Skip to content

Saba pisip, qurt jasaý qalaı ózgerdi? Jalǵan qurt-maıdy qalaı bilemiz?

Saba pisip, qurt jasaý qalaı ózgerdi? Jalǵan qurt-maıdy qalaı bilemiz?

Batys elderi "Nomad" dep ataǵan kóshpeli órkenıettegi taǵam mádenıeti ózgerip barady. Qazir tutynyp júrgen qurt-maıymyzǵa deıin basqasha daıyndalady. Nege?

Jalpy, "qoı baǵyp, quıryq jegen", "asaý úıretip, otarǵa shyqqan" qazaq qazir ilýde bireý. Bala ǵumyrym tórt túlik malynan aıyrylmaǵan shaǵyn aýylda ótti.

Sarlyq saýyp otyrǵan ana

2017 jyly tamyz, Mońǵolıa. Sarlyq saýyp otyr / Sýret avtordiki
 
Búginde sol kóshpeli ǵumyr tek tarıhqa aınalyp ketkenine ózim de senbeımin. Biraq shyndyq. Sol ózgergen ómirmen birge "qurt" dep atalatyn qazaqtyń "alty maltasy" da ózgerdi.

Saba pisý

Sabaqtan kele sala isteıtin jumysymyz – aptasyna bir ret saba pisý. Sheshemiz bireýimizge 100-200 retten pisýdi tapsyrady. Aýzy myqtap baılanyp, ishi aqqa toltyrylǵan sabany pisý ońaı emes. Keıde saba pisýden qashyp, basqa sharýaǵa suranatyn kezderimiz de boldy. Ol kezde anańyzdyń qabaǵyna qaraısyz.

Sabanyń túrleri kóp. Biri úlken aq shekpennen jasalǵan saba bolsa, ekinshisi kádimgi biteý soıylǵan jylqy terisinen jasalady. Tipten qaıystan ázirlengen órme sabalar da kezdesedi.

Saba pisip turǵan qyz

Saba pisip turǵan qyz / Sýret avtordiki

Sabanyń jasalýy. Saba kóbinese mal terisinen jasalady. Terini ılep, júnnen tazartqannan keıin tútin salyp keptiredi. Tolyq kebýden buryn túbin tórtburyshtap, pıramıda tárizdi etip aýzyna qaraı taspamen kóktep tigedi. Aýzynyń bir jaq erneýine baqannyń basyna ne kerege-ýyqqa baılaý úshin jip taǵylady.

Sabanyń ishki betin qoıdyń maıymen, keıde sary maımen maılap, jel qaqtyryp keptiredi. Ystyq sýmen jaqsylap jýyp baryp, ishine sút ne aıran quıylady.

Saba pisýdiń maqsaty. Sabadaǵy qordy uzaq shaıqaý arqyly maıyn syǵyp shyǵarý ári qordy pisirý. Sol úshin sabaǵa qor jınaǵanda aldymen pisken sútten uıytylǵan aıran-shalap quıylady da, sońynan shıki sút te quıyla beredi.

Saba piskende kóńil bóletin jáıt. Pispektiń basyn saba túbine ne búıirine kóp soǵa berýge bolmaıdy. Tesilip qalýy múmkin. Onyń ústine pispektiń sabyn qatty ustamasańyz, alaqanyńyz oıylyp qalady. Boıy jetpeıtin kishkentaı balalar tókesh dep atalatyn qaraǵaıdyń dińinen kesip jasalǵan tabıǵı oryndyqqa shyǵyp, shamalary kelgeninshe pisedi.

Sabany qansha kóp pisse, sonsha kóp maı túsedi degen túsinik joq. Keıde tym kóp piskende, túsip turǵan maı tarqap ketýi múmkin. Sabaǵa qoı-eshki, sıyrdyń pisken sútin uıytyp quıady. Saba tolǵanda pisedi.

Saba pisýde kezdesetin yrymdar. Pisýshiler qınalmaı, maı tez túsý úshin aýzyn attyń shylbyrymen ne júgenniń tizginimen baılaıdy. Sebebi, jylqynyń joly jeńil dep esepteıdi. Sonymen birge keı adamdardyń joly aýyr bolady dep qarap, "Bul kisi kelip pispekti ustap ketse, maı tez túspeıdi. Qaıdan ǵana kele qaldy?" dep yrymdaıdy. Kele jatqan adamnyń qoly jeńil bolsa, "Jaqsy keldińiz. Qol tıgizbeı ketseńiz, balańyz búkir bop qalady" dep bir-eki ret bolsa da pistiredi.

Qurt-irimshigi, maıy men baýyrsaǵy toly qazaq dastarhany

Qurt-irimshigi, maıy men baýyrsaǵy toly qazaq dastarhany / Sýret Harynbaı Ahynnyń Facebook paraǵynan alyndy

Kóshpeli el qurtty qalaı jasaıdy?

Aldymen aıran-shalapty sabaǵa jınaıdy. Oǵan sútti pisirip keıde shıkileı de quıa beredi. Saba tolǵanda pisip, maıyn alady.

Qurt jasaý barysy: Sút – aıran-shalap (sabaǵa jınaý) – irkit pen maı (pisý) – qurt (irkitti qaınatqannan keıin). Sabany pisip maıyn alǵannan keıin qalǵanyn irkit dep ataıdy. İrkitti qaınatady. Qaınap qoıýlanǵan jáne sary sýy shyqqannan keıin qapqa quıyp, sary sýynan ajyratady. Sýy ábden sorǵyǵannan keıin keptiredi. Mine, bul – qurt.

Qurt alý úshin paıdalanylatyn ydystar – saba, pispek, shypta, sóre jáne qap.

Qurt qaınatyp jatqan jeńgemiz

2017 jyl. Mońǵolıa. Qurt qaınatý / Foto informburo.kz

Maı alý

"Saba-saba maı tús!" dep aıqaılap saba pisip turǵan qara domalaq balany elestetińiz. Maı irkittiń betine qalqyp shyǵady. Sosyn ájelerimiz "sabany tolqyp" bir jerge jınaıdy da, qolmen alyp astaýǵa salady.

Sary maıdy alǵannan keıin taza sýǵa jýyp, quramyndaǵy irkitti jáne sýdy aryltady. Az tuzdap sýy sorǵyǵannan keıin maldyń tazalap úrlengen qarnyna salyp, aýzyn býyp tastaıdy. Iaǵnı, qarynda – vakkýmda turady. Maıdyń quramynda sý jáne aýa qalmaıtyndyqtan, qansha ýaqyt saqtasa da buzylmaıdy.

Maıdy "sasydy" dep aıtý ersi

Eger ishinde bir nárse qalsa, sol jer borsyp, buzylady. Esińizde bolsyn, et ıistenip buzylsa – "sasydy" dep, al maı ıistenip buzylsa – "borsydy" dep aıtqan. "Sasyǵan etke borsyǵan maı, ápkeme jezdem saı" degen mátel osydan shyqqan. Keıde "shiridi" dep te aıtady. Mysaly, "bir qaryn maıdy bir qumalaq shiritedi" degen sóz bar.

Sary maıdy yrymdap alys jolǵa berip jibermeıdi jáne satpaıdy. Eger berip jiberý kerek bolsa, qasyna nan ne qurt sekildi basqa zattar qosady.

Qaınap turǵan irkitti ishý – úlken em

Pisilip, maıy alynǵannan keıingisi – irkit delinedi. Ony qaınatpaı da ishe beredi. Qatty qunarly bolady. İrkitti qaınatýdy – qurt qaınatý dep ataıdy. "Ittiń ústine irkit tógilgen" dep iship-jemi mol, baıashat ta beıbit ómirdi ataıdy.

Ásirese qaınap turǵan irkittiń betindegi shypshyǵan maıdy qosyp ishse, sýyqty aıdap, asqazan qyzmetin jaqsartady. Búırekti qýattandyrady.

Uzaq qaınaǵan irkittiń sary sýy bólinip shyqqannan keıin arnaıy qapqa salyp súzedi. Sol arqyly quramyndaǵy sýdy shyǵaryp tastaıdy.

Óre

Qurt-irimshik jaıý úshin tórt sıraq ornatyp, bıiktetilip jasalady. Betine shıden jasalǵan shypta qoıylady. Bıik etip jasalǵandyqtan ıt ıiskemeıdi, maldyń aıaǵy, ásirese jartas pen aǵashqa sekirgen eshki-laq shyǵa almaıdy.

Óre qanshalyq bıik bolsa sonshalyq jaqsy ekenin osydan bilemiz. "Óresi bıik" degen sóz de osydan shyqqan.

Órege shypta jaıylady – ol shıden jasalǵandyqtan, qurt-irimshiktiń sýy arasymen aǵyp ketedi.

Kıiz úıdiń aldyna órege jaıylǵan qurt-irimshik pen taý sarymsaǵy

2017 jyl. Mońǵolıa. Kıiz úıdiń aldyndaǵy órege jaıylǵan qurt-irimshik pen taý sarymsaǵy / Sýret avtordiki

Qurt-irimshik sál keýip úgilmeıtin bolǵanda, shúberekten jasalǵan dorbaǵa ne qapqa salyp, sóreniń betine qoıyp qoıady. Salqyn jelmen tez qurǵaıdy.

Kıiz úıdegi qaptyń túrleri

Saba-saba irkit, qap-qap qurt-irimshik, qaryn-qaryn sary maı degen sózdiń shyǵýy bekerden emes.

kestelep, shashaq salǵan aıaqqap.

Kestelep, shashaq salǵan aıaqqap / Sýret Harynbaı Ahynnyń Facebook paraǵynan alyndy
  • Qap – jipten toqylǵan basqurdy búrip jasalǵan qurt-irimshik salyp saqtaıtyn ydys. Taza tabıǵı júnnen jasalatyndyqtan, aýa almasyp turady da, ishine salǵan taǵamdar buzylmaıdy.
  • Tulyp – maldyń terisinen jasalatyn ydys. Onda qatyq sekildi sýly taǵam saqtalady. Sýy shypshyp shyǵyp, qurǵaıdy. Tulyp qatqannan keıin oǵan basqa da zattar salyp saqtaýǵa bolady.
  • Qaryn – maldyń qarnyn ishindegi jyndy tógip tastap, túgin qyrǵannan keıin jýyp-tazalap keptirip alady. Oǵan maı saqtaıdy. Maı salǵan soń ishinde aýa qaldyrmaı, aýzyn týyp tastaıdy.
  • Aıaqqap – kıiz úıdiń esiginen kirgende oń jaǵynda ydys-aıaq pen iship-jem turatyn keregege ilinetin juqa kıizden keıde toqymadan jasalǵan qaptyń bir túri.
  • Sháıqalta – teriden ılep jasalǵan shaı, tuz salatyn qap.
  • Torsyq – teriden jasalǵan sýsyn quıatyn ydys. Moıny jińishke baılap qoıýǵa yńǵaıly jáne eki jaǵynda bostaý oryn bolatyndyqtan aıran ne qymyz tasyp tógilmeı jaqsy saqtalady. Keıde qaıystan toqyp ta jasaǵan. "Jaman adamǵa mal bitse qasyna qońsy qondyrmas, jaman atqa jal bitse janyna torsyq saldyrmas" degen osydan shyqqan.
  • Búıen – iriqara maldyń búıen dep atalatyn isheginen tazalap jasalady. Búıenniń ishi keń ári uzyn bolatyndyqtan oǵan da maı salýǵa nemese basqa qoıý tamaqtardy quıyp alýǵa yńǵaıly.

Búıenge salynyp jatqan sary maı. Osyndaı búıenge et te salyp saqtaıdy. Ony uzyn sary dep ataǵan

Búıenge sary maı salý. Osyndaı búıenge etti de salyp saqtaıdy / Týǵan jerdiń tútini atty Facebook paraǵynan alyndy

Budan tys aǵashtan jasalatyn – kebeje-sandyq, qobdı men qobdısha, keli-kelsap, saptaıaq, tostaǵan, astaý bolady.

Temirden jasalǵan – Qazan-oshaq, toǵa (keıde meskeı deıdi), baqyr, ojaý, shómish, qasyq pen qalaq, qalaqsha, baqyr, kómesh, shymshýyr, kóseý qatarly tutyný buıymdarynyń atyn ataýǵa bolady.

Kıizden jasalǵan – joǵaryda aıtqan aıaqqaptan tys kereqap (jańa týǵan tóldi salý úshin), sandyq qap, kitapqap (quran ne kitap salýǵa) sekildilerdi ataýǵa bolady. Sonymen birge jipten toqylǵan – qorjyn, túrli qap (mysaly qyryqtyq, qaıshy salatyn) men ýyq qap (ýyqtyń qalamy synyp qalmaý úshin basyna kıgizetin qap), dorba, daǵar sekildilerdi ataýǵa bolady.

Kishisinen úlkenine qaraı: dorba, qap, daǵar.

Teriden jasalǵan – joǵarydaǵy qaptardyń bir bólimi teriden de jasalady. Oǵan jemqalta, qaýǵa (sý quıýǵa), keseqap, dastarhan, tutqysh qatarlylardy qosamyz.

Súıekten jasalatyn – nasybaı shaqsha, sábılerdiń shúmegi, qasyq (keı jerde qalaq), shege, ıne. Sonymen birge súıekpen árlegen pyshaqtyń saby men qynyn aıtýǵa boaldy.

Qurttyń túrleri

  1. Jas qurt – qaınatylǵan qurt súzilip sorǵyǵannan keıin kepkenge deıingi kezi.
  2. Jarma qurt – sýy sorǵyǵan qurtty qolmen syndyryp ıaǵnı jaryp kesek-kesek etip sórege jaıady. Bul – jarma qurt.
  3. Syqpa qurt – jarma qurttan qalǵan qurttyń úgindisin jınap, qolmen syǵyp jaıady.
  4. Ejigeı – kóbinese kúzge qaraı daıyndalatyn, qatty qurtqa tisi ótpeıtin kári-qurtań men balaǵa arnalǵan qurt. Qurtty súzip alǵannan keıin kebersigende úgitip saqtaıdy, keıde qatyp qalmas úshin ishine sary maı qosyp aralastyryp jasaıdy.
  5. Malta – bul kóbinese jýannyń jińishkerip, jińishkeniń úziler kezi sanalǵan qystyń sońy men kóktemniń basynda jasalady. Uzaq ýaqyt saqtalyp óte qatty bolyp qalǵan qurtty kelige salyp túıedi. Qurtty qatty úgitip jibermeıdi. Sosyn usaǵyn jınap alady da qalǵan domalanǵan kesekterin qaınaǵan sýǵa salyp qoıady. Sonda ózen sýdaǵy domalaq tas sekildi maltalanǵan qurt paıda bolady. Ony kóbinese maltap jeıtindikten (qatty bolǵasyn birden tispen syndyryp jeý múmkin emes) solaı atalǵan.
  6. Ezbe qurt – qurtty ezip jasalady.
  7. Súzbe qurt – aırandy sary sýynan aıyrǵannan keıin syqpalap, qatyryp jasaıdy.

Qaýǵamen sý tasý

Qaýǵamen sý tasý / Sýret Qalıakbár Úsemhannan alyndy

Qurt qaı túliktiń sútinen jasalǵanyna qaraı eshki qurty, qoı qurty, sıyrdyń qurty dep bólinedi. Al bıe súti men túıe sútinen qurt jasamaıdy. Qurttyń túsi túliktiń túrine, jegen shóbine, maılylyǵyna qaraı ártúrli bolady. Keıbiri aq, keıbiri sarǵysh, keıde qara qurt shyǵady.

Otyryqshy jurtta qurt úsh túrli tásilmen jasalady

Birinshi tásil: súzbe qurt jasaý keń etek alǵan – uıytylǵan aırandy sál qaınatyp, sary sýy shyqqannan keıin súzip alyp jasalatyn qurt. Eger sary sýynan ajyratqqannan keıin qatyrmaı úgitip alsa, súzbe dep atalady.

Ekinshi tásil: otyryqshy elde aǵash ne farfor kúbiler paıda boldy. Sonda qor jınap, pisip maıyn alǵan soń, irkitti qaınatyp qurt alǵandardy da kórdik. Tipten, avtomatty pisý aspabyn jasap alǵan adamdar da bar.

Úshinshi tásil: uıytylyp jınalǵan aıran-shalapty ne baýyr bop uıyǵan qatyq aırandy maıyn almaı qaınatady. Sary sýy bólinip shyqqannan keıin súzip alyp, qurt jasaıdy. Bundaı tásil kóbinese seperator arqyly kilegeıi bólinip alǵan kók sútten jasalady.

Keıde osy qurttarǵa sheker aralastyryp ta qatyrady. Onyń dámi ózgeshe.

Óreniń asty da ústide bos turmaıdy

Óreniń asty da, ústi de bos turmaıdy / Sýret Harynbaı Ahynnyń Facebook paraǵynan alyndy

Qurtqa jaqyn taǵamdar:

Súzbe – uıyǵan aırandy qaınatyp, sary sýynan aıyryp jasalatyn, úgitilip ne aralastyrylyp jasalatyn taǵam.

Qatyq – aırandy uzaq jınap, qaınatpaı qozy ne laqtyń terisinen jasalǵan kónekke salý arqyly sýynan aryltyp jasalatyn taǵam. Kóbinese sýǵa ezip ne sorpaǵa qosyp ishedi.

İrimshik – sútti iritip jasalatyn taǵam. Onyń aq irimshik, máıek irimshik, qyzyl irimshik qatarly túrleri bar.

Qaınatylǵan qurtty súzgennen keıin, jarmalap qurt jasap otyrǵan ana

Qaınatylǵan qurtty súzgennen keıin, jarmalap qurt jasap otyrǵan ana / Týǵan jerdiń tútini atty Facebook paraqtan alyndy

Jalǵan qurt pen maıdy aıyra bilińiz

Aqsha úshin arpalysqan jandar túrli qıturqylyq jasaıtyny belgili. Sonyń salqyny qurttyń sapasyna da áser etip jatyr. Qazir bazarǵa barsańyz qurttyń túri kóp.

Gıps qosqany bar – mundaı qurt dep ataýǵa tatymaıtyndar bazarda tolyp turmasa da bar. Aıranǵa tuzdy kóp salyp, kishkene qaınatqannan keıin súzip aldy. Sosyn tez kebý úshin azyraq aq gıpis qosyp aralastyrady. Bundaı qurttyń syrtyn ustasańyz, qolyńyzǵa aq bor bolyp juǵyp turady.

Margarın qosylǵan sary maı – qoldan jasalǵan sary maıdyń ótimi jaqsy. Keıbireýler sabadaǵy qorǵa ne irkitke margarın maıyn molyraq salyp, azyraq pisedi. Sosyn qaıta alyp shyǵyp, irkitin tolyq aryltpaı (tabıǵı eken desin dep), taza sary maıdy qosyp kóbeıtip satady. Ondaı sary maıdyń túsi bir jerinde aqshyl, bir jerinde sarǵysh bolyp qubylyp turady. Iaǵnı, tolyq aralasyp ketýi qıyn. Osydan paryqtaı alasyz.

Qatyq – aırandy súzip alyp, tuz salyp qatyrady. Keıde ony da qurt sekildi jasap satatyndar bar. Bul shyn máninde qatyrylǵan aıran. Árıne, bunyń zaty qurt bolmaǵanymen densaýlyqqa zıany joq ekeni belgili.

Budan basqa da qýlyq kóp. Jasaǵan qurttyń salmaǵy kóp bolýy úshin aıran-sútke basqa zat qosatyndar da bar.

Saba, irkit, sarymaı

Saba, irkit, sary maı / Sýret "Týǵan jerdiń tútini" atty Facebook paraǵynan alyndy

Qurttyń emdik qasıetteri

  • Qurttyń quramyndan kálsı, kalıı, temir sekildi dárýmender men aqýyzdar, paıdaly qyshqyldar bar;
  • Qurtty qaınatyp ishý – asqazannyń qyzmetin jaqsartyp, jel-quz aýrýyn jáne sýyqty shyǵarady. Tumaýǵa qarsylyqty kúsheıtip, baýyr men búırekti qýattandyrady;
  • Qurtty balalardyń maltaýy, tistep shaǵyp jeýi tisti qataıtady. Mundaı balalardyń tisi aýyrmaıdy, tis túbin qanqurt jemeıdi.
  • Qurt jaqsy keptirilgen bolsa, birneshe jylǵa deıin qasıetin ózgertpeı saqtalady.

Beısen Ahmetuly 

informburo.kz

6alash usynady



Usynylǵan

Saba tolqý jyry

Altaı, Kóktoǵaı aýdany. "Saba tolqý" jyry

Kórilim sany 4264

Qazaqtyń sút taǵamy – "Qoryqtyq"

Qoryqtyq – qazaq ultynyń qoıshylary keń óristi saharada qoıdy óristetip, uzap shyqqan kezde istep ishetin as.

Kórilim sany 4088

Qazaq halqynyń baıyrǵy balyqshylyǵy

Kóne balyq aýlaý quraldarynan: qoda, samala, aý, tor, qurma, qalta, sarqyma, sere, shanyshqy, jutpa, qarmaq, kerme, abaq, aqpa, aýsar, jylym tor, qabadan, qaza, qama, qurma, sere (Naıza), shanyshqy,...

Kórilim sany 3882