Reseı patshasynyń qabyldaýynda bolǵan Mıhaıl Speranskıı Qazaqtar jaıly bylaı degen eken:
- Qazaqtar kóshpeli ómir súretin óte jaýynger halyq. Araq ishpeıdi jáne tabıǵı qıynshylyqtarǵa óte tózimdi. Dalada soǵysýdyń ónerin jaqsy meńgergen...
Reseı patshasy Aleksandr: Olardy baǵyndyrýdyń jolyn oılastyrdyń ba?, dep suraǵanda Mıhaıl Speranskıı:
- Qazaq dalasynda sekseýil degen aǵash ósedi. Óte qatty, baltamen shaýyp syndyra almaısyń. Ony tek bir - birine uryp syndyrady. Qazaqtar rýǵa qatty bólinedi. Olardy bir birine aıdap salyp, álsiretý qajet, - depti.
I.V.Stalın: Qazaq ózderiniń kim ekenin bilse, masattanǵandyqtan ólip ketýi múmkin.
«Qazaqtardy ult retinde saqtaý – Túrkilerdi saqtaý. Taza Túrki – Qazaqtar. Qazaq tili eń taza túrki tili» (K.Karpaı, AQSH, profesor).
Reseı Ǵylym akademıasy, tarıh ǵylymdarynyń doktory Dmıtrıı Petrov: Orysqa Reseı memlekettiligin quryp bergen Qazaqtar.
İ
Qazaq ulty – tarıh sahnasynan óte erte boı kórsetken ozyq órkenıetti baıyrǵy túrki halyqtarynyń biri. Búgingi kúni qyryq neshe memleketke shekara attap bytyraı qonystanǵan aty áıgili halyq.
Qazaqtyń shyǵý tegi – ekjelgi túrki halyqtar quramyndaǵy saq, ǵun, úısin, uly ıúzi (uly júz), qańly, alan, qypshaq, arǵyn, naıman, kereı, ýaq, jalaıyr, alban, dýlat t.b. rý-taıpa, ulystarmen qandastyq qatynasy bar ekeni týraly elimiz ben sheteldiń ǵalymdary kóne esketkishterden, tarıhı jazbalardan, arheologıalyq qazbalardan, tarıh-shejirelerden paıdalana otyryp ózderiniń alýan túrli kózqarastaryn baspa betinde jarıalap keledi.
Qazaqtyń tarıhy men shejiresiniń deregi b.z,d. İİ–İİİ ǵasyrlardan bastalady. Tarıhı jazbalarǵa qunyttap zer salar bolsaq «Hannama. Jań Cháńnyń ómir baıanynda» jazylǵan mynandaı bir shejirelik ańyzdyń baıandalǵanyn kóre alamyz.
«Kóktiń uly Baktrıa sıaqty elderdiń jaǵdaıyn Jań Cháńnan birneshe márte uǵysady... Jań Cháń ǵundarda júrgende úısin bıleýshisiniń Kúnbı dep atalatynyn estigen edim. Kúnbıdiń ákesi Nándý bı teginde Kelentaý Dahana aralyǵyndaǵy uly ıúzgilermen qanattas otyratyn shaǵyn ulystyń bıleýshisi eken. Uly ıúzgiler Nándý bıdi óltirip, jerin tartyp alypty. Sol kezde jańa týǵan náreste Kúnbıdi Atalyq Bozoq Baıǵu qalyń shóptiń arasyna jasyryp qoıǵan eken. Bozoq oǵan azyq ákelýge ketip, qaıtyp kelse, Kúnbıdi kókqurtqa (bóri) emizip jatyr eken, et tistegen qarǵalar ony tóńirekteı ushyp júr eken. Atalyq Kúnbıdi kıesi bar eken dep bilip, kótergen boıy ǵundarǵa aparypty. Táńirqut ony jaqsy kórip, óz qamqorlyǵyna alyp er jetkizipti. Erjete kele, Táńirqut Kúnbıdi ákesiniń burynǵy el-jurtyna ıe etipti jáne qol bastatypty. Ol soǵysta talaı márte erlik kórsetip kózge túsipti... Kúnbı kúsheıip alǵan soń, Táńirqutqa ákemniń kegin alýǵa attanam dep ótinish etipti. Sonymen batysqa sherý tartyp, uly ıúzilerdi jeńipti. Uly ıúziler batysqa qaraı yǵysyp, Baktrıa jerine qonys aýdarypty. Kúnbı olardyń halqyna bılik júrgizip, sol jerge qonystanyp, áskerı jaqtan kúsheıe bastapty. Osy kezde Táńirqút ólipti. Kúnbı ǵundardyń soıylyn soǵýdy qalamaýshy edi. Ǵundar qol jiberip shabýyl jasasa da, úısinderdi jeńe almapty. Muny kıeniń qudiretine joryǵan ǵundar olarǵa des beripti, – deıdi» («Qytaı tarıhnamalaryndaǵy qazaqqa qatysty derekter» (1 - tom, «Beıjiń» Ulttar baspasy, 1998 jyly jeltoqsan, 301-302-303-bet). Mine bul ańyz negizinde jazylǵan derek Qytaıdyń ertedegi jazbalary arqyly bizge jetip otyr. Bizdiń ata shejiremizdiń basy osydan bastalǵan desek eshqashan qatelespeımiz.
Tarıhı jazbalarǵa túsken jylnamalar shejirelerinde qazaq halqynyń arǵy tegin quraǵan iri taıpalardyń biri – úısin eliniń aty bizdiń zamanymyzdan burynǵy İI-İİİ ǵasyrlardan bastap belgili bolǵan. Qytaıdyń «Han patshalyǵy tarıhy» (hannama), «Tarıhı jazbalar» (tarıhnama) qatarly ertedegi kitaptarda aıtylýynsha bizdiń zamanymyzdan burynǵy İİ-İİİ ǵasyrlarda eń kúshti el bolǵan úısinder tarıhta qudyretti «Úısin memleketi» atty handyq qurǵan.
Tarıhı derekterde aıtylýynsha «Bizdiń zamanymyzdan burynǵy 160 jyldardyń aınalasynda ǵana batysqa aýyp, İle ózeni óńirine qonys aýdarǵan úısinder İle ózeni óńirine kelýden buryn saqtar men uly ıúziler osy óńirde kóship-qonyp mekendegen. Sondyqtan «Hannama, batys óńi shejiresinde»: «Úısin memleketiniń mekeni... ásilinde saqtar qonystanǵan oryn edi, uly ıúziler batysqa bet alyp, saqtar hanyn kúıretip qýyp jiberdi, saqtardyń hany ońtústik jaǵyndaǵy Shýandýdy basyp ótip kóship ketti, uly ıúzgiler onyń jerin ıemdendi. Keıin úısin Kúnbı uly ıúzgilerdi talqandady, uly ıúzgiler batysqa kóship baryp Bakterıany baǵyndyrdy. Al úısin onyń jerin ıemdendi. Sondyqtan úısin eliniń quramynda saq taıpalary da, uly ıúzi taıpalary da bar delingen» (Sý Bıhaı «Qazaq mádenıetiniń tarıhy», Shyńjań halyq baspasy, 2005 jyl tamyz, 139-bet).
Ǵalym Erenǵaıyp Sálipuly Omarov «Horezmshahter – oryssha ataý. Olardyń ana tilinde Horezmshaqtar nemese Horezmsaqtar bolyp aıtylýy ábden múmkin. Iaǵnı Horezmde turǵan saqtar degendi bildirse kerek. Indıa halqy saqty – shak deıdi. Ertedegi Horezımniń astanasy Qas qalasy bolǵandyqtan halyq ózin, kórshileri olardyń Qas qalasynyń saqtary – qasaqtar dep ataýy ábden múmkin («Qazaq órkenıeti», «Beıjiń» Ulttar baspasy, 2008 jyl, qarasha, 189-bet).
Ertedegi úısinderden buryn İle óńiri saqtardyń atamekeni bolǵan. Qazirgi Qytaıdyń İle qazaq avtonomıaly oblysqa qarasty Nylqy aýdanynyń batys jaǵynan bir kılometr shalǵaıǵa ornalasqan kóne Qas qalasynyń orny bar. İledegi áıgili úsh ózenniń biri Qas ózeni dep atalǵan. Kóne Qas qalasynda jáne Qas ózeni boılaryn qazirge deıin qazaqtar mekendep keledi. Osy Qas qalasy men Qas ózeni ertedegi ata-babalarymyz bolǵan Saq taıpsynyń mekeni ekendigi jóninde eshqandaı kúmán keltirýge bolmaıdy.
«Shyńjań týraly estelik» (qytaısha) degen kitapta «Qulja qalasynyń shyǵys jaq 180 shaqyrym jerinde Qas degen taý bar. Onyń shyńdary kók tireıdi, qalyń ormandy, saı salalary kóp, kókis shyǵady. Taýlarynda jupar, buǵy, maral, aıý, qasqyr, ilbis, jolbarys sekildi kóp ósedi. Sardardyń qorshap ań aýlaıtyn alańy osy taýdyń ishinde. Ol jerde «Qas musylmandar qalasy» degen qala bar» (Jaqyp Júnisuly «İleniń tarıh-shejiresi», İle halyq baspasy, 2007 jyl, tamyz, 256-bet), – dep óte anyq jazylǵan.
V.M.Mıgaýın jazǵan, Jań Shun aýdarǵan: «Orta Azıadaǵy memleketter tarıhynda»: «Saqtar kóshpeli ómirge úılesý úshin kıiz úı tige bilgendigi... olardyń mańyzdy jasampazdyǵy edi» dep jazylǵan. Munan syrt saqtar ónerkásippen de shuǵyldanǵan. «Nylqydaǵy Nursaı mys keni orny saqtardan qalǵanyn, ol ádettegi qolóner kásip deńgeıinen asyp, derbes ónerkásip tarmaǵy rýda qorytý, metal óńdeý deńgeıine jetkenin arheologtar dáleldeıdi» (Jaqyp Myrzahanov «Qazaq halqy jáne onyń salt-sanasy»).
Ejelgi saqtardyń tórt túlik mal baǵýy, kıiz úı tigýi, atqa minýi, qymyz ishýi, basqa rýmen nekelenýi, ámeńgerlik salt qazaq halqynyń turysymen búkildeı uqsaýy olardyń qazaqtyń arǵy tegin quraǵan taıpalardyń biri ekenin talassyz dáleldeıdi.
«Bizdiń zamanymyzǵa deıingi İİ–İİİ ǵasyrlarda, ıaǵnı úısin handyǵymen qaraılas mezgilde onymen kórshi qańly handyǵy quryldy. Onyń mekendegen aýmaǵy úısin handyǵynyń batys jaǵyndaǵy Syrdarıa men Sarsý boıyn jáne onyń soltústigindegi Ulytaý, Kishitaý óńirine deıingi aralyqty qamtıdy. Qańlylarda úısinder sıaqty qazaqtyń basty túp tórkini bolyp, sol kezdiń ózinde úısin-qańly odaǵyn qalyptastyrdy» («Zań-jarǵylar», Shyńjań halyq baspasy, 2009 jyly maýsym, 24-bet).
Qazaqtyń uly júziniń quramyndaǵy qańly degen úlken taıpanyń aty saqtalyp qalǵan. Ejelgi qańlymen qazaq ishindegi qazirgi qańlynyń qandastyq bar ekendigi týraly zerttelip keledi.
Qazaqtanýshy ǵalym Sý Bıhaı myrza «Qańly taıpasy – qazaq taıpasy» atty maqalasynda: «Mońǵol – Iýan patshalyǵy tusynda qazaq taıpalarynan shyqqan adamdar orta jazyqqa barǵan soń, qytaı mádenıetin belsene úırendi, olardyń ishinen tótenshe óreli hatkerler jaryqqa shyqty. Bulardyń ishindegi eń áıgilisi qańly Zysan edi. Qańly Huıhuı, Tashtemir, Chıńtuń, qańly Buqa, Qaraedý qatarlardyń bári de hatkerlikke sheber edi. Osy hatkerlerdiń bári qańly taıpasynan shyqqan. Qańly taıpasy qazaq ultynyń negizgi tegi, tarıhı kitaptarda olar týraly aıqyn derek bar» (Sý Bıhaı «Qazaq mádenıetiniń tarıhy», Shyńjań halyq baspasy, 2005 jyl tamyz, 487-488 bet), – dep jazǵan.
Qazaqtyń arǵy tegin quraǵan saq, uly ıúzi (uly júz), úısin, alan, qańly taıpalary men ǵun taıpasynyń qandastyq qatysy bar ekendigi týraly tarıhı derekterde kóptep aıtylady. Tarıhı derekterde aıtylýyna qaraǵanda ǵundar bizdiń zamanymyzdan burynǵy İİİ ǵasyrdyń sońynan keıin kúshti ulystyń el bolyp, Qytaıdyń soltústiginen batysyna deıingi ulan-ǵaıyr óńirdi mekendep bılik júrgizdi.
Aýmaly-tókpeli zamandarda ǵundardyń bir bólegi úısin, qańly sıaqty kúshti elderge sińip ketti. Tarıhı derekterde «Bizdiń zamanymyzdan burynǵy 126 jyl ǵun Táńir qutty Súıúngon óldi. İshki búlinshilik jáne asharshylyq turalatqan ǵundar bizdiń zamanymyzdan burynǵy İ ǵasyrdyń orta sheninde túbegeıli bólshekteýge tap bolyp oństústik ǵundar Han patshalyǵyna qarap ketti de, batys ǵundar (soltústik ǵundar) qonys aýdarýǵa májbúr boldy. Qonys aýdarǵan ǵun Táńir quty úısin jerine kóship bardy. Odan soń qańly eline aýdy. Úısin jerin de qalǵan ǵundar V-Vİ ǵasyrlarda, 200 myńnan artyq jan sany bar Iýebán memleketin qurdy» (Jaqyp Myrzahanov qatarlylar jazǵan «Qazaq mádenıetiniń aıdyny», Shyńjań jastar-órender baspasy, 2006 jyl, mamyr 3-bet), – dep jazylǵan.
Kóp sandy tarıhshylar men zertteýshiler qazaqtyń orta júzindegi eń yqpaldy taıpa arǵyndy ǵundardyń urpaǵy degen kózqarasty aıtady. Ertedegi ǵundardyń salt-sanasyndaǵy quda túsý, ólim jóneltý, joqtaý aıtý t.b. qazirgi qazaqtar arasynda áli kúnge deıin jalǵasyp keledi.
Bizdiń zamanymzdan burynǵy İ-İİ ǵasyrdan bastap mońǵol patshalyǵy qurylǵanǵa deıingi dáýirlerde Orta Azıa jáne Qazaqstan aýmaǵynda ertedegi qazaq qaýymynyń quramyn tolyqtaǵan saq, uly ıúzi, ǵun, úısin, jalaıyr t.b. rý, taıpalardyń bolǵandyǵyn tarıh ózi dáleldep keledi.
Sonaý Vİİ ǵasyrda Túrkesh handyǵy qurylyp Sýıab, Taraz qatarly qalalar dúnıege aty áıgili bolyp, sol kezdegi eldiń mádenıeti joǵary deńgeıde damydy. Iaǵnı 699 jyly qurylǵan Túrkesh qaǵandyǵy 766 jylǵa kelgende bir jolata joıyldy. Túrkesh qaǵandyǵynyń ornyn Qarluq qaǵandyǵy basyp 766 jyldan 940 jylǵa deıin dáýrendep ómir súrdi. Qarluq qaǵandyǵy tusynda kóptegen aqyn, jazýshy, ǵalym, oqymystylar dúnıege keldi. Sonyń eń ataqtylarynyń biri Ábý Nasyr ál-Farabı (810-950) dúnıe júzi boıynsha Arıstotelden keıingi ekinshi ustaz atanǵan. Ol Syrdarıa boıyndaǵy áıgili Otyrar (Farab) qalasynda dúnıege kelgen qypshaq taıpasynyń adamy. Ómirinde 300-den artyq shyǵarma jazyp qaldyryp óz zamanyndaǵy ataqty fılosof, iri matematık, dara talantty aqyn-jazýshy, mýzyka, logıka, til, astronomıa jaqtan jetilgen ǵulama ǵalym bolǵan «Ábý Nasyr ál-Farabı ózi týǵan shahary Otyrardan Sham shaharyna (Baǵdat) barǵannan keıin, óziniń aty-jónin aıtpaı «Qasaqpyn» depti. Ábýmen birge Halıf ál-Muhtadrge barǵan jasaqtar ózderin (saqpyz» dálirek aıtqanda. «Qasaqpyz», «Qazaqpyz» dep, basqa túrki tildes halyqtardan aıyrmashylyǵyn bildirgen eken» («Qazaqtyń klasıkalyq ádebıeti jóninde», Shyńjań halyq baspasy. 1988 jyl, 8-bet).
Tarıhta Vİİİ ǵasyrdan Hİİ ǵasyrǵa deıingi zamandy jınaqtap Oǵyz-Qypshaq-Qarluq dáýiri dep ataldy. Osylaısha tarıhta talaı handyqtar aýysyp 1206 jyly mońǵoldardyń uly qaǵany (bas hany) etip Temýchındi saılap, ony erekshe qurmettep Shyńǵys han dep atady. Shyńǵys han taqqa otyrǵannan keıin qazaq dalasyndaǵy kereı, naıman, qońyrat, merkit, jalaıyr, ýaq qatarly qazaq halqynyń quramyn tolyqtaǵan ulystyq elderdiń handyqtaryn, odaqtaryn talqandap mońǵoldyń ústemdigin kúsheıtti.
Shyńǵys han ejelgi túrik taıpalary mekendegen óńirdiń kóp bóligin eń úlken uly Joshyǵa, qalǵan jerlerdi Shaǵataıǵa, Úkitaıǵa, Tólege bólip berdi. Shyńǵys han dúnıeden ótkennen keıin onyń ósıeti boıynsha Úkitaı muragerlik etip han taǵyna otyrdy. Osylaısha qazaq halqyn uzaq ýaqyt bılegen Shyńǵys han urpaqtarynyń ózara taq talasynan altyn orda, aqorda, Shaǵataı handyqtary bólshektnip ydyraı bastady.
Talaı qandy tarıhty bastan keshirgen qazaq halqy HV ǵasyrdyń orta mezgiline kelgende, ıaǵnı 1456 jyly (keı derekterde 1455 jyly delinedi) Kereı sultan men Jánibek sultannyń bastaýynda batys Jetisýdy negiz etip qazaq handyǵyn qurdy.
İİ
Biz qazaq ataýynyń qalaı shyqqany týraly shetel men elimizdiń tarıh ǵalymdary men zertteýshilerdiń kózqarastaryn taldaý jasamaı-aq óz qalpynda oqyrman qaýymǵa usynyp kórelik.
Birinshi derek, «Qazaq ataýy «Tań patshalyǵy tarıhynda» (Vİİ–Vİİİ ǵasyrlarda) «Kasa» «Hasa» túrinde jazylǵan. Bul ataýdyń tarıhı derektemelerde jaryqqa shyǵýy tym erte dep esepteledi» (Nyǵymet Myńjanı «Qazaqtyń qysqasha tarıhy», Shyńjań halyq baspasy, 1991 jyly aqpan, 18-bet).
Ekinshi derek, «Qazaqtar arabtar kelmeı turyp-aq Aral, Kaspıı teńiziniń tóńireginde hazarlarmen baılanysta bolǵan» (Álkeı Marǵulan «Tańbaly tas», «Juldyz» jýrnaly, 1984 jyl, №1).
Úshinshi derek, «Qazaq ataýy Kavkazdaǵy túrki taıpalar quramynda Vİ ǵasyrdan bastap jalpy esim jáne ult retinde kezdesken» (Telqoja Januzaqov «Qazaq degen sóz qaıdan shyqqan», «Juldyz» jýrnaly, 1983 jyl, №3).
Tórtinshi derek, «Vİİ ǵasyrdan bastap qazaq degen attyń Qytaıdyń tarıhı kitaptarynan oryn alǵanyn kórýge bolady» (Sý Bıhaı «Qazaq mádenıetiniń tarıhy», Shyńjań halyq baspasy, 2005 jyly tamyz, 8-bet).
Besinshi derek, «Vİ–Vİİ ǵasyrlardan bastap hazarlar ózderin qazaqtar dep atady» (Erenǵaıyp Sálipuly Omarov «Qazaq órkenıeti», ulttar baspasy, 2008 jyl, qarasha, 61-bet).
Altynshy derek, «Parsy tilinde 982 jyly jazylǵan «Álem shekaralary» «Hýdýd ál-Álem» atty kitapta alan elinde qasaq (qazaq) degen ulys bar» (Nyǵymet Myńjanı «Qazaqtyń qysqasha tarıhy», 147-bet), – dep hattalǵan.
Jetinshi derek, Muhamed Haıdar Dýlatı óziniń «Tarıhı-ı Rashıdı» kitabynyń 260-betinde bylaı jazǵan: «Shahıbek han qazaqtarǵa, ıaǵnı deshti qypshaqqa qarsy áskerlerin bastap Maýrenahrǵa keldi» («Qazaq órkenıeti», 191-bet).
Segizinshi derek, «Kóptegen zertteýshiler jazba tarıhı derekter men arheologıalyq qazba derekterge saı qazaq ultynyń erte zamanǵy ult bolyp qalyptasýyn bizdiń zamanymyzdan burynǵy İ-İİ ǵasyrlardaǵy úısin, qańly, alan memleketteri zamanynan bastalǵan dep qaraıdy» (Jaqyp Myrzahanov qatarlylar jazǵan «Qazaq mádenıetiniń aıdyny», Shyńjań jastar-órende baspasy, 2006 jyly mamyr, 7-bet).
Toǵyzynshy derek, Arab saıahatshysy, jazýshy Al-Aýfıı 1228 jyly Úndistanda jazǵan qarluqtarǵa baılanysty «Tańdamaly áńgimeler men ańyzdar jınaǵy» atty kitapta: «Altaıdy mekendegen qarluqtar toǵyz ulysqa bólingen. Bulardyń ishinde úsh ulys shyǵyl, úsh ulys qazaq bar» (Zeınolla Sánik, Janat Zeınollaqyzy «Qazaq etnografıasy», «An Arys», baspasy. 2016 jyl, 39-bet.).
Onynshy derek, aty áıgili ǵulama til ǵalymy Mahmut Qashqarı «Imak- túrki taıpalarynyń biri. Bizdiń qaraýymyzsha olar qypshaqtar» («Túrki tilder sózdigi», uıǵyrsha basylyp, 3 tom, 39-bet), – deıdi.
Onbirinshi derek, Ǵalym Sultan Janbolatov «Qazaqty zerttegen tarıhshylar, etnograftar, arheologtar qazaq ultynyń túptegi bizdiń zamanymyzdan burynǵy Vİ–Vİİ ǵasyrlarda Orta Azıada ómir súrgen saqtar dep biledi. Keı ǵalymdar tipti qazaq degen sóz eki taıpanyń – Orta Azıanyń ejelgi turǵyny Kaspıı men İle óńirindegi ejelgi saqtyń attarynyń qosyndysynan shyqqan desedi. Bul bir tuspal bolǵanmen, qazaq ultynyń ishinde tolyp jatqan ejelgi saqtyq quram barlyǵyna kúmándanýǵa olmaıdy» (Nurlan Sársenbaevtyń «Atatek jalǵaǵan – Altyn shynjyr» atty kitapqa jazǵan Sultan Janbolatovtyń alǵysózinen, Tórt bóri baspasy, 2016 jyl, Almaty), – deıdi.
Onekishi derek, «Armán jazýshysy Musa Horenıdtiń pikirinshe, qazaqtar bizdiń zamanymyzdan kóp buryn Iran patshasy Valırttistiń kezinde (126-197 j.j) Kýra ózeniniń ońtústik jaǵasynda turǵan» («Qazaq órkenıeti» 5-bet).
Onúshinshi derek, «Qypshaqtar – qazaqtyń negizin quraǵan jáne qypshaqtar qazaqtyń ekinshi ataýy. Qazaq – Qýman (Aqqýman – aq-man-aqqaz-adam) aýdarǵanda «Qaz-aq» bolyp shyǵady» (Oljas Súleımenov «Az ı Ia» Almaty, 1992 jyl).
Ontórtinshi derek, Chıń patshalyǵy dáýirindegi ǵalym Chı Iýanshi: «Qazaq degenimiz ejelgi zamandaǵy qańly eli» («Batys shekara raıynyndaǵy ádister jobasy», 11-tom), – deıdi.
Onbesinshi derek, «Qazaq degen attyń ózi de Vİİİ ǵasyrda málim bola bastaǵan. Sol kezde Kontantıs jáne Ferdaýsı Aral teńizi men Kaspıı teńiziniń jaǵalaýynda Qazaq atty halyqtyń jasaǵandyǵyn anyqtaǵan» (Bulantaı Dosjan «Qazaq klasıkalyq ádebıeti týraly jalpy paıymdaý», «Qazaq klasıkalyq ádebıet jóninde», Shyńjań halyq baspasy, 1988 jyl, 8-bet).
Biz joǵarydaǵy dálel keltirgen derekterge súıene otyryp qazaq degen ult esimi Vİ ǵasyrdan Vİİİ ǵasyr aralyǵynda qoıylǵan at degen ǵylymı qortyndy shyǵara alamyz.
İİİ
Tarıh kóshiniń kerýeninde «talaı ólip, talaı tirilgen» qazaq halqynyń qasterli qazynasy bolǵan ata shejiresi aýmaly-tókpeli talaı ǵasyrdy bastan keshirip aýyzsha taralyp bizdiń zamanymyzǵa jetti. Halyqtyq shejirelerde de qazaqtyń kimnen taralǵandyǵy týraly alýan túrli kózqarastar baıandalǵan. Biz endi halyqtyq shejirelerde baıandalǵan qazaqtyń kimnen taralǵany týraly atatek taralýyna nazar salaıyq.
- «Qazaq – Alashtyń urpaǵy. Alashtan – Jaıylhan, Seıilhan degen eki ul. Seıilhannan segiz arys túrikmen taraıdy. Jaıylhannan Maıqy degen jalǵyz ul týady. Osy Maıqydan (aqsaq Maıqy bı) – Ózbek, Sábıan (Jıenbek) degen eki bala. Sábıannan (Jıenbekten) – Aıyrqalpaq, odan – Qazaq pen Sozaq. Sozaqtan – Qaraqalpaq, Qazaqtan – Arys (uly júz), Janarys (orta júz), Bekarys (kishi júz) taraıdy» (Jarylqap Beısenbaıuly qurastyrǵan «Qazaq shejiresi», «Atamura» baspasy, 1994 jyl. Almaty, 12-bet).
- «Orysbaı shejiresinde». «Ánistan – Álıt týǵan, Álıtten – Málik týǵan. Málikten – Aqtam týǵan. Aqtamnan – Akasha týǵan, Akashadan – Zorman týǵan. Zormannan – Aqsholpan jáne Qýraı týǵan. Qýraıdan – Alaman týǵan. Alamannan – Alash týǵan. Alashtan – Seıilhan, Jeıilhan týǵan. Seıilhannan – Túrikmen, Segiz Arys taraǵan. Jeıilhannan – Maıqy týǵan. Maıqydan – Sýpıan, Ózbek, Noǵaı týǵan. Sýpıannan – Qazaq, Sozaq týǵan. Sozaqtan – Qaraqalpaq týǵan dep aıtylady eski shejirelerde... Qazaqtan – Aqarys, Janarys, Bekarys, osy úsheýi úsh júz bolyp taralady» (Nyǵymet Myńjanı men Ábdiresht Baıbotauly qurastyrǵan «Qazaq shejireleri». İle halyq baspasy, 2003 jyly tamyz, 375-bet).
- «Qydraıdan – Alaman men Alash. Alamannan-Túrkimen taraıdy. Alashtan – Ózbek. Saıban, Saıbannan – Qazaq. Sozaq, Qazaqtan – Aqarys (uly júz), Bekarys (orta júz), Janarys (kishi júz) taraıdy», (Seıdálim Nysanbaıuly Tánekeov «Shejire syr shertedi», «Arys» baspasy, 2008 jyl, Almaty, 46-bet).
- «Jaıylhannan – Qazaq. Sozaq, Uzaq týady. Sozaqtan – Qaraqalpaq. Uzaqtan – Qyrǵyz ben Qaqas shyǵady. Qazaqtan – úshl Arys . Olardy Baıshora, Jan shora, Qara shora dep te ataıdy» (Jarylqap Beısenbaıuly qurastyrǵan «Qazaq shejiresi», «Atamura» baspasy, 1994 jyl, Almaty,12-bet).
- «Erte zamanda Qalsha Qydyr degen batyr qolbasshy bolady. Bir jolǵy shaıqasta aýyr jaraly bolyp, essiz ıen dalada jalǵyz jatyp qalady. Jaraqaty janyna batyp, ólimshi halde jatqan batyrǵa aspannan bir aqqaz (aqqý) ushyp kelip, aýzyna sý tamyzyp, ózi júre alatyn halge kelgen soń, ony bir kóldiń jaǵasyna bastap barady. Aqqý bolyp qubylyp kelgen bul aq qaz birden perızat aq qyzǵa aınalady da, batyrdyń jaraqatyn emdep jazady. Sodan ekeýi úılenedi. Qyz júkti bolyp ul tabady. Onyń atyn Qazaq dep qoıady. Qazaqtan – Aqarys, Bekarys, Janarys atty úsh ul týady. Aqarystan – uly júz, Bekarystan – orta júz, Janarystan – kishi júz taraıdy» (Zeınolla Sánik, Janat Zeınollaqyzy «Qazaq etnografıasy», «An arys» baspasy, 2016 jyl, Almaty, 40-bet).
- «Kıik han mólshermen 530-610 jyldary jasaǵan. Kıik hannan – Alash. Alashtan – Jáıil. Jáıilden – Qazaq, Sozaq, Qaraqalpaq, Qyrǵyz. Qazaqtan – Juman, Tuman. Jumannan – Arys, Sabyr. Arystan – Aq, Bek, Jan (bulardy Aqarys, Bekarys, Janarys dep ataǵan). Arystan taraǵan Aqarys, Bekarys, Janarys qazaqtyń úsh júzin qalyptastyrǵan. Aqarys – uly júz, Bekarys – orta júz, Janarys – kishgi júz bolyp ózderin arǵy babasy qazaqtyń atymen Qazaq dep ataǵan» (Nurlan Sársenbaev «Atatek jalǵaǵan – Altyn shynjyr», 2010 jyl naýryz Qulja, 381-bet).
Biz maqalada mysalǵa alǵan halyqtyq shejirelerdegi atatek taralý barysyna zer salar bolsaq san ǵasyrdyń izderiniń soraby qalǵanyn ańǵara alamyz. Qazaq qurama rý-taıpadan quralǵan halyq. Qazaq ultynyń quramynda ejelgi saq, ǵun, uly ıúzi (uly júz), úısin, qańly, alan qatarly tolyp jatqan túrik taıpalarynyń qany jáne ózbek, qyrǵyz, tatar, túrikmen, noǵaı, tájik, qaraqalpaq sekildi ulttardyń qany bar ekendigine kúmán keltirýge bolmaıdy.
Tek HV ǵasyrdaǵy qazaq handyǵy qurylǵannan keıingi ata shejirelerimizdi tolyqqandy, taza shejire dep aıtýymyzǵa ábden bolady. Halqymyzdyń quramyn tolyqtaǵan uly júz, orta júz, kishi júz, úsh júzge kirmeıtin tóre, qoja, tóleńgit, sýnaq, kólegen, qarasha, qurama, qalpaq, qyrǵyzáli, t.b. rý-taıpalardyń jalpy aty qazaq dep atalyp, ult bolyp qalyptasyp aty dúnıege áıgili bolǵan.
Nurlan SÁRSENBAEV,
Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń múshesi, jazýshy, etnograf
6alash usynady
