Abdolla qajy Saryuly Ál-Buqarı - Qazaqtyń ekinshi Beıbarys sultany. Arab elinde Beıbarys sultannan keıin, Saýd eli patshasynyń oń qol ýázirligine jáne Mekke qalasynyń ákimi laýazymyna deıin kóterilgen, qasıetti Baıtollanyń ústine jamylǵan kilemdi almastyrý baqytyna ıe bolǵan qazaq, Saýd-Arabıa eline «Eńbegi sińgen genaral», mınıstr dárejeli áskerı basshy. Sonymen birge túrki, qazaq jurtyna tanymal qajylardyń qamqory, Mońǵolıadaǵy Baıan-Ólgeı ortalyq meshitin saldyrǵan ultshyl azamat.
Abdollanyń óz esimi - Sháken Saryuly. 1927 jyly Qytaıdaǵy ór Altaıdyń Shińgil aýdanynda týǵan, Orta júz Kereı ishindegi Sarbas rýynan. 1940-jyly qazaqty qynadaı qyrǵan duńǵan Mafýfańnyń talaýyna túsip, 13 jasynda týǵan elinen aıyrylyp, saýdager uıǵyrǵa satylyp ketken. 1941 jyly sol uıǵyrmen birge Saýd-Arabıaǵa baryp, sonda qalǵan. Mine osylaısha Beıbarystyń taǵdyryn qaıtalaǵan taǵy bir alyp tulǵa ómirge keldi.
Ákesi Sary atasy Úrzikeniń qol astynda balýan, batyr, ójet minezdi, elpek bolyp, aǵasy Býrataıdyń el basqarýyndaǵy bas qolǵanatyna aınalǵan. Ákesi Sary Úrzikeuly, keń ıyqty, qapsaǵaı deneli, Býrataı aýylynyń 500 jylqysyn shyrǵasyn shyǵarmaı qaıyratyn myqty palýan eken.
Anasy Záýke - Kereı, Jántekeı ishinde Tasbıke, ataqty Álip batyrdyń nemere týysy Qusaıyn Táıjiniń qyzy. Qońqaq muryn, sarǵysh kelgen, bıik boıly, qaıratty da myǵym áıel bolǵan. Jastaıynan erkekshe kıinip, jylqy baqqan eken.
Áıeli Zamzıa - arab qyzy.
Uldary: Baısal, Adynan, Ádil. Qyzdary: Nádıa, Ábdisám, Sámıa, Árısh.
Burynǵy áıelinen týǵan bir qyzy bolǵan, esimi belgisiz.
Sháken Saryuly 1941 jyly asyrap alǵan uıǵyr ákesimen birge Saýd-Arabıa eline kelgen. 1942 jyldan bastap Mekke qalasyndaǵy jetim balalar úıinde tárbıelengen.
1946 jyly Mekke qalasyndaǵy Memlekettik Áskerı Ýnıversıtetke qabyldanady. Sháken oqý bitirgesin Mekke qalasynda jol saqshysy bolyp istegen. Keıin Shekara Qorǵanys armıasynda, Shekara Qorǵanysynyń esirtkimen kúres bóliminde mańyzdy qyzmette bolady. Eki ret memleket tarapynan marapattalǵan. Atap aıtqanda, «Erekshe eńbegi úshin» marapaty men «Memleketke eńbegi sińirgen genaral» ataǵy berilip, Mınıstr dárejeli áskerı qyzmetkerge aınalady. Ótken ǵasyrdyń 70-jyldary Mekke qalasynyń ákimi mindetin 10 jylǵa taıaý atqarǵan keıin Saýd patshasynyń kómekshisi, ýáziri qyzmetine deıin kóterilgen. 1992 jyly zeınetke shyǵyp týǵan jeri Barkól Qazaq Avtonomıaly aýdanyna baryp qaıtty.
Óz ómirinde 39 márte qajylyq etken Sháken qajy Saryuly 2000 jyly Saýd-Arabıanyń Jıdda qalasynda 73 jasynda dúnıeden ótti.
Qazir bizdiń biletinimiz: Shákenniń 2 uly ushqysh, bir uly Adnan Shákenuly Ál-Buharı ákesiniń jolyn qýǵan joǵary laýazymdy qyzmette.
Alla qalasa aldaǵy ýaqytta, Abdolla qajy Saryuly Ál-Buqarı týraly aqparatymyzdy tolyqtyryp, jınastyryp nemere apaıy Zaımollaqyzy Ópennen týǵan jıeni Qaırat Qaıpollaulynyń naǵashy atasy týraly jazǵan ómirbaıandyq sıpatsózin (ocherkin) jarıalaıtyn bolamyz. Qaırat Qaıpollanyń ol shyǵarmasynda 1930-1980 jyldar aralyǵyndaǵy Qytaıdaǵy qazaq ómiri men 1930-1950 jyldardaǵy zulmatty taǵdyrlary men Sháken qajynyń 13 jasqa deıingi qazaqy ómiri men odan keıingi qazaqsyz ómiri baıandalady.
Qaırat Qaıpollauly
Ahmetuly Beısen
Abai.kz saıtynan alyndy
