Kıiz úı – kóshpendilerdiń tez jyǵyp, shapshań tigýge, kóship-qonýǵa yńǵaıly baspanasy. Qysta jyly, jazda salqyn keletin bul qurylys jer silkinisi sıaqty jaratylystyq apattarǵa tózimdiligimen, sáýlet óneriniń jınamaly jáne jyljymaly úlgisi syndy bolmysymen tanymal.
Kıiz úıdiń paıda bolýy jáne qazirgi qańqasynyń qalyptasýy san myń jyldyq tarıhty bastan keshirdi. Arheologıalyq qazba derekterden kıiz úıdiń qola dáýirinde qoldanysqa túskeni anyqtaldy. Grek tarıhshysy Gerodottyń zamanymyzdan burynǵy V ǵasyrda saqtardyń kıiz úılerde otyratyndyǵyn qaǵazǵa túsirse, úısin eline kelin bolyp túsken Qytaıdyń han dınastıasynyń hanshasy Shı Júnniń:
Dóńgelek úı, týyrlyq tam ornyna,
Et jep, aıran ishedi as- sýyna,-dep «jyrlaǵany» bar. Osyǵan qaraǵanda, zertteýshilerdiń kıiz úıdiń jasy «bes myń jyldan asyp jyǵylady» degen mejesi de negizsiz emes sekildi.
«Qaı halyqtyń bolsa da rýhanı álemi, eń aldymen, onyń dástúrli ónerinen kórinetini málim» (Ózbekáli Jánibekov). Dál sol sıaqty qańqasy aǵashtan, týyrylyǵy kıizden jasalǵan dástúrli qólóner týyndymyzdyń biregeıi – kıiz úıdiń boıynan da halqymyzdyń búkil rýhanı álemi, ulttyq bolmysy, dúnıe tanymy, estetıkalyq kózqarasy menmundalap tur. Máselen: Geometrıa, matematıka, fızıka ǵylymdarynyń zańdylyqtaryn negizge alǵan keıbir zertteýshiler «ýyqtyń birtindep ıilip, kúshtiń ýyqtyń qarynan ıinine aýysatyny profıly parabola ekendigin; kıiz úıdiń kúmbez tárizdi jasalýy kún tike túsetin bettiń neǵurlym az, ishki kólemniń kóp bolýyn qamtamasyz etetinin ári aýa almasýǵa óte qolaıly bolatynyn; kıiz úıdiń ádemi kórinýi onyń proportsıalaryna nemese «altyn qıma» ólshemine baılanysty ekenin; jalpy formasynyń dóńgelenip kelip, buryshtardyń bolmaýy onyń ásemdigin arttyra túskenin» alǵa tartsa, astronomıa ǵylymy turǵysynan zertteýshiler «temirqazyq juldyzy dál ortasyna ornalasqan soltústik núkte sheńberi – kıiz úıdiń shańyraǵyna, tik syzylǵan aspan boılyqtary – kıiz úıdiń ýyqtaryna, kóldeneń syzylǵan aspan endikteri – kıiz úıdiń keregesine uqsaıtynyn» dáıekti dálelmen kórsetedi.
Alyp aspandy «kók kúmbezi» dep ataǵan halqymyz tóbedegi aspandy shańyraqqa, odan tómengi keńistikti ýyqqa, kókjıekti keregege uqsatyp, kıiz úıin ǵalamnyń ortasy, kindigi» dep tanyǵandyǵyna talas joq. Bul jóninde belgili zertteýshisi Atılla Sansyzbaıuly «Kıiz úıdegi keńistik – qazaq dúnıe tanymynyń toǵysqan jeri. Kıiz úı – ǵalamnyń modeli. Shańyraq – kúnniń sımvoly. Kúldireýish – tórt tarap. Ýyqtar – kúnniń sáýlesi. Oshaq – adamnyń oty. Tór – aq pen qaranyń ara jigin ajyratatyn adamnyń orny. Sol jaq bosaǵa – áıeldiń; oń bosaǵa – erkektiń sımvoly» (yqshamdalyp alyndy) dep túıindegenine qaraǵanda, atamyz qazaqtyń «Esigiń – esiń, bosaǵań – sesiń, tabaldyryq – táýbeń, mańdaısha – mártebeń, shańyraq – piriń, týys – keregeń, tór – dárejeń, oshaǵyń – yrys, tútiniń – tynys, beldeýiń – qorǵan, túndigiń – tegiń, týyrlyq – eliń, ýyǵyń – eriń, osynyń bárin kóterer – qasıetti qara jeriń» dep tujyrymdaýynda da úlken mán jatyr.
Kıiz úıdi qazaqtyń ǵana «enshisindegi dúnıe edi» deýden aýlaqpyz. Qazaqtan tys, qyrǵyz, mońǵul ulttary da kıiz úıde turmys keshirip, «kıiz týyrlyqtylar» atandy. Alaıda, ár ulttyń ulttyq salt-sana, dinı senim, turmys mádenıetindegi uqsamastyqtarǵa saı, kıiz úıinde de aıqyn paryqtar bar. Osy paryqtardy eskergen zertteýshiler kıiz úıdi «qazaq úı» jáne «mońǵul úı»(ger) dep ekige bólip, olardyń parqyn: «úı aǵashtarynyń jasalýy uqsamaıdy; syrtqy jamylshylarynyń pishilip, jabylýy uqsamaıdy; syrtqy pishini uqsamaıdy; baý-shý, órnekteri, ishki jıhazdalýy uqsamaıdy» dep 4 túıinge jınaqtaıdy.
– Kóshpelilerdiń san ǵasyrlyq tájrıbesi, ómirlik qajettiligi, oı órisi, talǵam- tanymy bir ǵana kıiz úıdiń boıyna shoǵyrlanǵandaı. Olardyń sulýlyq týraly talǵam-túsinigi, dúnıeni sulýlyq zańdylyqtarymen ıgerý múmkindigi negizinen osy kıiz úı arqyly kórinis tapty,- dep jazady ataqty ǵalym Aqseleý Seıdimbek. Aıtyp-aıtpaı, kıiz úıdiń boıyndaǵy sulýlyqty tilmen túgendeý múmkin emes. Ony kózimen kórip, oǵan túnep shyqqan jolaýshynyń tańdaı qaǵyp, tamsanbaǵany joq. Oǵan mysal retinde Qytaı ordasynyń ataqty aqyny Báı Júı-ıiniń (772- 846) «kıiz úı» (青毡帐二十韵) degen óleńin (aýdarǵan Nesipbek Aıtov) tolyǵymen keltireıik:
Kıizine júni ketken myń qoıdyń,
Shańyraǵy qaıyńynan kúngeıdiń.
Ári berik, ári yńǵaıly, ári ásem,
Deı almaımyn aǵashyna min qoıdym.
Saıyn dala onyń meken-turaǵy,
Birde kórseń teristikte turady.
Sarbazdarmen birge kóship saǵymdaı,
Bir qarasań tústik jaqtan shyǵady.
Shym jibekten myqty belbeý baılaǵan,
Qozǵalta alsyn qandaı daýyl, qaı boran?!
Kirseń jyly, ishi qyj-qyj qaınaǵan,
Kókjıekteı dóp-dóńgelek aınalań.
Taýqymettiń tartyp edim talaıyn,
Bul kıiz úı boldy meniń saraıym.
Aıly kúngi kóleńkesi-aı kólbegen,
qysta onymen birge ótedi san aıym.
Týyrlyqtyń syrtyn qyraý shalsa da,
Yzǵar ótpes boran soqsyn qanshama.
Sán-saltanat ishi kirseń shyqqysyz,
Kórgen pende tańdaı qaǵar tamsana.
Jyrshy tórde, bulbul qustaı saıraıdy,
Baqsy bılep ot basynda oınaıdy.
Baldaı qymyz balbyratyp deneńdi,
Alpys eki tamyryńdy boılaıdy.
Qoıý túnniń qushaǵynda aýnaǵan,
Qandaı ǵajap jalyndy oshaq laýlaǵan!
Ot sáýlesi aımalaıdy irgeni,
Dirildegen qyzyl gúlden aýmaǵan.
Keń ashylyp túngi aýanyń qushaǵy,
Qasıetti tútin kólbep ushady.
Sál seıilse, kenet kóktem sýyndaı,
Tasqyndaǵan óleń kópti qushady.
Munda otyrǵan janda qandaı bar qaıǵy,
Ujymaqqa shaqyrsań da barmaıdy.
Shóp kúrkede kún keshkender kúıbeńmen,
Maı tońǵysyz qystadaǵy jaýraıdy.
Sopylar da kıiz úıdi armandap,
Pysyqaı da qaryzdanar qalbańdap.
Men osynda urpaǵymdy órbitip,
Dám-tuzymdy jaıam kelgen janǵa arnap.
Saltanatty saraıyna patsha mas,
Saraı barlyq úmitińdi aqtamas.
Kıiz úıdiń qudyretine joq talas,
Saraıyńa bermeımin men baspa-bas!
Kıeli kıiz úıdiń keremeti týraly budan artyq aıtýdyń qajeti joq. Ókinerligi ata-babamyz baǵaly mura retinde urpaǵyna qaldyryp, san ǵasyrdyń synaǵynan súrinbeı ótken kıeli kıiz úıdiń sońǵy kezderi zamannyń damýyna, óndiris-turmystaǵy ózgeristerge ilese, qoldanys aıasy taraıýymen qatar, sán-saltanaty jaǵynan da keteýi ketińirep barady. Onyń ústine, kıiz úıdiń tolyq zertteýlmeýi, bertinge deıin durys nasıhattalmaı, «kıiz týyrlyqtylardyń baspanasy» dep ǵana qaralýy da kıiz úıdi kim kóringenniń «qoljaýlyǵyna» aınaldyryp jibergen syńaıly.
Kıiz úımen baılanysty umytylyp bara jatqan ataýlar da az emes. Qoldanylýyna, úlken-kishiligine, tigilý ádisine, túsine baılanysty ataýlardy aıtpaǵan kúniń ózinde kıiz úıimen qatysty balaǵan, shaıla, aqtaqyr, jolamaı(jolym úı)... sıaqty baspanalardyń atynyń ózi umytylyp barady. Demek, kıiz úı qazaqtyń mádenı murasy degenimizben, babalarymyzdyń ismer qolynan shyqqan talaı óner týyndylary bul zamanǵa jetken joq. Alty alash ósip-óngen qasıetti kıiz úı mereke-meıramdarda sán úshin tigilgeni bolmasa, qalany qoıyp qazaqtyń keń baıtaq saharasynan kıiz úıdi tabý barǵan saıyn qıyndap barady. Ásem Astana salyp, san túrli qurylstyń úlgisin ákelgenimizben, bas qalanyń ózinde kıiz úı formasynda jobalanǵan bir qurylys joq. Bul jaǵynan kórshi el Qytaı bizden kósh ilgeri. Atap aıtqanda, Qytaıdyń Morı qazaq avtonomıaly aýdanynda salynǵan 800 sharshy metrlik alyp kıiz úıdeı bir kıiz úı joq Qazaqstanda. 1000 nan aktyq adam sıatyn bul kıiz úıdiń ishi qazirgi zaman aǵashpen, kıizben bezendirilgen. İshinde qazaqtyń qaıqy bas tósegi, asadal sıaqty buıymdardyń bári bar. Dúnıedegi eń alyp kıiz úı sanalatyn bul qurylysty kórýge alys-jaqynnan kelgen týrıserdiń tańdaı qaǵyp tamsanbaıtyny joq. Al Qazaqstan «qazaq-qyrǵyz halyqtarynyń kıiz úı daıyndaý jáne tigý ónerin» IýNESKO-nyń adamzattyń beızattyq mádenı murasy tizimine engizdik(2014 jyly 26-qarasha) dep maqtanǵanymen, kıiz úıdi urpaqtarǵa dáripteý jaǵynan pármendi jumystar istep jatqan joq. «Adamzattyń beızattyq mádenı murasy tizimine endi» dep marqaıǵanymyzben, kıiz úı jasaıtyn sheberlerge ult óneriniń murageri retinde qoldaý kórsetilmese, erteń kıiz úı murajaılarda ǵana qalyp, turmysymyzdan tysqary qalmaı ma?! Óıtkeni álemdik tehnıkanyń damýy men onyń jetistikteri kıiz úıdi jer betinen joıyp jiberýge ıtermelep otyr. Onyń alǵashqy satysy kıiz úı jasaıtyn, úı aǵash basatyn sheberlerdiń azaıýynan bastaý aldy. «Shańyraqty kıiz úıdiń terezesi» dep biletin «osy zamandyq» ıdeıadaǵy adamdardyń kókeıinen kıiz úı jónindegi kóp ataý kóterilip ǵana qalmaı, «qazaq kıiz úıde turǵan» degenge arlanatyn urpaq ta ósip keledi. Sondyqtan endigi jerde kezinde dúnıe júzi saıahatshylarynyń tańdaıyn qaqtyryp, talaıdyń basyn ıgizgen qasıetti kıiz úıdiń qazaq halqy úshin qanshalyqty mańyzy bar ekenin urpaq sanasyna sińirý aıryqsha mańyzdy. Ol úshin kıiz úı jónindegi zertteýdi, úgit, násıhatty kúsheıtý kerek. Qazirgi suranys qajetin eskere otyryp, qazaq kıiz úıin jańasha paıdalanýdyń jolyn izdeý, naryq zańdylyǵyna beıim sheshimder taýyp, kıiz úı jasaıtyn sheberlerge ekonomıkalyq jaqtan kómek kórsetý qajet. Sonymen birge, ǵımarattar, shaǵyn arhıtektýralyq qurylystar kıiz úı formasynda jobalansa da quba-qup.
Qazaq halqynyń adamzat mádenıetine qosqan, tutas álem moıyndaıtyn úlesteriniń ishinde eń áıgilisi jylqyny qolǵa úıretý bolsa, endi biri dońǵalaqty arbalar jasap, onyń ústine kıiz úı tikkeni bolýǵa tıis. Qazaq tilinde «kúren» dep atalatyn bul úıler bir qansha tarıhı fılmderde kórinis bergeni bolmasa, qazyr kóp eldiń sanasynan óship tynǵany ótirik emes. Qytaıda jasalǵan «Shyńǵys han» kınosynan keıin «kúrendi» mońǵulǵa táýeldeıtinder de kezikti. Naǵynda álemdi bılegen Shyńǵys han áýletiniń maqtanǵan shaǵynda, ózderiniń ózgeden artyq ekenin, baı ekenin sýretteý úshin «dıdar sulý qyzdardy, qazaq kúıme mingizip» degen teńeýdi paıdalanǵanyn eskersek, kúren de qazaq óneriniń týyndysy ekenine shúbálánbaısyz. Onyń ústine, kúren jaıly tarıhı jazbalar da az emes. «Olar turatyn úıler aǵash kespekterinen qurastyrylyp, butaqtarmen shabaqtalǵan, tóbesinde joǵary qaraı moınyn sozyp, yqshamdana túsetin ottyqtiki sıaqty dóńgelek tútigi bar arba ústine ornalastyrylady da, únemi appaq bolyp jarqyrap turýy úshin júnge ak, aq topyraq, súıek untaǵyn qosyp basqan aq kıizben qaptalady eken. Úıler meıilinshe keń, eni 30 fýt, dóńgelekteriniń arasy 20 fýt bolǵan. Osyndaı úıli arbaǵa 22 ógiz jegilgen(Gılom de Rýbrýk)» (Ózbekáli Jánibekov, «Jolaıyryqta»).
Shynyn qýǵanda, kıiz úı qazyr búkildeı qoldanystan qala qoıǵan joq. Saıahat oryndarynda, toı-tomalaqtarda kıiz úı áli de kóp tigiledi. Biraq shyn kıiz úıler joǵalyp, onyń ornyn kıiz úı formasynda súıegi basqa matrıaldan, jamylshysy shekpennen jasalǵan «dóregeı» úılerdiń basyp bara jatqany kópke málim. Tasymalǵa qolaısyz, zildeı aýyr, jarty jyl ótpeı qara qojalaq bolyp ketetin bul «úısymaqtardyń» kemshiligi shásh etekten. Ýyq- keregesi temirden jasalǵan kıiz úılerdiń taýly, jańbyr kóp jaýatyn oryndarda naızaǵaı túsip, ómirge qaýyp tóndiretini taǵy bar. Taldan úı aǵash basý múmkindigimiz de azaıyp barady. Úı aǵash tur ǵoı, otyn alǵyzbaıtyn orman qorǵaý oryndary shyrpy syndyrsań, shyryldatqaly tur. Osy jaǵdaıdy erterek eskergen, Qytaı qazaqtarynan shyqqan qurylys ınjeneri, qazaq kıiz úıin arhıtektýralyq turǵydan zertteýshilerdiń biri Bolat Káribaı áınek talshyqtan kıiz úıdiń qańqasyn jasady. Ózi jobalap, Qytaı memlekettik bilim menshigi uqyǵy mekemesinen ZL1012 2 0578640.7 nómirli patent uqyǵyn alǵan bul kıiz úıdiń «úı aǵashynyń» syrttaı qaraǵanda, aǵash úıden esh paryqy joq. Kóshi-qonǵa qolaıly, jeńil, tat baspaıdy, neshe jyl ótsede túsi taımaıdy, aýmaıdy. Ońaı synbaıdy, tipti aǵashtan da myqty. Onyń ústine, bul úı, ýyǵynyń qalamy joqtyǵy bolmasa, qazaq kıiz úıiniń barlyq erekshelikterin negizge ala otyryp jasalǵan. Keregesi jel kóz, kerege basynyń syrtyna sál shalqaqtyǵy, kerege kóziniń ólshemi, saǵanaǵy, ýyǵynyń uzyndyǵy, alaqany, shańyraǵynyń toǵyny(sheńberi), kúldireýishi, tıegi, esigi, kerek deseńiz, keregeniń kógi, ýyqtyń baýyna deıin bári qazaq kıiz úıiniń ólshemi boıynsha jobalanǵan.
– Bul úıdi jobalap, jasatýdaǵy sebebim,-deıdi Bolat Káribaı; – El ishinde úıshiler sırep ketipti, aǵashty da kestirmeıdi. Temirden jasasań aýyr, qolaısyz. Mine osy sebepter kıiz úıdiń súıegin jasaýǵa paıdalanylatyn materıal izdeýime túrtki boldy. Eń sońynda osy áınek talshyqqa toqtadym. Óıtmkeni bul myqty, shymyr, densaýlyqqa zalaly joq, qalaǵanyńsha ıýge, boıaýǵa bolady. Úıdi jasatý barysynda da kıiz úıdiń formasy kelse boldy degem joq. Qazaq kıiz úıiniń ár súıeginiń sandyq máni kerege sany men shańyraq ólshemderine baǵynyshty. Arhıtektýralyq formasy da turaqty. Barlyǵyn sol zańdylyq, sol ólshem boıynsha jasattym. Mundaǵy maqsatym da «úı aǵashty» stanokta jasýǵa jol ashý. Jaqsy jasaldy. Tek keregeniń kógi ǵana metal shegemen bekitildi, buıyrsa onyń ornyna da bolashaqta shylǵı qaıys sıaqty ońaı úzilmeıtin materıal tapsam degen oıdamyn.
Árıne, búgingideı damyǵan zamanda, kıiz úıdiń súıegi, sózsiz, aǵashtan jasalsyn degen shart ta joq. Qazirgi ǵylym tehnıkanyń ozyq jetistiginen paıdalanyp, dástúrli ónerdi dáýir kóshimen jalǵasaq, nesi bar. Osy turǵydan alǵanda, Káribaıdyń kıiz úıi kádege jaraıdy dep oılaımyz. Onyń ústine, úı aǵash basýshy sheberler azaıyp, kıiz úı jasaýdyń ólshemderi umytyla bastaǵan qysyltaıań sátte, derekterge jáne qolda bar kıiz úılerge negizdele otyryp, kıiz úıdiń ólshemin turaqtandryp, qazirgi zaman tehnıkasymen óndirýge bet alýdyń ózi kıiz úı tarıhyndaǵy úlken tóńkeris emes pe?!
Qalıakbar ÚSEMHANULY
«Astana aqshamy» gazeti
6alash usynady
