Qazaq halqynyń sonaý tamyry tereń kóshpeliler mádenıetinen nár alyp, san ǵasyrlar boıynda san alýan moraldyq-etıkalyq tánim túsinikter jáne tyıymdar túrinde qalyptasqan ádep júıesi ulttyq mádenıetimizdiń irgeli quramdas bóligi bolyp tabylady. Mádenıet arqyly ulttyń tarıhy, etnostyq bolmys-beınesi kórinis tabady. Salt-dástúr, ádep júıesi degender mádenıettiń ózegi. Ol – ulttyq bolmysymyzdyń mańyzdy parasy ǵana emes, mádenı qundylyqtarymyzdyń ulyqtar sarasy. Rýhanı suranystan týyndaǵan halqymyzdyń ádep júıesi áleýmettik-mádenı damý úderisinde jetkinshek urpaqty naǵyz adamı kemeldilik deńgeıine kóterýdiń, aqyl-oı, parasat bıigine jeteleýdiń arman-ańsarynan jáne dástúr sabaqtastyǵyn qamtamasyz etýdiń qajetynen týyp, birtindep qalyptasty. Ol ǵasyrlar tuńǵıyǵynda san urpaqtyń talǵam súzgisinen ótip bizge jetti. Ony halyq dúnıe tanymynyń kórinisi jáne ómir tájirıbesiniń jaýhary dep qabyldaımyz. Al ultymyzdyń salt-dástúr sanatyndaǵy osy ádep júıesin ózek etken dástúr taǵylymyna kelsek, ol da halyqtyń ǵasyrlar boıy shyńdalǵan talǵamy, babalarymyzdyń parasat-paıymynyń búginge jetken tábárigi jáne ulttyq oı-sanamyzdyń ǵasyrlar kerýeninde birtindep erjetkendiginiń jemisi.
Ádep júıesi úlken ári kıeli uǵym. Ol urpaq tárbıesi, adamdar qatynasy, muraldyq ólshem, sóıleý mádenıeti, qorshaǵan orta jáne jalpy tabıǵat túlekterine mámile sıaqty san alýan mazmundardy qamtıdy. Bul júıe myńdaǵan shaqyrym baıtaq dalaǵa qanat jaıǵan halqymyzdyń etnomadenı tutastyǵyn saqtaýyna múmkindik berdi. Dástúr taǵylymynyń adam boıyna izgi kisilik qasıetterdi daryta otyryp, jalpy adamdardy ózimen de, ózgemen de jarasymdy ómir súrýge baýlıtyn, ýaqyt synynan ótken úlken mektep ekendigi daý týdyrmaıdy. Qazaq halqy ulttyq ádep talaptaryn san ǵasyrlar boıyna urpaqtan urpaqqa san salaly tyıymdar jáne maqal-mátelder nysanyndaǵy danalyq ǵaqlálar túrinde, ańyz-áńgimeler, bılerdiń sheshendik sózderi, tórelik úlgileri, danalyq ósıet, ádet zańy jáne aqyn-jyraýlardyń keremetteı tolǵaýlary aıasynda taǵy basqa formalar arqyly ult ókilderiniń qulaǵyna quıyp, boıyna sińirip keledi. Óte-móte tyıymdar adamnyń adammen, qoǵammen jáne tabıǵatpen qarym-qatynasyn rettep, úılestirip otyrady. Adam qoǵamynda onyń aralaspaıtyn salasy kemde kem. «Tyıymsyz eldiń jastary – dıýana» dep sanaıtyn ulttyq uǵym jalpy qoǵam múshelerin únemi tártiptilikke, ádeptilikke shaqyryp otyrady. Qoǵamǵa paıdaly minez-qulyqqa baýlıdy. İshteı túlep, tolysýdy dáripteıdi. Túpkiliktep kelgende, qazaq halqynyń ádep júıesi aıasyndaǵy kisilik normalary jalpy adamzattyq máni bar etıkalyq qalyptarǵa saıady. Ol qazirgi órkenıetti qoǵamnyń talaptarymen de úndes. Búgingi tańda, biz qoǵam jarasymdylyǵyn dáriptep otyrmyz.
Birlik – qazaq halqynyń ómir súrý fılosofıasy. Mundaı fılosofıanyń qalyptasýyna muryndyq bolǵan qudyret basqa emes, aıaly tabıǵat. Basqasha aıtqanda, ýaqyt pen keńistikti ıgerý úshin qazaq qoǵamynda adamdardyń birin-biri jatsynbaı, birine-biri arqa súıep tirshilik etetýine týra keldi. Sondyqtan uly dala qushaǵyndaǵy kóshpeli ómir adamdarǵa «Birlik bolmaı tirlik bolmaıdy» deıtin aqıqatty úıretken, sodan qazaq arasynda «Adamnyń kúni adammen» deıtin dástúr qalyptasqan deı alamyz. Tatýlyq, jarasymdylyq, birlik-ómir sáni. Bul qaǵıdat qaı zamanda da kúshin joımaıdy. Endigi jerde sol el danalyǵyn jete tanyp, halqymyzdyń sırek qasıetin durys baǵalaı bilýdiń ózi urpaqtarymyzǵa adamgershiligi mol azamattyqty mura etip qaldyrýdyń jáne ár otbasyn baqyt pen berekeniń shańyraǵyna aınaldyrýdyń qajettiligi dep túsingenimiz jón. Belgili jyraý shal aqyn: «Ata-babań úlgisi qazylǵan qara jolmen teń» dep taýyp aıtqan. Urpaqtar úshin babalar taǵylymyna bas ıiýden, ótkeninen qyzýly ot alýdan qymbat paryz joq. Sondyqtan «Teginen nár alǵan tozbaıdy» deı otyryp, «Balańa basqur qaldyrǵansha, dástúr qaldyr» degen halyq danalyǵyn qashan da ulaǵat tutsaq raýa!
Halqymyz tabıǵatynan kópshil, zerdesi taza. Qazaqpen jaqyn aralasyp, dámdes, bilis bolǵan qaı halyqtyń ókili bolsyn muny moıyndaıdy. Ózimiz de meıirimi ishki álemine, júregine ornalasqan, qoıdan qońyr, jylqydan tory qandas aǵaıyndarymyzdyń kezinde túrli jaǵdaılarmen aýyldaryna basqa jerden aýyp kelgen ózge ult ókilderine tórin syılap, olardyń kimi bolsyn jan shýaǵymen jylytyp, jas baladaı arqasynan qaǵyp, basynan sıpap otyrǵanyna talaı-talaı kýá bolǵamyz. Al qazaq kórshileri jer moıyny alysqa kóshkende sol mekende turyp qalǵan basqa halyq týmalarynyń olardy saǵyna eske alyp, egilip otyrǵanyn da kórgemiz. Qytaı aǵaıyndardyń bir ókiliniń memlekettik bedeldi basylymdardyń birinde ulttyq bolmysymyz týraly: «Qazaq halqy otanymyz tarıhyndaǵy súbeli úlesi, ozyq kórkemóneri, til-ádebıeti jáne ar-namysty joǵary ustaıtyn ulttyq minezi jaqtarynan Juńhýa ulttary qara shańyraǵynyń ozat múshesi bolýǵa ábden laıyq» degen ońdy pikiri de kókeıge qonady.
Shyndyǵynda keń peıil myrzalyq, aq kóńil adaldyq, salqyn qandy sabyrlylyq – qazaq halqynyń ulttyq minezi. Bul qazaqtyń qaı elge, qaı óńirge qonystanǵanyna qaramaı bárine ortaq minez ári ulttyq rýhanı tutastyǵymyzdy tulǵalaıtyn dáripti sıpat. Iá, tórt tóńiregin tánti etken joǵarydaǵy ǵajaıyp ulttyq minezimiz halqymyzǵa urpaqtan urpaqqa jalǵasyp kele jatqan dástúr taǵylymnan uzaq barysta qalyptasqanyn bireý bilse de, bireý bilmes. Dástúrli qazaq qoǵamynda urpaq tárbıeleýdiń úlken mektebi otbasy bolǵany ámbege aıan. Otbasy tárbıesiniń ózekti mazmuny dástúr tárbıesi edi. Tekti otbasynyń urpaǵy kisilik jón-josyqty jastaıynan bilip ósedi. Qazaq úshin tekti degen óte kıeli sóz. Sondyqtan qazekem «Kórgensiz degenge qorlanba, teksiz degenge qorlan» deıdi. Onyń qudyrettiligi sondaı qoǵamǵa óziniń tektiligin tanytý úshin qulshynbaıtyn otbasy, basqasha aıtqanda at atandyryp súıek syndyrýdan arlanbaıtyn qazaq balasy bolmaǵan. Sondyqtan halyq taǵylymyn keleshek urpaqtyń ǵana emes, búkil ulttyń izgi qasıetterin qalyptastyrýdaǵy pármendi qarý desek artyq aıtqan bolmaımyz. Bala jastan ananyń aq sútimen boıymyzǵa daryp, súıegimizge sińgen halqymyzdyń adamshylyqty ardaqtaıtyn osyna asyl qasıetterine túgel ıe bolyp, ony urpaqtarǵa mura etip qaldyrǵanǵa ne jetsin.
Biraq ózgelerden ózgesheligin sezinetin sana-sezim azaıyp bara ma, qaıdam! «Salt-dástúrge eleýsiz qaraý sol adamnyń jeke basyn ǵana emes, onyń urpaq-áýletin de azǵyndaýǵa uryndyrady» degen shyndyqqa búginderi kózimiz ábden jetkendeı. Áıteýir ultymyzdyń ókshe basar jas býyndary arasynan jiger lebi, oılylyq pen tartymdylyǵy ala bóten, elge ajar bolarlyq naǵyz azamattar sırep bara jatqandaı. Qaıta qany suıyq, shyryq buzar tentekter men bar baqytyn qumyranyń túbinen izdeıtin, jigittiktiń kóshesin lastap júrgen bóıkúıez bozymbaılar azdap bolsa da ár jerden tóbe kórsetip qalady. Bıazylyqtyń, sezimtaldyqtyń, sulýlyqtyń ulaǵatyndaı kórinetin keshegi aq mańdaıynan adamgershilik rýhy ańqyp turatyn ashyq júzdi arýlarymyzdyń arasynan kindigi kirlep, beli jarqyrap júrse de beti búlk etpeıtin jeztyrnaq, sýdyrshash, sholaq etek, ashyq omyraýlardy keziktirgende ertekterde aıtylatyn albastynynyń apasyn kórgendeı eriksiz tyjyrynyp qalatynymyz bar. Oısyz omyraý soqtyq ta, jaǵymsyz jyrtaq ta, kim kóringenniń etegin ustap kete baratyn párýáısiz párýánályq ta solardan tabylady!
Iá, osyndaı keleńsizdikterge sol jastarymyz ǵana kináli ma? Kórgendiktiń otbasydan bastalatyndyǵyn bilsek, sonda ata-ana bolǵan adamdardyń dástúr taǵylymy jónindegi túsinigi jáne óz jaýapkershilikterin sezinýi qaı dárejede? Jas óspirimderge usynar taǵylymymyz ne? «Aǵaǵa qarap ini óser» degen ataly sóz bar, endeshe, aǵalar, ápkeler, senderdiń ónegeleriń qandaı? Aýyl aqsaqaldary sizder-shy? Burynǵy qazaq qoǵamynda bir úıden birli-jarym tentek shyqsa, oǵan ata-anasy ǵana emes, aýyl aqsaqaly da jaýap berýge mindetti bolǵan ǵoı. Bul úshin kez kelgen ata-anany, aǵa-ápkeni jáne basqa da úlkenderdi jazǵyrsaq, ol da ádiletsizdik bolar edi. Sebebi bir kezderi salt-dástúr ataýlyny eskilikke, kertartpalyqqa jatqyzyp, onyń kógenin úzip, túp tamyryna balta shabýǵa shaqyrǵan áperbaqan naýqanshyldyq aýqymnyń bizdi es jıǵyzbaǵany da shyndyq qoı. Ol kezde tanym solaı, taǵylym da solaı. Endi sonyń bodaýyn berip jatqan shyǵarmyz. Nesin jasyraıyq, bilim ordasy mektep, izgilik ortasy qoǵam jańasha Tárbıe berip qaryq qylady dep óziniń kim ekenin tanytpaıtyn, uranshyldyqtan ary bara almaıtyn ásersiz aýqymshyldyqqa tizgin bergenimiz de ras. Esik-terezeni qoǵam bolyp aıqara ashyp tastaǵanda da bir talaıymyz soǵan da selt etpedik-aý. Endigi jerde urpaǵymyzdy izgilikke tárbıelep, jaqsylyqqa úıretemiz desek, bir býynnan ekinshi býynǵa tolqyndaı aýysyp Mıras bolyp kelgen dástúr taǵylymyna oń baǵa bere otyryp onyń rolyn sáýlelendirý kerek-aq. Dástúrden taısa, halyqtyq rýhynan jazsa, qandaı halyq bolsa da azatyn kórinedi. Búginderi ashylǵan esikten izgilik te, jamandyq ta jol tapty. Ol qoǵamdaǵy adamdardyń is áreketine, aqyl-zerdesine, oı-tolǵamyna kúshti áser etýde. Qoǵamda úlken serpilis paıda boldy. Biraq «Jetesizderdiń kóńil túpkirinde jatqan azǵyrǵysh aq saıtandary men qıturqy pendeshilikteri de oıana bastady». Oǵan qosa kóbimizdi salǵyrttyq ıektedi. Sonymen halyqtyq asyl qasıetimizdiń birazyn kelimsek, jat qundylyqtarǵa jaýlattyq. Endi oǵan qamal qoısaq jarar. Oǵan qarsy qoıar bizdiń birden-bir qurysh qorǵanymyz jáne biregeı qarýymyz – halyqtyń ǵasyrlyq talǵam dástúrı tyıymdary men babalar taǵylymy bolmaq. Tarıhı tanym – halyq rýhynyń qaınar kózi, dástúr taǵylymy – búkil adamzattyq sıpat alatyn keremet qundylyq. Qazaq halqynyń rýhı áleminiń ejelden meılinshe baı ekenin osyna qundylyqtar Iaǵnı onyń etıkalyq tyıymdary men halyqtyq danalyqtary qapysyz aıǵaqtaıdy.
Kákesh QAIYRJANULY
6alash usyndy
