Qazaq halqynyń baǵzydan beri aıtyp kele jatqan «Elý jylda – el jańa, júz jylda – qazan» deıtin támsil-tirkesi bar. Mundaǵy 50 jyl ýaqyt, ıaǵnı jarty ǵasyrda el jańalanady, jas ósedi, jarly baııdy, bútin bir urpaq almasady. Al júz jylda, kúlli qoǵam jańalanady. «Shynnan ózge – táńir joq» dep Shákerim babamyz aıtqandaı, qoǵam jańalanǵanda saıası turǵydan búrkemelengen shyndyq, ıaǵnı aqıqattar ashylady. Mysaly, búgin kúlli adamzat tarıhynda iz qaldyrǵan, álemde buryn-sońdy bolmaǵan jańa qoǵamdyq qurylym, tyń formasıa komýnıstik ıdeologıa arqyly basqarýǵa negizdelip, sosıalısik júıeni ómirge ákelgen «Qazaq tóńkerisine» júz jyl tolyp otyr.
İrgesi qandy qasappen qalanyp, myzǵymaı 74 jyl ómir súrgen atalmysh júıe jaıly kezinde júz myńdaǵan zertteýler jazyldy, mıllıondaǵan eńbekter qorǵaldy. Endi mine, tóńkeriske 100 jyl tolǵanda, qazaq atamyz aıtqandaı «qazan jańaryp», aqıqat ashylyp, aq pen qara ajyratylýda.
Dese de, osy bir 100 jyldyq tarıhtyń tolqynynda shaıqalǵan qazaq qazan tóńkeriske deıin qandaı kúıde edi? Bul suraqqa basy ashyq jaýap: Qazan tóńkerisine deıin qazaq halqy reseılik otarlaý saıasatynyń buǵaýynda bolatyn. 1917-niń qyzyl qýyp, aq qashqan bulǵaq jyldary aqyn Sultanmahmut Toraıǵyrov aıtqandaı «qazaq úshin sham qylǵan júrek maıyn» Alash arystary táýelsizdik ańsary úshin jan aıamaı kúresti. Biraq, M.Shoqaı jazǵandaı «qazaqtyń múddesine kelgende aq orys pen qyzyl orys birigip ketip, burynǵy otarshylyq isti jalǵastyra berdi».
Búgingi tańda qazaq tóńkerisi ómirge ákelgen sosıalısik qurylymdy synaýshylar – bul júıe jeke adamnyń tulǵalyq qabiletin ashpady, tek az ǵana toptyń saıası múddesin kózdedi, basty bıleýshi komýnıstik partıa tarapynan paıda bolǵan shekteýler qoǵamdy aqyrynda polısıalyq basqarýǵa alyp keldi, deıdi. Onyń syrtynda taptyq kózqaras ıdeologıaǵa aınalyp: «Fabrıka-zaýyttar – jumysshylarǵa», «Jer – sharýalarǵa», «Ezilgen halyqtarǵa – teńdik» deıtin urandar kóterildi. Buǵan qarsylardyń kózi joıyldy. HH ǵasyr basynda júrgizilgen osy qandy qasapqa qazaqtyń oqyǵan, kózi ashyq arystary da týralyp ketti.
Onyń syrtynda baıtalaý (kámpeske) naýqany men meshin jylǵy ashtyqty sanaly qazaq qalaı umytsyn. 1928-1930 jyldary baıtalaý naýqany qyzý júrip jatqan tusta, bir qarıa sholaq belsendiden surapty: «Osy sender jaıyna júrgen baılardy nege tonap jatyrsyńdar?». Sholaq belsendi: «Baıdy kedeıge teńep jatyrmyz» depti. Sonda álgi aqsaqal: «E, esi durys úkimet kedeıdi baıǵa teńeýshi edi, sender kerisinshe istep jatyrsyńdar, ıaǵnı adamnyń basyn aıaǵyna, aıaǵyn basyna qaratyp tóńkerip qoıdyńdar da, ony «tóńkeris» dep atadyńdar», degen eken.
Shyndyǵynda qandaı da bir tóńkeris-revolúsıa adamzatqa jaqsylyq ákelgen emes. Ótkende ǵana jarıalanǵan Elbasynyń rýhanı jańǵyrý jónindegi baǵdarlamalyq maqalasynda: «Biz tarıhtyń sabaǵyn aıqyn túsinýimiz kerek. Revolúsıalar dáýiri áli bitken joq. Tek onyń formasy men mazmuny túbegeıli ózgerdi. Bizdiń keshegi tarıhymyz bultartpas bir aqıqatqa – evolúsıalyq damý ǵana ulttyń órkendeýine múmkindik beretinine kózimizdi jetkizdi» dep revolúsıalyq emes, evolúsıalyq damýdyń paıdasyn aıqyndap berýi tarıhy shyndyq.
Osy oraıda, mynadaı suraq týyndaıdy: «Qazan tóńkerisi qazaqqa qandaı paıda ákeldi?». Bul másele boıynsha birshama ýaqyt zertteý júrgizgen adam retinde ańǵarǵanymyz – patshalyq Reseı kezinde qazaq halqy úshin josparly túrde júrgizilgen otarlaý saıasatynyń keıbir tustaryna shekteý qoıylǵanyn baıqadyq.
Sonyń biri – qazaqty jappaı shoqyndyrý saıasaty. Bul is patsha aǵzam zamanynda josparlanyp, tipti áskerı kúsh-qurylymdaryn paıdalaný kózdelgen-tin. Atap aıtqanda, 1868 jyldan bastap resmı túrde qazaq halqyn shoqyndyrý, sol arqyly birtindep orystandyrý saıasaty qolǵa alyndy. Bul isti 1892, 1898, 1902, 1916 jyldary kezeń-kezeńimen iske asyratyn baǵdarlama qabyldandy. Atalmysh qujatta: «Buratanalarǵa budan keıin ómir súretin jol qalmaýy kerek. Jer bólisi barysynda olardyń birazy kórge kiredi, ekinshi toby hrıstıan dinin qabyldap, orysqa aınalady, kónbegenderi tuqymy qalmaı qurıdy...» dep, atap kórsetken.
Zertteýshi T.Jurtbaı paıymdaǵandaı, Omby oblystyq baqylaý palatasynyń aǵa revızory I.Melnıkov qazaq ultyn bútindeı basybaıly etip, shoqyndyrýdyń joǵarydaǵy sheshýshi josparyn taǵy da bir tekserýden ótkizip, ol týraly tujyrymyn mártebeli aǵzamnyń keńsesine bylaı dep joldaıdy: «Qazaq halqynyń taǵdyry bizdiń jer sharyn mekendegen ózge elder sıaqty adamzat qoǵamynyń paıda bolýy men damýyndaǵy tarıhtyń jazylmaǵan zańyna baǵynyshty jáne solaı aıaqtalady. Ol zań boıynsha: jer betindegilerdiń barlyǵy, onyń ishinde adamdar da qorshaǵan orta men qalyptasqan jaǵdaıǵa beıimdelse jáne oǵan baǵynsa ǵana ómir súre alady. Al, oǵan moıynusynǵylary kelmegender jer betinen aıaýsyz túrde joıylýy kerek» dese, kelesi bir qujatta: «Qazaqtardyń betin buryp alǵan soń basqasha usynys jasaý kerek. Bunyń barlyǵyn qazaqtardyń ózi surap jasattyryp edi, ol úshin mıllıondaǵan som aqsha ketti, qazaqtardyń ózi ýaǵyzshy surap edi, ol da qanaǵattandyryldy, sonyń bárine qaramastan qazaqtar úkimetti aldady, jedel shoqynýdan bas tartýda, sol úshin olar jazaǵa tartylýy tıis.., degen mátinde jarlyq jasalsyn. Qazaqtardy jazaǵa tartý týraly mártebeli aǵzamnan pármen suralsyn. Pármen berilgennen keıin qazaqtardy jazalaý úshin ásker jabdyqtalady jáne olar kresi alǵa ustap joryqqa attanady. Qazaqtardyń bárin de shoqyndyrýǵa jáne pravoslavıe dinine kirgizýge májbúr etedi. Al bul talapty óz erkimen oryndamaǵandardy qyryp salý kerek» - dep kesimdi úkim shyǵarylyp qoıǵan.
Sóıtip, patsha aǵzamnyń tikeleı jarlyǵymen Túrkistan ólkesindegi musylmandardy shoqyndyrýǵa arnalǵan arhıereı kafedrasy qurylyp, onyń ortalyǵy Vernyı (Almaty) qalasyna oryn teýip, ondaǵy kafedralyq soborda qazaqtardy saltanatty túrde shoqyndyrý rásimi ótkiziletin bolyp josparlandy. Shoqynýdan bas tartqandardy jazalaıtyn «kres joryǵynyń» áskerı-jazalaý sharalary da kúni buryn qarastyrylyp, qarajaty bólinip, jasaqtar daıyndalyp qoıdy. Jospar boıynsha qazaqtardy áskerı kúsh qoldaný arqyly shoqyndyrý 1902-1916 jyldardyń arasynda júzege asyrylýy tıis edi. Reseıdiń jaýyz pıǵylyn Allanyń qalaýymen 1905 jylǵy orys-japon soǵysy, 1914 jylǵy I dúnıejúzilik soǵys, 1917 jyly jeńiske jetken Qazan tóńkerisi júzege asyrtpaı tastady.
Budan basqa qazaq tarıhy úshin taǵy bir aıtýǵa turarlyq másele: qazirgi Qazaqstan aýmaǵynyń negizi Qazan tóńkerisi nátıjesinde quryldy. Aıtalyq, patshalyq Reseı kezinde júrgizilgen 1867-1868 jylǵy reformalarǵa sáıkes búgingi Qazaqstan terıtorıasy úsh general-gýbernatorlyqqa (Túrkistan, Orynbor, Batys Sibir) bólinip ketken bolatyn.
Odan keıin 1886 jyly maýsymda «Túrkistan ólkesin basqarý týraly» ereje, 1891 jyly 25 naýryzda «Aqmola, Semeı, Jetisý, Oral jáne Torǵaı oblystaryn basqarý jaıly» ereje qabyldandy. Nátıjesinde, qazaqtar Túrkistan general-gýbernatorlyǵy men Dala general-gýbernatorlyǵyna qaq bólinip qaldy.
Qazan tóńkerisinen keıin jańadan paıda bolǵan KSRO óz quramyndaǵy odaqtas respýblıkalardyń aýmaǵyn bekitýdi qolǵa aldy. Osy tusta patshalyq Reseı buǵaýynda bolǵan halyqtar arasynda jerge talas týyndady. Osy kezde burynǵy ımperıalyq Reseı quramynda ómir súrip kelgen qazaqtardyń qonystaný, ıaǵnı, ornalasý terıtorıasy 2960 myń sharshy shaqyrymǵa jetip, quramynda 6 gýbernıa, Adaı ýezi, Qaraqalpaq oblysy syıyp jatty. Iaǵnı, qazirgi terıtorıadan (2 724 myń sharshy shaqyrym) 236 myń sharshy shaqyrym kóp bolǵan. Bul RKFSR boıynsha aýmaǵy boıynsha Iakýtıadan keıingi ekinshi oryn edi (1928 jylǵy KSRO atlasy qujattamasynan).
Joǵarydaǵy ulan-baıtaq jerdi qazaqtarǵa berýge basqalar qarsylyq bildirdi. 1920 jylǵy 9-10 tamyzda Lenınniń tóraǵalyq etýimen Búkilreseılik Ortalyq Atqarý Komıtetiniń Tóralqasy janynan Qyrǵyz (Qazaq) AKSR-niń shekarasyn naqtylaý týraly másele talqylandy. Jıynǵa Qazaq AKSR atynan: S.Pestkovskıı, Á.Jangeldın, A.Kýlakov, A.Myrzaǵalıev, Á.Álibekov, P.Petrovskıı, Qazaqstannyń oblys ortalyqtarynan: S.P.Mılútın, D.Temirálıev, Á.Ermekov, Orazaev, RKFSR Ult isteri Halyq Komısarıatynyń tóraǵasynyń kómekshisi, Túrkomıssıanyń Ortalyq Komıteti músheleri G.Safarov, T.Rysqulov, BOAK men RKFSR HKK tóraǵalary, Jer Halyq Komısarıatynan, Sibirevkom, Omby, Astrahan, Chelábınsk oblystyq atqarý komıtetiniń basshylary jáne basqa da jaýapty adamdar qatysty.
Jıyndy basqarýshy Lenın: «Jer qaı halyq kóp bolsa, soǵan berilsin!» degen ýájdi ustanady. Sóıtip, Búkilreseılik OAK-tyń 1920 jyly 22 qyrkúıektegi dekretimen jańadan uıymdastyrylyp jatqan Qazaq AKSR-yna qosymsha Orynbor gýbernıasy men Orynbor qalasy berilip, onda 4-12 qazan aralyǵynda Qazaqstan Keńesteriniń birinshi quryltaı sezi ótti. Orynbor qalasy (1920 -1925) – Qazaqstannyń alǵashqy astanasy boldy. Qazaq azamattary men Qyrǵyz (Qazaq) AKSR-dy basqarýǵa taǵaıyndalǵan ókilderdiń tabandylyq tanytýynyń arqasynda, bulardy Lenın qoldaý nátıjesinde qazirgi Qazaqstan jeri saqtalyp qaldy.
Beken QAIRATULY
