(Birinshi bólim)
HI-HV ǴASYRLARDAǴY ALTYN ORDA JÁNE RÝS KNÁZDİKTARY
Altyn orda dáýiri
Rýs knázdiktarynyń kúsheıýi.
Qazaq handyǵynyń qurylýy.
Altyn Orda dáýirindegi Rýs knázdiktary. Orta ǵasyrdaǵy túrki-mońǵol shapqynshylyǵyna deıin Rýs jeri bir-birine baǵynbaıtyn bytyrańqy derbes knázdiktardan quraldy. Olar İH ǵasyrda Novgorod rýstary, H-Hİİ ǵasyrda Kıev rýstary degen atpen tarıhta belgili-tin. Osy kezdegi rýs knázdiktarynyń patshalary:
Vladımır Monomah (1053-1125). Kıev knázy, 1113-1125 jyldary bılik qurǵan.
Iýrıı Vladımırovıch Dolgorýkıı (1090-1157). Sýzdal knázy, 1155-1157 jyldary bılik qurǵan, Moskva qalasyn saldyrýshy.
Vselovod Iýrevıch Bolshoe Gnezdo (1154-1212). Vladımır knázy. 1176-1212 jyldary bılik qurǵan. Onyń túrki-qypshaq áıelinen 12 ul týǵan. Bolshoe Gnezdo (úlken uıa) ataýy sodan shyqqan.
Aleksandr Iaroslavovıch Nevskıı (1220-1263). Novgorodta, Kıevte, Vladımırde knáz bolǵan. 1259-1263 jyldardaǵy uly knáz («Rýs ı tatary. Knájestkıe rody. Dınastıcheskıe tablısy». Moskva, 1994 j. 39-b).
*****
Hİİİ ǵasyrdyń alǵashqy shıreginde Joshynyń úlken uly Batý basqarǵan túrki-mońǵol sherigi:
1236 jyly Bulǵar patshalyǵyn;
1237 jyly kúzde Rázan knázdyǵynyń áskerin talqandap, Vladımır knázdyǵynyń 14 qalasyn;
1238 jyly Torjok bekinisin;
1239 jyly Chernıgov knázdyǵyn;
1240 jyly Kıevti basyp aldy.
Sóıtip, batysta Dýnaı jaǵalaýynan bastap, shyǵysta Ertiske deıingi apaıtós dalany Batý eki qanatqa bóldi. Birin ózi basqarsa, ekinshi bóligine Orda Ejen ıelik etti. Batýdyń ordasy Edildiń tómengi saǵasyna jaıǵasyp, Joshy ulysy nemese Altyn Orda dep ataldy. Bul ataýdyń shyǵý tarıhyna qatysty, kóptegen tarıhshylar mońǵoldyń bıleýshi rýy da ózderin «altyn áýlet» dep ataǵandyqtan, ulystyń «Altyn Orda» atalýy da osydan kelip shyqqan bolýy múmkin, deıdi (Rashıd ád-Dın, ál-Jýaını).
Altyn Orda handyǵy dáýirlep turǵan zamanda kóne Rýs knázdiktary Kıev, Novgorod, Vladımır, Chernıgov t.b. Ordaǵa bas ıip, baǵynyp turdy. Ordaǵa alǵash bas ıip kelgen knáz Iaroslav Vsevolodovıchke Batý han ózine bodan bolyp, memleketke alym-salyq tólep turýyna kelisti. Odan keıin 1246 jyldyń kúzinde Chernıgov knázi Mıhaıl Vsevolodovıch kelip Ordaǵa bas ıdi. Osy jyly Batý qaǵan Iaroslavtyń inisi İİİ Svátoslav Vsevolodovıchti «jalpy Rýs knázy» dep jarlyq shyǵardy.
Qysqasy, Batýǵa bas ıip kelgenderdiń arasynda 18 jasar Aleksandr da (Nevskıı) bolǵan. Aleksandr Nevskıı Sartaqpen anda (baýyrlas) Batýdyń ógeı uly boldy, - dep jazady L. Gýmılev (Drevnáá Rýs ı Velıkaıa Step, 2 tom, Moskva, 1997 jyl. 297-b).
Túrki-mońǵol ımperıasynyń quramyna kirgen Rýske shvedter men levon rysarlary kres joryǵyn jarıalap Novgorod pen Pskov qalalaryn tartyp alady. Osy tusta Batýdyń qoldaýyna ıe bolǵan Aleksandr 1240 jyly 15-maýsymda Neva ózeniniń Ladoga kóline quıatyn saǵasynda shvedter men nemisterdiń birikken áskerin talqandap, «Aleksandr Nevskıı» degen qurmetti atqa ıe bolady (S.M.Solovev, 3-tom, 148 bet).
Keshikpeı Aleksandr bastaǵan Rýs jasaǵy Ordanyń qoldaýymen 1241 jyly Novgorodty kresonosesterden tazartty. Kelesi 1242 jyly Aleksandr Pskovty basyp aldy. (S.M.Solovev, 3-tom, 150-bet).
Altyn Ordanyń syrtqy jaýy Rım papasy Ordaǵa baǵynyshty Rýs knázdiktaryn katolık dinin qabyldaýǵa úgittep, túrki-mońǵoldardy tárk etýge shaqyrdy. Knáz Aleksandr Nevskıı Ordaǵa adaldyq tanytyp, Rım papasynyń shaqyrýynan bas tartty. Nátıjesinde Batý han ony «ókil ulym» (ógeı emes) dep jarıalap, 1252 jyly Bas knáz ataǵyn berdi.
Altyn Orda taǵyna Batýdyń nemeresi Móńke Temir otyrǵan 1266 jyldan bastap Orda Qaraqorymdaǵy ortalyq Uly qaǵan ámirinen tys, táýelsiz jeke saıasat júrgize bastady. Móńke Temirdiń tusynda:
1267 jyly orys shirkeýlerine erkindik berildi;
1269 jyly Ordaǵa baǵynyshty Novgorod knázdyǵyn Lıvon rysarlarynyń shabýylynan qorǵady;
Altyn Orda taǵyna Móńke Temirden keıin inisi Týda Móńke otyrdy. 1283 jyly bılikti onyń uly Tóle Buǵa qolǵa aldy. 1291 jyly Tóle Buǵany óltirip taqqa Toqta han otyrdy. 1312 jyly taq bıligi Ózbek hannyń qolyna kóshti. Ordany 30 jyl bılegen Ózbek hannyń tusynda:
Tver knázy etip Mıhaıl Iaroslavovıchti bekitti;
1325 jyly Mıhaıl knázdyń uly Dmıtrıı men basqa knázdiktar arasynda qaqtyǵys paıda bolyp, Dmıtrıı knáz Iýrııdi óltirgeni úshin Orda hany Ózbek onyń ózin ólim jazasyna kesip, knázdikty basqarý isin Aleksandrǵa tapsyrady;
1327 jyly jas knáz Aleksandr Ordaǵa satqyndyǵy áshkerelenip, jazadan qashyp Lıtvaǵa ótkendikten, Orda Máskeý knázy Ivan Kalıtany kúlli Rýs knázy dep jarıalaıdy;
1339 jyly knáz Aleksandrǵa Orda bıligi tarapynan satqyndyǵy úshin ólim jazasy berildi;
1340 jyly Ordanyń buıyrǵymen Ivan Kalıtanyń uly Sımeon kúlli Rýs knázy atandy.
1342 jyly Ózbek han dúnıe saldy. Ol óler aldynda ornyna balasy Tynybekti murager dep jarıalady. Biraq oǵan taq buıyrmady. İnisi Jánibek aldyn orap ketti. 1358 jyly Jánibek ólip, balasy Berdibek taqqa otyrdy. 1359 jyly Berdibekke qastandyq jasalyp, 1379 jyly Toqtamys bılikke kelgenge deıingi 20 jylda 25 han (Qulpa, Naýryz, Qydyr, Temir qoja, Ordamálik, Mamaı, Adýllah, Keldibek, Mirpolat, Murat, Bolat Temir, Bolat qoja, Azız, Qajy Sherkes, Hasan, Álipqajy, Qoǵanbek, Arab shah, Mahmudbulaq, Túlenbek, Orys, Toqtaqıa, Temir Málik) aýysty. Osy ýaqyt aralyǵynda:
1362 jyly Mamaıdan qoldaý tapqan Lıtva knázy Olgerd Chernıgov óziniń qarsylastary Novgorod, Seversk, Trýbchevsk, Pýtıvl qalalaryn baǵyndyrdy.
Osy tusta orys knázdarynyń aldynda eki túrli tańdaý turdy.
Birinshi. Ordaǵa baǵynýdan bas tartyp, Mamaıǵa salyq tólemes úshin genýıalyqtarmen odaqtasyp, Rım papasynyń qoldaýyna ıe bolý;
Ekinshi. Altyn Orda bıleýshilerimen qasyq qany qalǵansha qarsylasyp, táýelsizdikke qol jetkizý.
1374 jyly Nıjnyı Novgorodta arhıepıskoptyń buıryǵymen Mamaıdyń elshileri óltirildi;
1377 jyly Mamaı áskeri Rýske basyp kirip, Pán ózeni boıynda birikken Sýzdal-Máskeý jasaǵyn talqandady;
1358 jyly Ordanyń Begıch sultan basqarǵan bir bólim áskeri Dmıtrıı Moskovskıı basqarǵan Rýs jasaǵymen qaqtyǵysyp, jeńilis tapty;
1380 jyly Kúlik dalasynda (Kýlıkovo) Mamaı basqarǵan Orda áskeri men Dmıtrıı Moskovskıı basqarǵan Rýs jasaǵy shaıqasyp ordalyqtar jeńilip qaldy.
1379 jyly Altyn Orda taǵyna otyrǵan Toqtamys han eń aldymen irgesinde kúsheıip kele jatqan birikken Rýs knázdiktaryna soqqy berýdi jón sanady.
1382 jyly Toqtamys han Ordaǵa baǵynǵysy kelmegen Máskeý knázdyǵyna oısyrata soqqy berdi.
1391 jyly Ámir Temir men Toqtamys arasynda bolǵan zor maıdanda Toqtamys jeńilip qaldy. Bul oqıǵa ataqty Altyn Ordanyń kúıreýine ákelip soqtyrdy. Aqyrynda Altyn Orda bólshektenip: 1396 jyly Edildiń tómengi boıynda – Temir Qutlyq, Jaıyqta – Edige, Qyrymda – Tas Temir jeke-jeke bılik qura bastady. Osy tusta burynǵy Altyn Orda hany Toqtamys óz jaqtastaryn jınap jeke handyq qurdy. Osylaı bir-birine kóz alartqan tórt patshalyq paıda boldy.
Sonyń ózinde bular Ordaǵa salyq tólep turǵan Rýs knázdiktaryn erkine jibere qoıǵan joq. Ahmet hannyń tusynda:
Knáz Ivan İİİ bir jylda Ordaǵa 140 myń altyn tólep turdy;
1480 jyly Máskeý knázdyǵy alym tóleýden jaltarǵany úshin Ahmet han jazalaý joryǵyna atandy. 250 jyl boıy Ordanyń ezgisin kórgen knázdar qatty sasady. Biraq Ordaǵa ókpeli túrki-qypshaq ámirleri rýstar jaǵyna shyǵyp, knázdy qarsy turýǵa kóndirdi.
Altyn ordanyń ydyraýy. Túrki-qypshaq tektester ortaq tý tigip, shańyraǵyn kótergen ataqty Altyn Orda ımperıasy 200 jyldan astam alyp Eýrazıa qurlyǵynda eń úlken memleket retinde aıbyny asty. HİV ǵasyrdyń sońynda Ámir Temirdiń úsh ret (1391, 1394, 1395 jj) soqqysyna ushyraǵan Altyn Orda birte-birte ydyraı bastady.
HV ǵasyrdyń 20-40-jyldary: Úlken Orda, Sibir handyǵy, Noǵaı ordasy, Ábilhaıyr handyǵy, Qyrym handyǵy, Qazan handyǵy, al 1450-60 jyldary Qazaq handyǵy, Astrahan handyǵy bólinip shyqty. Atap aıtqanda:
- Edildiń ortalyq ańǵary ejelgi bulǵar-túrik jerinde Qazan handyǵy;
- Qara teńizdiń teriskeıi Qıan dala men Qyrym túbeginde Qyrym handyǵy;
- Edildiń tómengi ańǵarynda Hajy-tarhan (Astrahan) handyǵy;
- Edil men Jaıyq, Jem arasynda Noǵaı handyǵy;
- Sibir dalasyn jaılap jatqan túrki taıpalary Sibir handyǵyn;
- Altyn Ordanyń quramynda shyǵys betkeıdi en jaılaǵan burynǵy Kók Orda jerinde Qazaq handyǵy;
- Altyn Ordanyń uıyǵy Edil men Don arasy men Qapqazdy qaptaı Uly Orda handyǵy quryldy.
Altyn ordanyń ydyraýy kezimen teteles Máskeý knázdyǵy kúsh jıyp, tóńiregindegi irgeles jurttar: mordva, komı, karel, ýdmýrtty baǵyndyryp aldy.
«Jylandy jeti týrasa da, kesirtkelik kúshi bar» degendeı Altyn Ordanyń jeti handyǵynyń kez kelgeni Rýstyń usaq knázdiktaryn tórt búktep astyna basyp alýǵa qaýqarly bolatyn. Rýstarmen irgeles Qyrym handyǵy men Uly Ordanyń árqaısysy qajet bolsa jer qaıysqan 300 myń ásker attandyra alatyn.
(Jalǵasy bar)
6alash usynady
