Egemendi elimizde el bolýǵa kerektiń bári bar. Biraq tek ulttyq rýh jetisińkiremeı turǵan búgingi tańda, bireý bolmasa da bireýge paıdasy tıer, sanasyna silkinis ákeler degen oımen, óz basymnan ótken oqıǵany baıandamaqpyn.
Qysy qytymyr emes, jazy jaıly jer janaty – Jetisýdy tastap, elimizdiń qıyr teristigine qonys tebýge bir jas otaý ıelerin nendeı kúsh súıredi eken, endeshe meniń ótken kúnderime bárimiz birge kóz júgirtelik.
Bul bir qys edi. Qys degeni bolmasa bizdiń Jetisýdyń aıazy qatty sezilmeıtuǵyn. Tipti aýzynan aq kóbik atar aqpan aıynyń ózinde, meniń bul shaharymda keremetteı jylylyq pen tabıǵat úndesip, ǵajaıyp bir syr tunyp turatyn. Mine bul qysy da janǵa jaıly, ertegidegideı sıqyrly qala – Taldyqorǵan!
Osyndaı qystyń birinde aspannan aq ulpa aq mamyqtar jaılap túsip, jer anaǵa jabysa jarqyrap, tún týyrlyǵyn jaýyp, álem aq kórpesine oranǵan sátte, qalanyń ortasyndaǵy jaıaý adamdarǵa arnalǵan jolmen ákeshimniń qara shańyraǵyna asyǵyp bara jattym.
Jol boıy ásem qalanyń tabıǵatyna sán berip turǵan nebir kóz súrindirer sulýlyqqa súısinip, sonyń ishinde qazaqy naqyshtaǵy sáýletti qurlystarǵa tánti bolyp, janym rahatqa bólenip kele jatqanda oıyma taǵy da sol Soltústik orala berdi. Nege ekeni túsiniksiz, Kereký jerine degen yntyzarlyq kúnnen-kúnge sanama oralyp, oı terezemdi tyqyldatady da turatyn boldy.
Men úshin qazaqtyń ár jeri ol meıli shyǵys, batys, ońtústik nemese soltústik bolsyn óte ystyq edi. Sol sıaqty soltústiktiń saqyldaǵan sary aıazy nemese ońtústiktiń shilińgir ystyǵy meni asa tolǵandyrmaıtyn edi. Meniń oıymdy alysqa jetelep turǵan bir sheksiz ishki túısik pen babalarym ǵasyrlar buryn shybyn jandaryn shúberekke túıip, ystyq qandaryn tógip bodaý berip qorǵaǵan Kerekýdeı kerim ólkege degen mahabbat boldy.
Pavlodar óńiriniń búgingi tynys tirshiligi, qazaq tiliniń, salt-dástúrimizdiń jalpy qazaqtyń ıisi endi ǵana qaıtadan shyǵa bastaǵan, bul ortaǵa etene aralasý jáı, qarapaıym tulǵa retindegi azamattyq arym men paryzym sıaqty bolyp seziletin. Meniń basty maqsatym da sol edi. Osy ishimdegi arpalysqan oılar men tolqyǵan kóńildiń jetegi meni tórkinime tez-aq jetkizdi.
Uzaq ýaqyttyq tolǵanys aqyry otaǵasymen kelisip ton pishtik te, naqty sheshimdi úsh kúnde qabyldadyq. Joldasym sharýasynyń yńǵaıyna baılanysty sońymyzdan keletin bolyp birinshi bizdi Qudaıǵa amanattap shyǵaryp salatyn boldy. Sheshim shyǵaryldy, úshinshi kúni Taldyqorǵan-Pavlodar baǵytyna júrdek poezdǵa belet aldyq. Sosyn aǵaıyn týysqandarymyzǵa aıtýǵa shamaly júreksindik. Sebebi mendeı erketotaı qyzdarynyń bul sheshimine qarsy shyǵatyndary anyq edi. (ákeshimniń kózi tiri bolsa osy tarıhı sheshimdi qýana jetkizer edim, átteń... sondyqtan tek anama aıtýdy jón sanap, anamnyń aq dastarhanynda balqaımaqpen tátti sháıin ishe otyryp, áńgimemniń tıegin aǵyttym...
Anam kóz jasyna erik berdi. Seniń bar týǵandaryń, ósken ortań osy jerde edi ǵoı deıdi anam. Buryn-sońdy barmaǵan, kórmegen jerge nege sonsha bekinip, kesh aıtyp otyrǵanyma shamaly renishin de bildirip jatty. Meniń tik minezim men ózime degen senimime, erik jigerime, qazaqy bolmysyma qanyq anashym óz-ózine tez keldi de, arman maqsattarymmen Soltústikke degen qushtarlyǵyma moıyn usynyp, aq batasyn berdi. Janaryndaǵy jasyn kórsetpeýge tyrysyp anam qala berdi. Ózim de qatty jyladym. Árıne bul jeńil sheshim emes edi). Mine osylaısha aqpan aıynyń sońǵy kúnderinde ózegimdi taldyryp úzdiktirgen Soltústigime poıyzben kóshtim de kettim.
Bul táýekelge kelýime árıne ońtústikten soltústikke ketken jerles aǵaıyndarymnyń, atap aıtar bolsam, Jumabek jezdemniń «biz árdaıym kútip alýǵa daıynbyz» degen baýyrmashyldyqqa, qazaqylyqqa toly jomartttyqtarynyń da úlesi boldy.
Qansha degenmen janym názik qyz balasymyn ǵoı. Ońtústik kóz ushymda qalyp bara jatqanda kóńilim qatty bosady. Elge qımastyq, ásirese anashyma degen perzenttik peıilden tamǵan jas tógilip-tógilip ketti... Biraq kezinde óz babam tý tikken mekenge degen erekshe qurmet pen súıspenshilik meni ol sezimderden qutqaryp jiberdi. Shynymdy aıtsam, tún boıy uıqyǵa kózim barmady. Keshegi qobaljyǵan kóńilimdi aq qarmen shaǵylysa atyp kele jatqan aq tań birden qýanysh pen úmit kernegen keremetteı óńil-kúı tolqynyna toly beınege aınaldyrdy. Balalarymdy oıatyp keremet kóńil-kúımen tezirek dalaǵa shyǵýǵa asyqtym. Kózderi baqyraıǵan balapandarym anasynyń balasha kúlip ezý tarta bergen oǵashtaý qylyǵyna tańdana qarıdy.
Mine osylaısha Kerekýge taban tiredik. Poezdan túsken sáttegi tebirenis ózime ǵana aıan. Tipti ol sezimdi qandaı sózben jazsam da jetkize almaspyn. Iá, men ańsaǵan Kerekýge jettim. Úsh kúnde qabyldanǵan bul sheshim ómirimdegi tarıhı sheshim edi.
Men árıne «Ońtústikten Soltústikke kósh» baǵdarlamasy boıynsha, birden Alpeısova Saltanat Mýratovna basqaryp otyrǵan Ýspen aýdandyq jumyspen qamtyý ortalyǵyna bardym da, qujattarymdy tapsyrdym. Sol sáttiń ózinde ol kisi biraz jerge habarlasyp, birden Ýspen aýdandyq saýyq ortalyǵynan jumys usyndy. Bul meıirbandyqqa árıne alǵysym sheksiz. Ol jerde meni ortalyq dırektory Bıkenov Beıbit Joljanuly kútetinin aıtty. Men birden sol jaqqa tarttym. Sóıtip ol kisi sondaı bir ashyq qushaǵymen, jyly lebizimen qarsy aldy. Jáne aýdandyq mádenıet tilderdi damytý, dene tárbıesi jáne sport bólimi basshysy Taýasqan Medet Alpysbaıuly otyratyn kábınetke bastady. Jan-jaǵym beıtanys álem. Oıymdaǵy sansyz jaýap kútken suraqtardan bir sátke tynyshtalǵan emespin. Dál osy sát máńgilik esimde qaldy. Kabınetine kirgenimde, mańdaıy jarqyrap júzinen júreginiń aqtyǵy men kóńil parasaty kórinp otyrǵan jyly shyraıly, qarapaıym qazaqtyń joǵary bilimdi, bilikti azamatynyń otyrǵany árıne kóńilime qýanysh uıalatty.
«…Kel, kelińiz! árıne bizge kelgen ár qazaqqa qushaǵymyz ashyq. Ár qazaq – meniń jalǵyzym» degen salmaǵy aýyr sózi boıymdy shıratyp, kókiregime qýanysh syılap sala berdi. Arqam jeńldep, babamnyń tórine kelgenimdi shyn sezine bastadym. Jumysqa qabyldandym. Osylaısha osyndaǵy qos qamqorshym meni jumysqa qabyldap kóńil mártebemdi bir marqaıtyp tastady.
Sóıtip men Pavlodar obylysynyń qazaǵy sırek Ýspenka aýdanynyń turǵyny atandym. Atalǵan aýdan týraly sóz sabaqtasaq, Ýspenka aýdany 1938 jyly qurylǵan eken. Mertens degen jaǵrapıa taný mamanyny prafessordyń aıtýyynsha buryn bul jerde Uıaly degen bolys bolǵan. Bul óńir negizinen Arǵyn, Aqtiles, Ýaq rýlarynyń baırǵy mekeni bolǵan, azdaǵan qypshaqtar da qonys tepken. Ýspenka Pavladar oblysynyń soltústiginde ornalasqan aýdan. Ózi Reseımen kóz-kórim jerde, ıyq tiresip jatyr. Qazirgi ýaqytta quramynda Lazovoı, Qozyketken, Ýspen, Olgına, Ravnopl, Qońyrózek jáne Novopokrovka bolyp jeti aýyldyq okrýgten quram tabady.
Tarıhyna sál úńilsek, aýdannyń keremetteı myqtylar men aqyl-parasattyń ıeleri ǵalymdardyń da shyqqany belgili. Tipti baıyrǵy kezinde aýdanda Abdýahıt degen úlken molda bolǵan eken. Al estýge qaraǵanda bul jerden 11 qajy shyǵypty. Sodan da bolar, bul jerde tórt birdeı medrese bolǵan eken. Osy faktilerdiń ózi aýdanymyzda dindar, bilimdi adamdardyń kóp bolǵanynyń bir dáleli bolmaq.
Keler kúnderde aýdanym jaıly jazar jazbalarym kóp bolatynyna senimim mol!
Allaǵa shúkir, búginde Ońtústikten Soltústikke kóshý baǵdarlamasynyń barlyq múmkindikterin paıdalana otyryp, ózime úlken jaýapkershilik arqalap, Ýspen jurtshylyǵymen birge úlken maqsattarǵa jumys jasap jatyrmyn.
Qazaǵy sırek aýdanǵa búginde qanshama qazaǵym, jastarym kelip ortany toltyryp jatyr. Soǵan qaraǵanda bul jerde qazaqtyń salt-dástúri, ulttyq qundylyqtarymyz kún sanap bıikteı beretinin boljaýǵa bolady.
Men bizdiń jarqyn bolashaǵymyzǵa úlken úmitpen qaraıtyn jastyń biri bolǵandyqtan ár qazaq óziniń jeri, tili, ulttyq qundylyǵy jolynda eńbek etýi kerek dep esepteımin. Aıta ketelik, Pavlodar oblysy basshylyǵy jáne oblysqa qarasty kez-kelgen eldi mekenniń ákimshiligi, jumyspen qamtyý basqarmalary jáne basqa salalaryda barynsha kómek kórsetip, ár óńirden kelgen qandastarymyzdyń jaǵdaıyn jasap jatyr. Arǵy betten kelgen aǵaıyndardy ornalastyrý, halyq sany sıregen aýyldarǵa qazaqtardy qonystandyrý, mektep salý isteri qarqyn aldy. El ishindegi kóshi-qon men shetten kelgen qandastardyń kóshi-qonyna den qoıyp, belgili deńgeıde járdemaqylar men sharýashylyq júrgizý, kásiptený jaqtardan jetelep, barlyq múmkindikterdi usynýda. Jaqsynyń jaqsylyǵyn aıt nury tasysyn deıdi atamyz qazaq. Osy jazbamyzdy bireýdiń tapsyrysymen ıá jarnamasymen jazyp otyrǵamyz joq. Tipten, meniń kósh týraly qalam terbep otyrǵanymdy tóńiregimde eshkim de bilmeıdi. Men qysy qalyń aq kórpe jamydatyn osynaý ulanǵaıyr eldimekendi jalpaq jurtqa tanystyrǵym keledi. Babalarymyz amanattaǵan Uly dalamyzdyń barlyq topyraǵyn qadirlep, otansúıgish urpaqty qalyptasyrsaq búgingi bizdiń de kisilik paryzymyz oryndalǵan bolar edi.
Meniń ósken jerim Jetisý, týǵan jerim búgin QHR terıtorıasy sanalatyn kúlli túrik jurynyń túp qazyǵy sanalatyn Ór Altaı. Ertistiń basynan kóship, Kerekýdegi Ertis boıyndaǵy Ýspen aýdanyna jetýimniń qyzyqty hıkaıalary keler jazbamyzda.
Perızat QURMANÁLİ
Ýspen aýdandyq Dostyq úıi, oıyn-saýyq ortalyǵynyń ádiskeri
6alash usynady
