Bul oqıǵa 1928-shi jyldary shamasynda bolǵan eken. Iaǵnı, osydan 10 jyl buryn 1917-18 jyldary «tóńkeris» deıtin dúleı dúmpý paıda bolyp, óz jaıymen júrip jatqan qoǵamnyń basyn aıaǵyna, aıaǵyn basyna qaraı tóńkerip qoıǵan zaman. Bıliktiń basyna mingen bálshebekter onymen qanaǵattanbaı, úkimettiń tesik qaltasyn toltyrý úshin qoldan «Baıtalaý» (kámpeski) deıtin naýqan uıymdastyryp, ǵasyrlar boıy jymdasyp ómir súrgen qazaqtyń dinı ǵurpy men saltyn qıratý úshin «Qudaısyzdar uıymy» deıtindi quryp, halyqtyń kóne rýhanıatyn qıratyp jatqan shaq.
Dese de eskiniń tabıǵı súrleýin jaqsy biletin qazaqy qarıalar dúleı kúshke shamasy kelmese de, ishin bermegen ýaqyt. Sondaı jannyń biri Syr eline aty máshhúr, kezinde Buqar baryp ilim úırengen Júnis degen aqsaqal bolypty. Jaryqtyq atamyzdy bylaıǵy halyq «Júnis molda» dep atap ketken eken.
Birde osy molda aqsaqalǵa áperbaqan sholaq belsendi shoshańdap bolmapty. Júkeń surapty:
- Osy sender qandaı úkimet qurǵaly janyǵyp júrsińder?
- Baıdy kedeıge teńeımiz, - dep dáýrigipti ana beıbaq. Júnis molda basyn shaıqap, myrs etip kúlipti de:
- Eı, shyraǵym-aı, áý basta qate ketken ekensińder, esi durys úkimet qaıta kedeıdi baıǵa teńemeı me?!
Birde «Qudaısyzdar uıymynyń» bastyǵy, ókirgen komýnısiń er jetken jalǵyz uly ajal qushypty. Dinsizdiń uly óldi dep qarap otyratyn emes, Júnis molda bastaǵan aqsaqaldary jınalyp kelip, kóńil aıtady. Uly ólgen komýnıs beıbaq qolyndaǵy uzyn kezdigin aspanǵa qulashtap sermep júr deıdi. Ne boldy dese, – Meniń jalǵyz ulymdy alǵan qudaıdyń kózin aǵyzam, – deıtin kórinedi.
Mynadaı qylyqty kórgen shaldar shoshyp ketipti. «Oıbaı, aqymaq pende qudaıǵa til tıgizip, úlken kúpir etti, bunyń mańyna jolaýǵa bolmaıdy, qurysyn kettik» dep, osharylyp oryndarynan turady.
El dúrligip jatsa Júnis molda únsiz saqalyn sıpap otyr. Shaldar entigip esik kózinde tur. Sodan Júkeń, – Eı, halaıyq, - depti. – Nege dúrligip kettińder, sabyr-sabyr, beri taman kelińder, qarańdarshy ana beıbaq aspanǵa kezdik siltep júr, ol neni bildiredi, balasyn bergen de, alǵan da bir Alla ekenin bilip istep júr. Alda-jalda balamdy sender óltirdińder dep bizdiń kózimizge pyshaq laqtyrsa ne boldyq. Bul bir. Ekinshiden, ákesi kúpir boldy delik, myna marqum balasynyń jazyǵy ne, erteń myna musylmannyń janazasy úshin biz jaýap beremiz, ákesi myna qylyǵy úshin ózi jaýap beredi. Baryńdar da dáret alyńdar, janazaǵa turamyz, – degen eken. Shirkin, burynǵy qazaqtarda hıkmet (danalyq) bolǵan ǵoı. Bul jerde Júnis molda hıkmetpen úkim aıtyp tur.
Beken QAIRAULY
