Qazaqtyń marǵasqasy Qanysh Sátbaevtiń el aýzynan jınaǵan «Er Edige» jyryn 1927 jyly Máskeýde baspadan shyǵarǵany belgili. Ǵalym «Sóz basynda» kóne jyrlarda «Qazirgi býynǵa múlde jat kórinip, umytylyp bara jatqan qazaqtyń eski sózderi kóp kezdesip otyrady. Bul til saqtaý, til baıytý jaqtarynan úlken baǵaly nárse» [1] dep tujyryp, «Eski sózderdiń ishinde qazaq jurtynyń ótken kezdegi turmysy, salt-sanasy, ádetteri kóp sýrettelip otyrady. Bul tarıh jaǵynan qymbat nárseler. Biraq, ázirgi kezde el kópshiliginiń jalpy salt-sanasynyń ózgerýimen qatar, eski sózdiń kóbi eleýsizdenip, kóp aýzynda umyt bolyp bara jatqan sıaqty» [2] dep dabyl qaǵady. Aıtsa aıtqandaı, «Er Edige» jyrynyń Shoqan nusqasynda da, Sátbaev nusqasynda da (eki nusqanyń bir-birine jaqyndyǵy ǵylymda kópten aıtylyp keledi) búgingi býynǵa túsiniksiz, tipti múlde jat eskilikter — sózder men sóz oralymdary aıtarlyqtaı kóp. Mysaly, Toqtamys han men Edigeniń arasyna jik túsip, Edigeniń el shetine kirgeninen habar alǵan Toqtamys hannyń «Qaraǵaı Naızasyna súıenip, toqbaq jaldy tory atyna minip», el-jurtyna aıtqan:
«...Eı, baıtaǵym, baıtaǵym,
Bastatyp seni aldyrttym.
Al, aman bol, menen soń.
Baıtaǵymnyń ishinde
On san elim noǵaıly,
Seni taǵy aldyrttym,
On san noǵaı ishinde
Úsh júz alpys otaý qazaǵym,
Seni taǵy aldyrttym,
Al aman bol menen soń.
On bes shoram arta almas
On eki atan tarta almas
Baıdaly týym, basty ordam,
Bastata seni aldyrttym,
Al, aman bol menen soń...» [3] dep keletin zarly tolǵaýynan baıtaq, bastatyp/bastata aldyrtý, on san el, úsh júz alpys otaý qazaq, shora, baıdaly tý sıaqty qazirgi tildik qoldanysta joq nemese maǵynasy kúńgirt tartqan sózder men tirkesterdi kóremiz. Belgili tilshi-ǵalym Rabıǵa Syzdyqova «Er Edige» jyryndaǵy eskilikter týraly eńbeginde osy oraılas sózder men tirkesterdiń maǵynasyn taldaı kele, baıdaly tý oralymyna da nazar aýdaryp, «Beıdamaq bolý (kúder úzý), Tóre tımeý (daýda jeńilý), Noǵaılynyń aýyr jurty (úlken el, halqy kóp jurt), Bartal tartý (kóshkende kólikke júk artý), Asý jer (??), Erni jelge bulǵaný (Ernine jara, ushyq shyǵý), Toryly jylqy (??), Qaǵý (??), Baıdaly tý (??), Qollyq/qýlyq (??) shyǵý (??) sıaqty turaqty tirkester de eskilikter qatarynda. Olar da bul kúnde jaqsha ishinde kórsetilgen maǵynada jumsalmaıdy. Bul tirkesterdiń quramynda sózderdiń bireýi beıtanys birlik bolyp keledi (beıdamaq, bartal, asý, shaýyljy, baıdaly t.b), ne tirkestiń naqty qaı maǵynada qoldanylǵanyn birden tap basyp aıtý qıyn. Demek, olardy túsindirý kerek. Al joǵaryda jaqsha ishine suraý belgisi qoıylǵan tirkesterdiń maǵynasyn ázirge taba almadyq» [4] dep jazady. Munan ǵalymnyń baıdaly sózine anyqtama berýge asyqpaǵanyn baıqaımyz.
Bizdi de qyzyqtyrǵan baıdaly sózi «Qazaq ádebı tiliniń sózdiginde» jelbiregen, shashaqty, mártebeli [5] dep túsindirilipti. Biz atalmysh túsindirmeni birden teriske shyǵarmaı-aq, eskilikti birlikterdiń maǵynasyn mátinge qaraı ústirt topshylaýdyń aǵattyqqa uryndyrýy múmkin ekenin bile tursaq ta, jyrdaǵy «Baıdaly tý» tirkesi naq osy qoldanysta óziniń semantıkasy jaǵynan kózge kórnekti, aıdyndy, ashyq tý degen maǵynada qoldanylyp, Basty orda (negizgi orda) degen turaqty tirkespen áýezdik-maǵynalyq paralelızm qurap turǵan syńaıly dep jorımyz. Olaı bolsa, baıdaly sózi parsy tilindegi Peıda 1. پەيدا Ashyqta turǵan, belgili bolǵan; 2. Ana jerde, sol jerde bolǵan, daıyn turǵan [6] degen sózge túrkilik – ly jurnaǵy jalǵaný arqyly jasalsa kerek-ti. Paıdaly sózi osy maǵynasynda qazaqtyń eski jyrlarynda da kezdesedi. Mysaly, Nurtýǵan jyrlaǵan «Máýlimnıaz— Edigede», Sypyra jyraýdyń Toqtamysqa keńes berip:
«...Baıtaq jatqan elińdi,
Baldyrǵan, balqash kólińdi,
Paıdaly, baıtaq jerińdi
Sol sorar dep qorqamyn!» [7] deıtini bar. Dál osy mátinde, Paıdaly sózi paıdasy bar degen maǵynada emes, kózge kórinip turǵan, ashyqta jatqan degen uǵymda jumsalyp tur. Qazaq tilindegi Paıda bolý (tap bolý, jaryqqa shyǵý, kórinis berý) tirkesi de osy Peıda sózinen órbigen, onyń tabys, túsim, olja, jeke bastyń qamyna qajetti nárse degen maǵynalarda qoldanylatyn, arab tilinen engen Paıda (فائدة) sózimen qatysy joq.
Alaıda, sózdiń tórkinine tereńirek úńilsek, basqalaı tujyrym jasaýymyz da ǵajap emes. Bizdińshe, Baıdaly sóziniń eskirgen tulǵasy Paıdaly bolǵanmen, túp-tórkini, ádepki nusqasy basqa sekildi.
Qadyrǵalı Qosymulynyń «Jamı-at-taýarıh» atty jylnamasyndaǵy eskilikterdi arnaıy zerttegen R.Syzdyqova atalǵan eńbekten «Taıan hannyń toqýz paıaly aq tuqy bar erdi» [8] degen sóılemdi keltiredi. Alaıda, paıaly sózine túsinik jasamaıdy. Fılologıa ǵylymdarynyń kandıdaty Zámzágúl Jýyntaeva «Tarıhı eskertkishterdegi bastaýyshsyz tolymsyz sóılemderdiń qoldanylý sıpaty» degen maqalasynda «Jamı-at-taýarıhtyń» bizge kerekti tusyn túpnusqa boıynsha tańbalap, taldaý jasaıdy: «1. Bars ıyl alty ıúz ekide ýa aqı rájáb aıynda. 2.Chıńgız han bý ıylda ellig ekide erdi. 3. Ýa nechúk anyń ıaýqynda naıman nyń padshahy Taıan han ýa jamı óngin padshah lar anyń bilá birge erdi. 4. Chıńgız han anlar nyń barchasyn ýrýshýb qachýrdy. 5. Barcha padshahlarny óltúrdi. 6. Anlar nyń ýotan lary (n), ıýrtlary erdi, ańa bardy. 7. Taıan hannyń toqýz paıaly aq týqy bar erdi. 8. Býıýrdy, any tikdi» . Mátindegi 7-sóılemdi avtor «Taıan hannyń toǵyz shashaqty aq týy bar edi» dep aýdarady [9]. N.Mıngýlov, B.Kómekov, S.Ótenıazovtar daıyndaǵan «Shejireler jınaǵynda» («Jamı-at-taýarıh») osy mátin sóz-sóılemderdiń máner-boıaýy saqtalǵan kúıde «Barys jyly, alty júz ekide, bastaldy rajab aıynda. Shyńǵys han bul jyly elý ekide edi. Onyń ýaqytynda naımannyń patshasy Taıan han jáne barlyq ózge patshalar onymen [Taıan] birge edi, Shyńǵys han olardyń barshasyn urysyp qashyrdy, barshasynyń patshalaryn óltirdi, olardyń otandary, jurttary bar edi, oǵan bardy. Taıan hannyń toǵyz shashaqty aq týy bar, buıyrdy, ony tikti» [10] dep beriledi. Biz bundaǵy «Toǵyz shashaqty aq tý» degen tirkesti jańsaq aýdarma bolar dep tanımyz.
Biz mátindegi Paıaly sóziniń tórkinin (etımologıasyn) parsy tilinen qarastyrýdy maqul kóremiz. Onyń sebebi de joq emes. Bizge belgili, Qadyrǵalı babamyz óz eńbegin jazarda, XIV ǵasyrda parsy tilinde hatqa túsken Rashıd Ad-Dınniń «Jamı-at-taýarıh» atty shyǵarmasynyń Shyńǵys hanǵa qatysty bólegin aýdaryp paıdalanǵan, tipti babamyzdyń eńbegine «Jamı-at-taýarıh» degen atty orys ǵalymdary shartty túrde usynǵan bolatyn, óıtkeni, onyń kóp bóliginiń Rashıd Ad-Dınniń «Jamı-at-taýarıh» alynǵany qupıa emes [11]. Osy oraıda Paıaly~paıa sózin de tarıhshy ǵalymnyń parsy tilinen alýy qısynǵa sıady. Bizdiń oıymyzsha, Qadyrǵalı qosym uly «Shejireler jınaǵyn» qurastyrǵanda, shartty túrde shaǵataı tili dep atalatyn orta ǵasyrlyq orta azıalyq ádebı-kitabı tilde Paıaly sóziniń maǵynasy túsinikti bolsa kerek, sondyqtan, ony óz betinshe ózgerissiz qoldanǵan dep jorımyz.
Paıaly sózine negiz bolǵan Paıa~paı Sóziniń jáne osy túbirden jasalǵan ózge birlikterdiń maǵynalaryn qarastyrsaq, «Ótiken túrik sózdiginde» Paı — 1. Aıaq; 2. Túp, tek; 3. Negiz; 4. Taıanysh, tirek [12]; Páıe — 1. Ataq, mártebe; 2. Baspaldaqtyń basqyshy; 3. Ǵalymdarǵa beriletin dáreje [13]; Paıa — Ózin-ózi kórsetý, asqaqtyq, mańǵazdyq; Paıaly— Jýan aıaqty; Paıaly — Ózin-ózi kórsetýshilik, tákapparlyq, jasandylyq, ádemi bolyp kórinýshilik (adamǵa qatysty) [14]; Paıdar (páıe dar) — Mártebeli, dańqty; Paıeli — Mártebeli [15]; «Shaǵataı sózdiginde» Páıe — 1. Aıaq; 2. Basqysh, mártebe; 3. Negiz, tek [16]; Peı — 1. Aıaq; 2. İz [17]; «Parssha - qytaısha sózdikte» Paı — 1. Sıraq; 2. Tireý, tuǵyr; 3. Negiz; 4. Kezeń; 5. Deńgeı, dáreje; 6. Mártebe, shen; 7. Basqysh; 8. Gúldiń sabaǵy; 9. Óleńniń uıqasy túri [18]; Padar — 1. Aıaqty, Sıraqty; 2. Qurylǵan, Bekigen; 3. Berik, myqty, máńgilik; 4. Senimdi; 5. Uzaqqa jalǵasqan [19] bolyp keledi. Osy kórsetilgen birlikter men olardyń maǵynalarynyń barshasy parsy tilindegi Paı(aıaq, sıraq) sózinen órbigen.
Demek, toǵyz paıaly aq tý tirkesin toǵyz mártebeli aq tý, toǵyz tuǵyrly aq tý, toǵyz máńgilik aq tý dep ártúrli túsine berýge bolatyn sekildi. Biraq, osynyń bárinen buryn bul tirkesti, naqtylyq úshin, týra maǵynasynda toǵyz aıaqty nemese toǵyz Sıraqty aq tý dep qabyldaǵan jón.
Toǵyz Sıraqty aq tý!
«Mońǵoldyń qupıa shejiresine» qaraıyq:
«Kıiz týyrlyqty elder adaldyq is istep, barys jyly (1206) Onyn ózeniniń jaǵasyna jınalyp, toǵyz Sıraqty aq tý kóterip, Temújindi Shyńǵys qaǵan dep ataıdy» [20]. «Qupıa shejireniń» bizge jetken, Qytaı ıeroglıfterimen tańbalanǵan nusqasynda (álbette, túpnusqa emes! ) bul tirkes bylaı hattalǵan:
“也孙（九）阔勒秃（脚有）察合安（白）秃黑（旄纛）”[21]。
Jaqsha ishindegi anyqtama «Qupıa shejireni» ıeroglıftermen tańbalaýshy belgisiz aýdarmashynyń qosqany, onyń dáldigine kúmán keltirýdiń jóni joq. Túrkitanýshy ǵalym Nápil Bazylhannyń kórsetýinshe, kóne Mońǵol tilinde yesun költü — Toǵyz aıaqty degen sóz [22]. Qazirgi Mońǵol tilinde hólteı — 1. Aıaqty, sıraqty, aıaǵy bar; 2. Jıyndy, topyrly, adamy kóp [23] degen maǵynalarda qoldanylady. «Jamı-at-taýarıhtyń» (Rashıd Ad-Dın) parsy tilinen Smırnova aýdarǵan oryssha nusqasynda da — Toǵyz aıaqty aq tý [24]. Bul bizdiń Paıaly sóziniń maǵynasyn Aıaqty Nemese Sıraqty dep boljaýymyzdyń qate emestigin tanyta túsedi. Demek, atalmysh tirkesti qazirgi tilge baspa-bas kóshirsek Toǵyz aıaqty aq tý bolyp shyǵady.
Álbette, paıaly týdyń shashaqty bolǵanynda kúmán joq. Olaı deıtinimiz, kóshpendiler ortasynda qoldanylǵan áskerı týlardyń jelegi ádette úsh buryshty, tórt buryshty nemese trapesıa pishinde jasalyp, oǵan tústi matadan taspa túrindegi quıryqtar bekitilgen [25]. Týdyń basyna keıde qosymsha element retinde matadan, attyń qylynan, ańnyń quıryǵynan jasalǵan baıraqtar da taǵylǵan [26]. Bular jalpylama shashaq dep atalǵan. Shashaqtyń sany týdyń dárejesin bildirse kerek. Sondaı-aq, bul tuspalymyzdy «Qupıa shejireniń» Qytaı ıeroglıfterimen hatqa túsken nusqasyndaǵy 秃黑 sóziniń 旄纛 dep túsindirilýi de dáleldeı alady. Eski zamandarda 旄 ıeroglıfi 1. Qodastyń quıryǵynan jasalǵan, týdyń sabyna taǵylatyn shashaq; 2. Tý, jalaý [27]; al 纛 ıeroglıfi 1. Qodastyń nemese qyrǵaýyldyń quıryǵynan jasalǵan, ımperatordyń arbasyn sándeıtin áshekeı; 2. Alamannyń nemese qurmet qaraýylynyń úlken týy [28] degen maǵynalardy bildirgen (bir qyzyǵy, sońǵy ıeroglıf arǵy zamanda dáuk dep oqylǵan, bul tilimizdegi tý sóziniń eski Tuǵ Nemese Tuq tulǵasyna óte jaqyn, bul eki sózdiń genetıkalyq baılanysy bolýy yqtımal, biraq, túrki-mońǵol tilderinen qytaı tiline aýysty ma, álde qytaı tilinen túrki-mońǵol tilderine kirdi me, buny áli de zerdeleı túsý kerek dep bilemiz). Demek, ár alýan ádebıetterde toǵyz paıaly aq týdyń (也孙阔勒秃察合安秃黑) toǵyz quıryqty aq tý, toǵyz shashaqty aq tý, toǵyz jalaýly aq tý dep aýdarylýy durys emes, óıtkeni, Shyńǵys qaǵannyń aq týy, daý joq, shashaqty (quıryqty, jalaýly, baıraqty) bolǵanmen, ony anyqtap turǵan Paıaly (Mońoulsha költü) sóziniń, baspa-bas aıtqanda, aıaqty, sıraqty (aıaǵy bar, sıraǵy bar) degen maǵynada jumsalyp turǵany aqıqat. Buny eskermeı, Paıaly~kóltú tulǵasyn attap ótip nemese onyń maǵynasyn quıryqty, shashaqty bolar dep tuspaldap, shashaqtyń sanyn birden toǵyzǵa jetkizý, bizshe, Shyndyqtyń aýylynan alys.
Onyń ústine, tirkestegi toǵyz san esimi aıaqty da, quıryqty (shashaq) da meńzep turǵan joq, týdyń sanyn kórsetip tur. Mahmut Qashqarı eski túrik tilindegi Tuǵ (qazirgi qazaq tilinde tý) sózine anyqtama bergende Toquz tuǵlyǵ han degen turaqty tirkesti mysalǵa keltirip, «Toǵyz týly han ıakı haqan. Hannyń qol astyndaǵy eli men jeri, qalalary qanshama kóbeıip ketse de, mártebesi qanshama ósse de, tý toǵyzdan asyrylmaıdy. Óıtkeni toǵyz sanyna qasıettep mán beriledi. Hannyń bul týlary kókpeńbek tústi asyl jibek, ne sháıi matadan jasalady. Ony da jaqsy yrymmen qasıetti dep sanaıdy» [29] dep túsindiredi. Ǵalymnyń bul jazbasynan toǵyz sanynyń eski túrikterde kıeli sanalǵanyn jáne toǵyz týly han ataný kez-kelgen bıleýshige buıyra bermeıtin aıryqsha, tipti, eń joǵary mártebe ekenin kóremiz. Shyńǵys qaǵanǵa deıin uly daladaǵy óte kúshti ulystardyń qatarynda bolǵan Naıman eliniń ámirshisi Taıannyń toǵyz tý ustap, Qashqarısha aıtsaq, toǵyz týly han atanýy aqylǵa qonady. Endeshe, Temýchınniń naımandardy talqandap, ilgeride Taıan hanǵa tıesili toǵyz aq týdy dala taıpalarynyń uly quryltaıynda óz atynda tiktirip, Chıngiz (teńiz) qaǵan degen joǵary ataq alýy tegin bolmaýǵa tıis. Shyńǵys qaǵannyń aq týyn toǵyz shashaqty dep biletin Muhtar Maǵaýın da «Atalmysh uly quryltaıda osyndaı aıdyndy týdyń toǵyzy qatarynan tigilýi múmkin» [30] deıdi. Múmkin ǵana emes, solaı bolǵan da. Bul qubylysty dala ómirindegi bılik aýysýynyń zańnamalyq rásimi dep qabyldaǵanymyz jón.
Taǵy aıtsaq, Maǵjan aqyn «Eki dúnıeniń esigi» dep jyrlaǵan, bir zamanda qazaq jurtyna astana bolǵan Túrkistan shaharyndaǵy Qoja Ahmet Iassaýı kesenesiniń úlken qazandyq bólmesinde kezinde qos belgi — shashaq jáne mata baý taǵylǵan toǵyz qazaq baıraǵy saqtalǵan eken [31]. Bul derekti te biz taldap otyrǵan tirkestegi toǵyzdyń shashaq nemese quıryq emes, týdyń sanyn bildirgenine qosymsha aıǵaq jáne qazaq handyǵynyń ejelgi túrik ulystarymen, dala kóshpendileri shańyraǵyn kóterip, ýyǵyn shanshysqan uly Shyńǵys ımperıasymen Rýhanı tamyrlastyǵyna janama dálel dep bilemiz.
Sonymen, Paıaly~kóltú sózi baspa-bas, týra maǵynasynda aıaqty, sıraqty degen uǵymdy bildiredi eken. Degenmen, eski Mońǵol tilindegi Kóltú sóziniń aıaqty, Sıraqty degennen basqa, tireýli, tirekti, tuǵyrly degen aýyspaly maǵynalary bolmady dep aıta almas edik. Óıtkeni, aıaq — deneniń tireýi bolǵany sekildi, týdyń sıraǵy da týǵa tirek, tuǵyr bolmas pa. Qazaq tilinde 1. Qolǵa úıretilgen saıat qustarynyń qonaqtaıtyn orny h; 2. Bir nárseniń astyna qoıylǵan tirek [32] degen mánde jumsalatyn (aýyspaly maǵynalaryn kórsetpedik) Tuǵyr sóziniń áý basta kóne túrik tilindegi Tuǵ (qazirgi qazaq tilinde tý) tulǵasynan jasalyp, tý tigiletin oryn, týdyń saby shanshylatyn qondyrǵy degen maǵynada qoldanylyp, bara-bara basqa maǵynalarǵa aýysýy da ǵajap emes (álbette, bul ázirge ıleýi qanbaǵan jadaǵaı jorymal). Ne bolsa da,Paıaly tý tirkesin aýyspaly maǵynasynda tuǵyrly, berik, turaqty tý dep túsinýge bolady.
Eskilikti jazbalardaǵy toǵyz paıaly (aıaqty) týdyń naqty sıpaty týraly dáp basyp aıtý qıyn. Degenmen, joǵaryda keltirilgen derekterge sáıkes, ony joryq týy emes, jaı kúnderi arnaýly orynda (kesene, saraı, orda sıaqty) saqtalatyn, hannyń mártebe-dańqyn aıǵaqtaıtyn, tek belgili ǵuryptyq rásimderde (han saılaýy sıaqty) ǵana ashyqqa shyǵarylyp, arnaıy tuǵyr-tireýge tigiletin, múmkin, aıdyndy da aýyr (Toqtamys hansha aıtqanda, on bes shora arta almaıtyn) tý dep túsinýge bolady.
Bizdiń oıymyzsha, tórkini parsynyń Paı-páıe sózinen shyǵyp, syn esim týdyratyn túrkilik– Ly jurnaǵynyń jalǵanýymen jasalǵan Paıaly tulǵasy Tý sózimen qatar kelip, turaqty tirkes qurap, orta ǵasyrlyq ádebı-kitabı tilde ǵana emes, sirá, ertedegi qazaq jyrlarynda da tuǵyrly, aıdyndy tý degen maǵynada qoldanylǵan bolý kerek. Biraq, maǵynasynyń birte-birte kómeski, kúńgirt tartýyna baılanysty, tulǵalyq jaǵynan qubylyp, óz kezeńiniń aýyz eki tilinde birshama uǵynyqty Paıdaly sózine aýysqan. Maǵynasy eskirgen beıtanystaý birlikterdiń tulǵasyn ózgerte salý tilde bar qubylys ekenin R. Syzdyqova atap kórsetedi [33]. Júre kele, Paıdaly Sózi de eskirip, Baıdaly tulǵasyna aýysqan bolar dep boljaımyz. Ózge tilderde sóz basynda keletin p dybysynyń qazaq tilinde keı rette b dybysyna aýysýy zańdy. Mysaly: Paqa — Baqa; Paıteht — Baıtaq; Polat — Bolat; Paıym — Baıym; Paıyz — Baıyz.
Jınaqtap aıtqanda, baıdaly tý tirkesiniń tulǵalyq ózgerisin Paıaly tý (tuǵ~tuq) → Paıdaly tý → Baıdaly tý; maǵynalyq ózgerisin Sıraqty tý → Tuǵyrly tý → Aıdyndy tý → Kórnekti tý dep kórsetýge bolady. Al, Baıdaly sóziniń shynymen mártebeli, dańqty degen maǵynalary bar bolsa, ol júre qalyptasqan aýyspaly maǵynasy, sonyń ózinde, parsy tilindegi Paı-peı túbirinen týǵan birqatar birlikterdiń juqana-jurnaǵy bolar dep oılaımyz.
Paıdalanǵan ádebıetter:
[1] [2] [3] «Sátbaevtaný. Oqý-ádistemelik qural», Pavlodar, 2009 jyl, 31, 32, 64.
[4] [8] [11] [33] Rabıǵa Syzdyqova. «Kóp tomdyq shyǵarmalar jınaǵy» , III tom, Almaty, El-shejire baspasy, 2014 jyl, 280, 312, 319.
[5] «Qazaq ádebı tiliniń sózdigi», II, Almaty, 2011 jyl, 578.
[6] [12] [13] [14] [15] «Ótiken túrk sózdigi», IV, Stambýl, 2007 jyl, 3839, 3802, 3803, 3802, 3803.
[7] «Babalar sózi», 39, Astana, 2006 jyl, 213.
[9] «Qaraǵandy ýnıversıtetiniń habarshysy», 2010 jyl №1 san.
[10] Qadyrǵalı Jalaıyr. «Shejireler jınaǵy», Almaty, Qazaqstan baspasy, 1997 jyly, 55~56.
[16] [17] [18] «Shaǵataı tiliniń túsindirme sózdigi», Shynjań halyq baspasy, 2002 jyl, 122, 127.
【18】【19】 《波斯语汉语词典》. 商务印书馆. 2012. 404，483.
[20] «Mońǵoldyń qupıa shejiresi», İle halyq baspasy, 2009 jyl, 155.
【21】 札奇斯钦. 《蒙古秘史新译并注释》. 台北. 1979. 289.
[22] [24] [30] Muhtar Maǵaýın. «Shyńǵys han», II, Almaty, 2013 jyl, 295.
[23] B. Bazylhan. «Mońǵolsha - qazaqsha sózdik», Ólgın, 1984, 609.
[25] [31] «Qazaqtyń etnografıalyq kategorıalar, uǵymdar men ataýlarynyń dástúrli júıesi». V, Almaty, 2014 jyl, 482, 357.
[26] «Qazaqtyń etnografıalyq kategorıalar, uǵymdar men ataýlarynyń dástúrli júıesi». I, Almaty, 2011 jyl, 357.
【27】 【28】《古代汉语词典》. 商务印书馆. 2005. 1037，298.
[29] Mahmut Qashqarı. «Túrik sózdigi», III, Almaty, 1998 jyl, 182.
[32] «Qazaq ádebı tiliniń sózdigi», XIV, Almaty, 2011 jyl, 406.
(L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazıa ulttyq ýnıversıteti tarıh fakúltetiniń magıstranty, aǵa aýdarmashy)
6alash usynady
