan adam kirip-shyǵa alatyndaı oıyq qazylyp, ishiniń uzyndyǵyn adam boıynan sál artyqtaý etip, enin shyntaqty jazǵanda erkin keletindeı, bıiktigin júrelep otyrǵan adamnyń tóbesi tımeıtindeı etip úńgıdi. Tóbesi tegis nemese ortańǵy tusy ǵana bıiktetile oıylyp, ıaǵnı kúmbezdele qazylý túrleri kezdesedi. Laqattyń deńgeıi kór qudyǵynyń tabanynan mólsheri bir tizedeı tómen etilip qazylady. Al, kór shuńqyrynyń uzyndyǵy kisi boıyndaı nemese kóbine adam túsip-shyǵa alatyndaı jan-jaǵy bir metr shamasyndaı sharshyny quraıdy.
Kór shuńqyrynyń tereńdigi túregep turǵan adamnyń belýarynan keledi. Biraq, odan taıyz bolmaýy kerek. Áıel adamǵa arnalǵan kór odan da tereńirek, ıaǵnı keýde tusynan keletindeı qazylýy qajet degen ustanym bar. Kór qurylysynyń jáne laqattyń mundaı ereksheligi qazaq arasyna jappaı taraǵan dep aıtýǵa kelmeıdi. Ol jer qyrtysynyń ereksheligine, atap aıtqanda, qattyjumsaqtyǵyna, tasty nemese qumdy, qumdaýyt bolyp kelýi sıaqty erekshelikterine tikeleı baılanysty. Máselen, jer qyrtysy qatty ólkelerde nemese qysta oıyq shyǵarý múmkin bolmaıtyndyqtan kór shuńqyry tabanynyń ortasyn, keıbir ólkelerde batys, ıaǵnı sol jaq buryshyn sál tereńdete qazý tásili qalyptasqan. Osy alańqyǵa máıitti qoıady da betin taqtaımen, tas taqtamen, keıingi kezde soqpa, kirpishpen jabady. Eger bir buryshynan qýys jasasa taqtaı nemese tas taqtalarmen kólbeýlete, kór qabyrǵasyna súıeı máıittiń betin jabady.
Qudyǵy tórtburyshtala qazylǵan laqyt jáne laqyttyń kór shuńqyry ishinen
bӛlingen túri. Sýretshi J.Sháıken
Máıitti jatqyzar aldynda «kór topyraqtan» jastyqsha qoıylyp, betin qubylaǵa qarata buryp qoıady. Máıitti qoıǵan soń oıylǵan qýystyń aýzyn taspen, shymmen, kirpishpen nemese taqtaımen jabady. Kór shuńqyry toltyrylyp kómilgen soń laqyt pen shuńqyrdyń dál ortasyna topyraqty úıedi.
Dúnıeden ozǵan adamdy baqıǵa attandyrýǵa, jerleýge jáne marqumnyń artyn kútýge (qonaqasy, úshi, jetisi, qyrqy, júzi, jyly, asy) baılanysty tirshilikqamy sıklinde atqarylatyn josyn-joralǵy, ǵuryptar kesheni halyqtyq dúnıetanymnyń kóp qyrlaryn ashýǵa múmkindik berýimen erekshelenedi. Jerleý ǵurpy kóshpelilerdiń ózderin qorshaǵan orta, álemdik qurylym, jaratqan ıe (táńiri), adam, tabıǵat, qoǵamdyq qatynastar jáne bulardyń ózara fýnksıalyq baılanystary jónindegi qadym zamandar qoınaýynan qalyptasqan túsinik-dúnıetanymynyń qoǵamdyq ómirdegi erekshe oqıǵalarǵa baılanysty ǵana «paıdalanylatyn» qoldanbaly modeli [3, 37 b.].
Qazaqy dúnıetanymda o dúnıe men bu dúnıeniń qanshalyqty mańyzdy oryn alǵandyǵy jóninde el aýzynda aıtylyp kele jatqan tómendegideı ańyz ispettes áńgimeni mysal retinde keltirýge bolady: «Qazaq dalasyn aralap júrgen patshalyq reseı ákimshiliginiń ókili birde óziniń burynnan tanysy qazaqtan: Senderdiń úıleriń qarapaıym, ári jupyny, biraq, molaǵa turǵyzǵan kúmbezder men kesenelerdiń sán-saltanaty tym erekshe ǵoı. Bunyń sebebi nelikten? – dep suraıdy. Sonda qazaq qysqa ǵana jaýap bergen eken deıdi: Qazirgi bizdiń jáne seniń de tirshiligiń ótkinshi jańbyr sıaqty. Ótedi de ketedi. Iaǵnı bu dúnıeńiz – ótkinshi, aldamshy, jalǵan dúnıe. Naǵyz máńgilik ómir o dúnıede bastalady. Qazirgi tirshiligimiz o dúnıege júrýge daıyndyq qana. Anaý turǵan molalar, onyń basyndaǵy saltanatty saraıdaı kúmbezder o dúnıege kirer esik. Qazaqtardyń molalarǵa aıyryqsha den qoıatyndyqtary sondyqtan» [4, 366 b.]. Qarama-qaıshy baılanystaǵy baqılyq dúnıe men bu dúnıe konseptileri qazaqy ortada ata-baba jolyn ustanýda aıryqsha ról atqarady.
Joǵaryda aıtylǵandaı, ólgen adamnyń tánin tik otyrǵyzyp jerleý ádisi neolıt zamanynda oryn alǵanymen, aqymdap jerleý dástúri Qazaqstan jerinde sonaý qola dáýirinen, atap aıtqanda, b.z.d. XVI-XIII ǵǵ. bastaý alady. Arheologıalyq qazba jumystary barysynda alynǵan artefaktiler boıynsha, buǵan deıingi dáýirlerde máıitti órtep, kúlin kómip kelgen bolsa, adamdar dúnıetanymynyń damyp jetilýine baılanysty osy atalǵan kezeńnen bastap o dúnıe, jan, rýh haqynda tanym-túsinikter men nanym-senimderi kúrdelene túsedi. Atap aıtqanda, kór ishine máıitti sol jaq búıirimen búktistire jatqyzyp qoıa bastaıdy. Ol jer qoınyna qaıtadan ana qursaǵyndaǵydaı qalypta tabys etý, ıaǵnı adam topyraqtan jaralǵan degen túsinikti aıǵaqtaı túsetin nanymsenim boıynsha atqarylatyn. Al, erte temir dáýirinen bastap (b.z.d. VIII ǵ.) máıitti qazirgideı túzý qalpynda jatqyzyp jerleı bastady. Degenmen, keıingi dáýirlerde de máıitti órteý ishinara birli-jarym saqtalyp keldi.
Ejelgi adamdardyń kórdi aınaldyra dóńgelek qorǵan turǵyzýy olardyń jerdi dóńgelek boldy dep eseptegendigimen baılanysty degen boljamdar bar. Máıittiń basyn batysqa, júzin shyǵysqa qarata uzynynan qoıdy. Ol atqan tańdy kórip jatý degen túsinikke saı bet-júzin shyǵysqa qaratyp qoıýǵa negizdeldi. Óıtkeni, ejelgi túsinik boıynsha kúnshyǵys – tirshiliktiń, ósip-ónýdiń nyshany, batys – sónýdiń, óshýdiń, túnniń, ıaǵnı, ólimniń belgisi bolyp sanaldy. Jerleýdiń osy tıpi men atalmysh nanym-senim qazaq arasyna ıslam dini ornyqqanǵa deıin jalǵasyp, keıin basy soltústik-batysqa qaratyla, betin qubylaǵa (ońtústik-batystaǵy Mekke) qaraı buryp qoıý qalyptasty. O dúnıelik bolǵandardyń rýhyn qasterleýge baılanysty túsinikterge saı beıit, mola, zırat, qorǵan, (jergilikti erekshelikterde – tam, qaýym, qabirstan, múrde t.b.) tusynan ótkende duǵa baǵyshtaý qalyptasty (ımandy bolyńyzdar, sizder barǵan jerge bizder de baramyz, qıamettiń kúni jaqyn; qarańǵy úıińiz jaryq, aýyr topyraǵyńyz jeńil bolsyn t.b.). Tirilerdiń aıtqan jaqsy sózi, lebizi baqılyq bolǵandardyń o dúnıedegi ómirine áser etedi, ıaǵnı kór azabyn jeńildetedi degen nanymdy aıǵaqtaıdy.
Kór halyq túsiniginde ólim, o dúnıe uǵymymen baılanystyrylyp ómirtirshiliktiń qadirin bilý, jaqsylyq pen jamandyqty aıyra bilý syndy tárbıelik mándi sózderde teńeý retinde jıi qoldanylady. Mysaly, «úsh jerińnen býǵyzyp kórge bir salsa sol jaman» dep keletin terme joldary bar. Adam balasynyń aldynda qashan da ólim bar ekenin udaıy eskertý maqsatynda qazýly kór, qaıda barsań da Qorqyttyń kóri, ıaǵnı ólimnen qashyp qutylǵan jan bolǵan emes degen túsinikti árdaıym pendeniń esine salyp otyrdy. Kór azaby dep atalatyn o dúnıede tozaqqa túspes úshin tiride adal bolyp, jaqsylyq qana jasaýdy dáriptep, kórdeı qarańǵy, kór ishindeı degen teńeýler arqyly qorqytyp saqtandyryp otyrady. Ol jóninde Máshhúr-Júsip Kópeıulynyń tómendegideı oı-tujyrymyn keltirýge bolady: «Álbette qabir ahırettegi meken jaılardyń alǵashqysy. Eger ıesi onyń azabynan qutylsa, keıingi synaqtardan jeńilirek bolady. Al qutylmasa odan da qıyn bolady».
Islamdyq senim boıynsha jerleýge kelgender ketken soń kórdegi marqumdy Múńkir-Náńkir (keı óńirlerde Náńkir-Múńkir, Máńkúr-SHúńkir) kelip suraqqa alǵan kezde otyrǵyzyp qoıyp tergeıdi-mys. Osy kezde marqumǵa jany qaıtyp keletin kórinedi. Iaǵnı, laqat qýysynyń bıiktigi otyrǵan adam boıynan sál bıik bolýy kerek degen ólshemniń búgingi kezde de saqtalǵandyǵyn osy suraq-jaýap alý men o dúnıede tutynylady dep sanalatyn buıymdar qoıylatyn kóne kózqarastyń qaldyǵy retinde túsindirýge bolady. İlki dáýirlerde óliktiń jan-jaǵyna tostaǵan sıaqty ydys-aıaq, qarý-jaraq, áshekeı buıymdar qoıatyn edi. Qudyq dep atalatyn kór shuqyryna qurbandyq maly (qoı, jylqy) kómiletin. Osy turǵyda, kór (qabir) shuńqyryn uıǵyrlar «tash óı», laqatty «ıch óı» dep ataıtyny kóp jaıttyń basyn ashady [5, S. 90].
Jerleýdiń bul túri keıingi ýaqytta ıslam dini dendep engennen keıin, burynǵydaı marqumnyń tutynǵan zattary janyna qoıylmaı, qurbandyq maly nemese «o dúnıelik asy» birge jerlenbeıtin bolyp ózgerdi. Joǵaryda atalǵan kóne ádetter musylmandyq sharttarǵa saı basqasha atqaryla bastady. Atap aıtqanda, qurbandyqqa shalynyp kómiletin mal endigi ýaqytta taratyldy nemese qonaqasyda jelindi. Al, máıit janyna qoıylatyn zattary «tábárik», «sadaqa», «syıyt» jáne «jyrtys» bolyp jurtshylyqqa taratyldy.
Otyrǵyzyp jerleý XIX-ǵ. deıin birli-jarym oryn alyp kelgenge uqsaıdy. Ol jóninde sol kezeńde halyq arasynan kóptegen etnografıalyq málimet jınaqtap, maqala jarıalaǵan I.Ibragımovtyń «...marqumdy qubylaǵa qaratyp otyrǵyzyp jerlegen» [6, S. 151] dep jazǵany jete zertteýdi, anyqtaı túsýdi qajet etetin qundy málimet.
İlkide adamnyń tirshilikte ıelengen qoǵamdyq mártebesi o dúnıede de saqtalatyn nanym-senim berik ornyqty. Iaǵnı, jerleý qurylymy da aıryqshalandy. Maqalaǵa ózek bolyp otyrǵan jerleý túri joǵary áleýmettik top ókilderine ǵana kórsetiletin qurmet edi. Mysaly, tikburyshty tar qabirlerge ataǵy joq, kedeı rýlyq qaýym músheleri jerlendi. Bul ustanym qazirgi kezde túbegeıli joıylyp barlyq adamǵa (marqumǵa) jappaı qoldanylatyn bolyp qalyptasty. Kóne dáýirlerde erekshe buzyqtyq jasaǵan adamdy basyn tómen qaratyp jerleý de oryn alǵan (arheologtar Álisher Aqyshev pen Hamıt Aıtquldyń aýyzsha málimetteri boıynsha). Bul qubylysqa úndes jerleýdi – «molasyndaı baqsynyń» degen tirkeske negiz bolǵan musylman zıratynan jeke qoıylyp kelgen baqsy qabirimen salystyra qaraýǵa bolady. Birinshi jerleý túrinde (basyn tómen qaratyp qoıatyn) budan bylaı marqummen qarym-qatynastyń úzilgenin, ıaǵnı, bolashaqta oǵan arnap qurbandyq shalýdyń, arýaǵyn eskerý syndy t.b. salttardyń oryndalmaıtyndyǵyn bildirdi. Al, qaıtys bolǵan soń baqsyny zırattan oqshaý jerleý – halyq arasyna ıslam dini áserin kúsheıte túsý maqsatynda dinshilder tarapynan atqarylǵan edi. Ol táńirilik dindi yǵystyrýdyń amal-aılasy edi. Osy turǵyda, joǵaryda atalǵandaı adamnyń tiridegi mártebesi ólgennen soń da saqtalatyn bolsa, onda otyrǵyzyp jerlengen adam kim boldy degen suraq týady. Oǵan jaýap bolashaq izdenister enshisinde.
Ádebıet:
- Margýlan A.H., Akıshev K.A., Kadyrbaev M.K., Orazbaev A.M. Drevnáá kúltýra Sentralnogo Kazahstana. Alma-Ata: Naýka, 1966. 435 s.; Qazaqstan tarıhy (kóne zamannan búginge deıin). Bes tomdyq. 1-tom. Almaty: Atamura, 2010;
- QR MOM-diń arheologıalyq qazba jumystarynyń esebinen. 1992 j;
- Álimbaı Nursan. Qazaqtyń ólikti jóneltýge baılanysty josynjoralǵylarynyń etnomádenı proeksıasy // QR UǴA-nyń habarlary. Qoǵamdyq ǵylymdar serıasy. 1994. №4. 36-48 bb;
- Qazaqtyń etnografıalyq kategorıalar, uǵymdar men ataýlarynyń dástúrli júıesi. Ǵylymı redaktor jáne joba jetekshisi Nursan Álimbaı. Ensıklopedıa 1-tom. A-D. DPS, 2011. – 736 b;
- Ájiǵalı S., Baıǵabatova N. Jetisý qazaqtarynyń salt-dástúrleri men ádet-ǵuryptary // Qazaq halqynyń dástúrleri men ádet ǵuryptary. 1-tom. Birtutastyǵy jáne ereksheligi. Qurast. S.Ájiǵalı. Almaty: Arys, 2005. 176-202 bb;
- Ibragımov I.I. Etnografıcheskıe ocherkı kırgızskago naroda // RT. Sbornık, ızdannyı po povodý polıtehnıcheskoı vystavkı. Vyp.II. Statı po etnografıı, tehnıke, selskomý hozáıstvý ı estestvennoı ıstorıı. M., 1872. S.120- 152;
- Smagýlov E.A. Nazemnye sklepy Borıjarskogo mogılnıka // Qazaqstan arheologıasynyń máseleleri. 3-shyǵarylym. Ǵylymı maqalalar jınaǵy. Almaty, 2011. (S. 119-141);
- Ajıgalı S. E. Relıgıoznostı obrádnostselchan Kazahstana v blıjaısheı retrospektıve: Jetysý, seredına 80-h // Obychaı ı obrády kazahov v proshlom ı nastoıashem. Sbornık stateı. Almaty: Ǵylym, 2001. S.35-98;
- Máshhúr Júsip Kópeıuly. Shyǵarmalary. 1 tom. . – Pavlodar. «EKO» ǴӚF, 2003.
CATACOMB AND ANOTHER WORLD
Dosymbek Qatran, candidate of historical scinces, leading researcher of the center of Anthropology and ethnology of Central State Museum of the RK, Almaty.
In this article used among the Kazakhs at the burial structure of the special design of the niche - the catacombs, undermined in the south-west wall of the burial pit and called as "akym", "lakyt", "lakatty kabir", "zhandama", "zhanakym" or "zhandatpa" are discussed. In this regard, given entrenched in the minds of Kazakh-nomads aspects of ancient beliefs and ideas associated with death and the other world, which are reflected in burial rites. For the purpose of the topic proposed the author's interpretation on the basis of archaeological sites and materials related to the funeral rites of oral and written sources on the ethnography of the Kazakhs.
Key words: catacomb, burial, the other world, spirit, body.
Tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty, etnograf ǵalym Dosymbek QATRANULY
6alash usynady
