Aqıyǵyn tanyǵan Sharǵyn aqyn
1
Halqymyzdyń mańdaıyna basqan bir týar aqıyq aqyn Muqaǵalı Maqataev dúnıege kelgendigine bıyl 90 jyl tolyp otyr. Maqataev óziniń qysqa ǵumyrynda óleń degen kıeli ónerdiń týyn tigip, óz óner mektebin qalyptastyryp ketken asa daryndy aqyn.
Jyr juldyzy Muqaǵalı Maqataev:
Jazylar estelikter neshelegen,
Kóremiz onyń bárin pesheneden.
Áıteýir, biletinim bir-aq nárse-
Kóshedi óleń nemese óshedi óleń!
... Qýlary,taýdyń qyzyl túlkisi der,
Momyndar,bizdiń úıdiń kirpishi der.
Máńgilikke ózimmen ala ketken,
Meniń názik janymdy kim túsiner!? – dep óz taǵdyryn ózi boljap ketken áýlıe aqyn.
Ýaqyt– ádil tarazy. Ýaqyt óte kele shashasyna shań juqpaǵan naǵyz júırikter ǵana tarıh synaǵynan súrinbeı ótip,óz dáýiriniń shejiresinde aty altyn árippen jazylady.Qazaq poezıasynyń Hantáńiri atanǵan Muqaǵalı Maqataev týraly ataqty aqyn – jazýshy,ǵulama ǵalymdar ilgeri-keıinde ózderiniń salmaqty oılary men zańǵar-zańǵar baǵalaryn aıtyp keldi.
Muqaǵalıdaı uly klasık aqynǵa ádil baǵasyn bergen tulǵalardyń biri – Sharǵyn Álǵazyuly edi. Jyr janbozy Sharǵyn Álǵazyuly óz zamanynda qazaq,qytaı eki elge aty keńinen tanymal bolǵan qaıratker. Men arǵy bette bala kúnimnen bastap Sharǵyn aqynnyń atyn qazynaly qarıalardyń aýzynna kóp estigenmin. At jalyn tartyp, azamat bolǵannan keıin Sharǵyn Álǵazyulynyń qytaı kazirgi zaman qazaq ádebıetiniń eń alǵashqy qara shańyraǵyn qalaýshylardyń biri ekenin bildim. Olaı bolsa bul maqalada Sharǵyn aqynnyń kim ekendigi týraly oqyrmandarǵa qysqasha tanystyra keteıin.
Sharǵyn Álǵazyuly 1903 jyly Almaty oblysy, Shonjy aýdanynyń Dıirmen degen jerinde dúnıege kelgen. Ákesi Álǵazy jaı sharýy adamy bolǵan,keıin kele ol kisiniń kózi kórmeı soqyr bolyp qalǵan eken. Sharǵyn 13 jasqa kelgende ákesi Álǵazy qaıtys bolyp, kedeıshiliktiń, joqshylyqtyń taqsiretin ábden tartty. Aqyl aıtar eshkim bolmasa da, zerek-zerdeli bala Sharǵyn ádebıetke qumar bolyp,aqyn-jazýshylardyń kitaptaryn kóp oqyp,el ishindegi aıtys aqyndardyń óleńderin jattap ósip, úlgi ónege aldy. 1911 jyldan 1917 jylǵa deıin Qazaq jáne Orys mektepterinde oqıdy. Sharǵyn 15 jasynan bastap qolyna qalam alyp óleń jaza bastaıdy.
1930 jyldary,ásirese Keńes úkimeti kezindegi solshyldyqtyń,aýyr alman- salyqtyń,qoldan jasalǵan asharshylyqtyń náýbeti qazaq halqynyń basyna aıamaı-aq keldi. Osyndaı qysyltaıań kezde Sharǵyn aýylymen birge Qytaı shekarasynan asýǵa májbúr boldy. Alǵash ol İleniń Shapshal aýdanynda muǵalim boldy. Osydan keıin kóp ótpeı Naqysbek aqalaqshynyń arnaýly shaqyrtýymen Tekes aýdanynyń Shıliózek mektebine baryp mektep meńgerýshisi boldy.
Sharǵyn aqyn 1940 jyldardyń ishinde Qazaq ultynan shyqqan Qurmanáli Ospanuly, Halyq Ospanuly, Toqqoja Ábildauly, Buqara Tyshqanbaev, Dáýletkeldi Baıbolatov, Tańjaryq Joldyuly, Málik Birimjanuly t.b. zıalylarmen dám-tuzdas, syrdeste bolyp ótti.
1944 jyly Sharǵyn úsh aımaq úkimetiniń ornalastyrýymen Tekes aýdandyq oqý-aǵartý bóliminiń bastyǵy boldy. Osy kezderde úsh aımaq úkimeti basqaryp shyǵarǵan «Odaq» atty jýrnalda, «Tóńkeris tańy», «Alǵa» gazetterinde óleń jarıalap, aqyndyq, aǵartýshylyqpen teń shuǵyldandy. Sodan Sharǵyn aqyn 1951 jylǵa deıin Keń Tekes saharasynda aǵartýshylyqpen shuǵyldanyp, qazaq saharasyndaǵy balalarǵa ǵylymnyń shamshyraǵyn jaqty. Sodan keıin eki jyl Tekes aýdandyq mádenıet bólimin basqardy. 1953 jyly Úrimji qalasynda ótkizilgen ádebıet kórkemónershilerdiń ólkelik jıynyna abyroımen qatynassa, 1957 jyly Shyńjań jazýshylar quryltaıyna qatynasyp, onyń eń bedeldi músheleriniń biri boldy. Sol ret Qazaqstannan Qytaıdyń Úrimji qalasyna arnaıy saparmen barǵan áıgili jazýshy, akademık Ǵabıt Músirepov tanysyp uzaq syrlasqan. Bul Sharǵyn jasampazdyǵyna úlken shabyt boldy.
1954 jyly İle Qazaq Avtonomıaly oblysy quryldy. 1955 jyly Sharǵyn aqyn Qulja qalasyna kóship kelip, 1958 jylǵa deıin İle Qazaq Avtonomıaly oblystyq saıası -máslıhat keńesinde qyzmet istedi. Sol jyly túrli qoǵamdyq sebeptermen tarıhı Otanǵa qonys aýdardy.
Men İle Qazaq Avtonomıaly oblystyq saıası-máslıhat keńesiniń tarıhı materıaldar komıtetinde qyzmet istep júrgende aǵartýshy, aqyn Sharǵyn óleńderi meni ózine qatty qyzyqtyrdy. 2005 jyly «İle gazeti», «İle tarıhı materıaldary» atty basylymdarda Sharǵyn aqyn týraly kólemdi maqalalar jarıaladym. Arǵy bettegi men biletin aqyndardyń ishinen tarıhı Otan topyraǵyna jambasy tıip fánı dúnıeden baqy dúnıege attanǵan aqyn Sharǵyn ǵana!
Kópti kórip, kóp jasaǵan aqyn 85 jyl ǵumyr keship, 1988 jyly qazan aıynda Raıymbek aýdanynyń Shálkóde aýylynda dúnıe saldy. Onyń artynda qalǵan muralaryn jınaýshylar 1992 jyly «Kósh kerýen», 2005 jyly «Ata meken» atty jyr jınaqtary baspadan shyǵardy.
SHARǴYN AQYN
2
Men bir jyldyq aldynda Bekturǵan Ýáıisbaıulymen birge Almaty qalasynda turatyń Nurlan Kódekov degen jas muǵalimniń úıinde qonaq boldym. Sol kúngi qonaqta jasy jetpistiń mol ishine kelgen qart pedagog Sharǵyn aqynnyń uly Tilkeýhan aǵamen tanystym. Sol kúni tanystyqta Tileýhan ákesi Sharǵynnyń baspa betinde jaryq kórmegen birtalaı óleńderi bar ekenin aıtty.
Sol istiń sáti túsip, dám – tuz tartyp 2021 jyly 18 qańtarda Tileýhan muǵalimniń arnaıy shaqyrtýymen úıine bardym. Tileýhan Sharǵynulynyń jeke muraǵatynda ákesiniń kóptegen muralary saqtaýly eken. Onyń ishinde tóte jazýmen jazylǵan óleńderdiń qaǵazdary sarǵaıyp ketipti. Mine osydan áke murasy bir talaı jyl saqtalǵanyn baıqaýǵa bolady. Sol muraǵattardyń ishinen Sharǵyn Álǵazyulynyń «Muqaǵalıdy eske alý» atty shaǵyn esteligi kózime ottaı basyldy. Bul estelik (14 qańtar 1977 jyl) dál osydan 44 jyl buryn, ıaǵnı uly aqyn Muqaǵalı ómirden attanyp ketken bir jyldan keıin jazylǵan.
Jyr júırigi Sharǵyn aqyn «Muqaǵalıdy eske alý» atty esteliginde: «Biz búgin aramyzdan shyqqan asqaq aqynymyz Muqaǵalıdy eske alyp otyrmyz. Artyna asyl jyryn qaldyrǵandardyń biri – Muqaǵalı Maqataev. Iá, Muqaǵalı qarapaıym aqyn emes, qıannan sóz taýyp, qıynnan qıystyrǵan qyran edi. Qatarynan oza shapqan tulpar edi. Otty júrek, oramdy tildi órge basqan poezıa qazynasyna altyn úlesin qosqan talantty azamat edi. Eli men jerin egile jyrlap Qarasaz, Shıbut, Qoshqardyń shyńyna shyrqap shyqqan, jańalyqtyń jarshysy bolǵan aýylymyzdyń adal uly.
Muqaǵalı óleńderi urpaǵyna mura bolyp qala beredi. Óleńderi jyl jyljyǵan saıyn bıikteı beredi. Esimizge alǵan saıyn eseıe beredi. Bizdiń elden buryn - sońdy daralanyp shyqqan aqyn shamaly. Keshegi Shaltaı, Bóltirik, Kódek, Aımanbet, Maqsutta el men jerdi egile sóz etken emes. Sholpan juldyzdaı jarq etip batsa da biz ony umytpaımyz. Muqaǵalıǵa mynadaı óleń joldaryn arnaǵym keledi.
Aqyn perzent terbele jyrymdy arnadym,
Erekshe aqyn ekenin shyǵarmańnan ańǵardym.
Óleń jyrdyń sheberi bal tamyzǵan, barmaǵyń» degen keremet baǵasyn bergen eken.
Sharǵyn aqyn Qytaıdan tarıhı Otanǵa oralǵannan keıin qazirgi Raıymbek aýdanynyń Shálkóde aýylynda 30 jyl ómir súredi. Qart pedagog Tileýhannyń aıtýynsha, Muqaǵalı Sharǵayn aqyndy izdep únemi úılerine kelip turady eken. Eki aqyn bir-birine ózderi jazǵan jańa óleńderin oqyp berip,kóp suhbattasyp syrlasypty. Muqaǵalıdyń qaıtys bolýy Sharǵanǵada óte aýyr tıgen. Elge tanymaly qart aqyn Sharǵyn Muqaǵalıdy óz kózimen kórip, óleńderin joǵary baǵalap, erekshe yqylasy aýdarǵanyn osy estelikten baıqaýǵa bolady. Dúnıede uly tulǵalar ǵana bir-birin tereń túsinip, birin-biri baǵalap, ardaqtaı biledi desek artyq aıtqan bolmaımyz.
Uly oıshyl, kemeńger aqyn Abaı «Atanyń balasy bolma, adamnyń balasy bol» degen aqylıa sózin tekten-tek aıtpaǵan. Qara ormandaı qormal halyq ózinen shyqqan tekti ulyn, asyldaryn jazbaı tanıdy.
Sharǵyn aqyn Muqaǵalı týraly óz oıyn bylaı órbite baıandaıdy: «Muqaǵalı – aramyzdan shyqqan talpyna ushqan zeńgir kókke qanatyn qaqqan alǵyr qyran edi. Muqaǵalı óleńderi tereńnen terbelip, altyndaı jarqyrap, jyr qazynasyn aqtarǵanda sóz marjany tizbektelip tapqyrlyq talanty erekshe baýrap alatyn. Ol aqyndyq úlgimen, sheshendik tilimen elimizge aty áıgili edi. Aryny jalyndaǵan perzent edi. Jyl ótken saıyn onyń qaldyrǵan óleń- jyrlary shoqtyǵy bıiktep eske túse beredi, qymbattaıdy. Muqaǵalı aýylymyzdy bylaı dep áserlegen, janyndaı súıgen:
Aınalaıyn ata meken, aq meken,
Qandaı qazaq izdep seni tapty eken.
Týǵan ólke el men jer,
Tátti eken ǵoı, tátti eken,– dep jyrlaǵan. Órge arshyndaǵan tulpardaı, jelmaıadaı jeldire jóneletin aqyn mezgilsiz ketkenimen qaldyrǵan óleń jyrlary ólmeıdi.
«Óldi deýge bola ma oılańdarshy,
Ólmeıtuǵyn artyna sóz qaldyrǵan» dep aqyn Abaı tolǵap ketpedi me?!».
Mine, bul dálelderden Sharǵyn aqynnyń qazaqtyń birtýar jyr juldyzy Muqaǵalıǵa bergen baǵasynyń qundylyǵy men salmaqty kózzqaras aıtqan bilermendigi áıgilenip tur. Sharǵyn aqyn esteliginiń sońynda «M. Maqataevqa» degen óleńin bylaı arnapty:
«Elim dediń, jerim dediń, biz dediń,
Qanatyńdy kókke sermep bilim izdediń.
Esimizde saqtalady máńgilik,
Poezıa asyl qazyna tizbegiń.
Óleńińmen, ónerimen ór basyp,
Muhıtqa da tereńnen júzgeniń.
Ótkirlikpen ot janaryń jalyndap,
Shyǵatuǵyn asqar bıik kózdediń.
Sara joldan, dana joldan nár alyp,
Jańalyqqa urpaǵyńdy meńzediń.
Júırik ediń , júlde alǵan,
Qaıyspaıtyn qara kókteı muz beliń.
Tebirene tolǵanatyn top jaryp,
Gaýhar bolyp jaltyldaǵan sózderiń.
Týǵan eliń, asqar beliń,
Keń Shálkóde, Tuzkóliń.
Elesteıdi kóz aldyma,
Birge júrgen kúnderiń.
Eshqashanda óshpeıdi, óshirmeıdi,
Poezıa sen ósirgen gúlderiń.
Aıtylmaǵan, jazylmaǵan asylyń,
Óziń menen birge ketti armandap.
Umytpaıdy aı men kúniń, ǵasyryń,
Az ómirde aǵyzdy óleń arnasyn.
Súıikti eliń, keń jazıra bıik beliń,
Aıaýly aqyn búgin saǵan arnamaq.
Elińniń jarshysy bolyp ún qattyń,
Óz perzentim, óz urpaǵym qymbattym.
Sharbaǵynda shattyqtyń,
Bulbul bolyp til qattyń.
Elestete, eskere de júremiz,
Adal perzent qymbattym.
Aq tuıǵyndaı aspanǵa qanat qaǵyp samǵadyń,
Tulpardaıyn top jarǵan júgiristen tanbadyń.
Aspan asty, jer ústin sharlady seniń qalamyń,
Nárin alǵan sen ediń, eliń menen jerińniń.
Qalady jyryń máńgilik balasyna balanyń,
Keń edi seniń tynysyń, aýqymyndaı dalanyń.
Alysqa qulash sermegen, taýdaı zor talabyń,
Aıtylmaı qalǵan talaı jyr, jalǵyz sol seniń armanyń.
Aıalaǵan otanyń aqyn ediń áıgili,
Seniń jyryń kól- kósir, muhıttyń aıdyny.
Otty jyryń Alataýmen astasyp,
Ozyp alǵan júlde menen báıgeni.
Eli menen jerine, oılana ólshep jyr ekken,
Jarqyratyp, jaınatyp, jerden qyzyl gúl ekken.
Muqaǵalı, ólgen joqsyń, ólmediń!
Qaldy seniń asyl sóziń, órnegiń.
Arystan júrek, aıbarly aqyn ediń aýqymdy,
Týǵan eliń árqashan umytpaıdy atyńdy!» .
Álem Qazaqtaryna aty ańyzǵa aınalǵan jyr dúldúli Muqaǵalı Maqataevtyń týǵan halyqyna qaldyrǵan saf altyndaı jyrlary máńgi ólmeıdi. Sharǵyn aqynnyń baǵasy – Muqaǵalıdaı dara tulǵaǵa, qazaq poezıasyna tańǵajaıyp qubylys ákelgen uly sýretkerge kórsetilgen eń úlken syı-qurmet.
Dúnıede halyqtyń baǵasynan, halyqtyń qasterlep ardaqtaýynan bıik mártebede, qurmet te bolǵan emes. Sol úshin jyr patshasy Maqataev:
Ólse óler Muqaǵalı Maqataev,
Óltire almas, alaıda óleńdń eshkim,– dep óziniń ólmes jyryn halqyna máńgilik amanat etip tastap ketken XX ǵasyrdyń uly sýretkeri.
Nurlan Sársenbaev,
Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń múshesi, jazýshy, etnograf
6alash usynady
