Ańdatpa
Ár ulttyń, ár halyqtyń ózgege uqsamaıtyn, ózindik tarıhy bar. Bul tarıhtyń ózi birkelki emes, ıaǵnı, sharyqtap gúldenýler men ózgege bodan bolyp quldyraýlar alma-kezek astasyp jatatyn tarıh. Sol sıaqty, bizdiń ulttyq tarıhymyzda úsh ǵasyrǵa jalǵasqan aqtańdaq kezeń deıtin otarshyldyq dáýiri bar. Iaǵnı, Qazaq handyǵy HVİİİ ǵasyrda birtutas memleket retinde ómir súrýin toqtatyp, Reseı ımperıasynyń bodandyǵyna tap boldy.
Osy kezeńniń sebebi men saldary týraly sheteldik, otandyq tarıhshylar men ádebıetshilerdiń jazǵan eńbekteri de birshama. Solardyń arasynda Sh. Ýálıhanov, Á. Bókeıhan, M. Tynyshpaev, Q. Halıd, S. Asfendıarov, B. Syrttanov, Q. Kemeńgeruly, M. Muqanov, B. Súleımenov, M. Qozybaev, E. Bekmahanov, K. Nurpeıisov, Q. Isabaev, J. Qasymbaev, M. Ábdirov, M. Myrzahmetuly, M. Maǵaýın, B. Tilegenov, S. Aqataev, T. Omarbekov, M. Qoıgeldıev, S. Máshimbaev, Á. Omarov, S. Jaqypbekov, Q. Ábýov, S. Ásipov, A. Seıdimbek, T. Jurtbaı, M. Qul-Muhammed, K. Amanjolov, A. Aıtaly, Ó. Ómirzaqov, J. Mardanov, A. Káken, T. Kólbaev jáne t.b. eńbekteri eleýli.
Buǵan deıingi otarlyq dáýirin zertteýshiler ózderi ómir súrgen ortaǵa baılanysty qoǵamdyq-saıası kózqaras turǵysynan nazar aýdarǵanyn baıqaımyz. Mysaly, kórnekti qazaq zıalysy Teljan Shonanuly 1923 jyly otarlaýǵa qatysty «Jer taǵdyry – el taǵdyry» atty eńbek jazady. Munda qazaq dalasyn Patshalyq Reseı tarapynan otarlaýdyń qalaı bastalǵany jáne sol kezeńdegi kúrdeli máseleler qamtylǵan. Kitap «Qazaq jeri máselesi tarıhy» degen atpen 1926 jyly Tashkentte jaryq kórip, 1937 jylǵa deıin jyl saıyn basylyp, kúlli qazaq dalasyna – qalalardan alys aýyldarǵa deıin tegis taraǵan. Jalpy ótken ǵasyrdyń 30-ynshy jyldardyń zulmatyna deıingi kezeńde qazaq zıalylarynyń otarshylyq taqyrypqa toqtalmaǵany kemde-kem.
Bul kitapqa joǵaryda keltirilgen zertteýshiler men shyǵarmashylyq ıeleriniń ár jyldarda jaryq kórgen týyndylaryn derekkóz retinde paıdalana otyryp, orys otarshyldyǵy ambısıasynyń týyndaýy men qarqyn alyp kúsheıýin, qazaq halqyna tıgizgen rýhanı-ekonomıkalyq saldar-zardaptary naqty fakt-derekter arqyly, kezeń-kezeńimen jiliktelip, búgingi kúnniń talaby turǵysynan usynylyp otyr.
Bul týyndy oqyrman qaýymnyń kádesine jarap jatsa, ult tarıhyndaǵy aqtańdaq dáýirge qatysty jınap-terip, oı eleginen ótkizip, «ótkenge salaýat, erteńge amanat» retinde usynǵan eńbegimizdiń esh ketpegeni.
Avtordan
OTARLAÝ MÁSELESİNE QATYSTY
QYSQASHA SIPATTAMALAR
Otarlaý degenimiz ne? Otarlaý dep (lat. colonia) – kúshti derjavalardyń álsiz halyqtardy kúsh qoldaný arqyly baǵyndyryp, olardyń baılyǵyn, jerin ıelenip qana qoımaı, otarlanýshy eldiń ákimshilik basqarý júıesin túbegeıli ózgertýdiń nátıjesinde tolyq ústemdik ornatýyn aıtady. Iaǵnı, atalmysh prosesti ǵylymı negizde túsindirer bolsaq, otarlaý saıasaty – áskerı kúsh qoldaný arqyly júzege asatyn, ári otarlanýshy eldi saıası hám ekonomıkalyq kiriptarlyqqa ushyratatyn óte qaterli qubylys, ıaǵnı álsiz halyqtardy qulǵa aınaldyrý nemese joıyp jiberý saıasaty (QSE., 8-tom – Almaty, 1976 j. – 612-b).
Otarlaý nemese basqa elderdi jaýlap alý isi XV ǵasyrdyń ortasynda «Uly geografıalyq ashýlar» degen atpen bastaldy da, HVİİ ǵasyrdyń ortasynda qatty qarqyn aldy. Álemdik otarlaýdyń basynda, ıaǵnı, uly geografıalyq ashýlardy júrgizýshi eýropalyq memleketter: Ulybrıtanıa, Fransıa, Portýgalıa, Ispanıa, Golandıa...t.b. álemdik otarlaý dáýirinde, saıası-ekonomıkalyq taraptan alma-kezek ústemdik etip otyrdy.
Keıin bul qatarǵa Reseı, AQSH, Germanıa, Japonıa qosyldy. XX ǵasyrdyń basynda bul memleketterdiń ıeliginde Jer sharynyń jartysynan astam bóligi - 72 mln. sharshy shaqyrym aýmaq men planeta halqynyń úshten bir bóligi 560 mln. adam baǵynyshty boldy. Mysaly:
Ulybrıtanıa ıeliginde: 9 mln. sharshy shaqyrym jer men 146,6 mln. adam;
Fransıa ıeliginde: 9,7 mln. sharshy shaqyrym jer men 49 mln. adam;
Germanıa ıeliginde: 2,9 mln. sharshy shaqyrym jer men 12,3 mln. adam;
AQSH ıeliginde: 0,3 mln. sharshy shaqyrym jer men 9,7 mln. adam;
Japonıa ıeliginde: 0,3 mln. sharshy shaqyrym jer men 19,2 mln. adam baǵynyshty kúı keshti.
Joǵarydaǵy otarlaý saıasaty – jergilikti jurttardyń jerin basyp alýmen qatar halqyn da asa qatygezdikpen qanap-tonaý arqyly júrgizildi. Qul saýdasy qatty óristedi. Násilshildik, kemsitýshilik keń etek jaıdy. Mysaly, otarlaý saıasatyn qoldaýshy amerıkandyq ǵalym Edýard Saıd óziniń «Orıentalızm» atty kitabynda: «Batystyqtar bizder – aq násildiler aq emes násilderdi basqarý úshin jaralǵanbyz», – depti.
Otarlaýǵa ushyraǵan elderdiń ekonomıkasy mesheýlenip, kóne mádenıetteri men eldi baıyrǵy etnobasqarý ǵuryptyq júıesi joıylady. Mysaly, Ońtústik Amerıkany jaýlap alǵan ıspandyqtar men portýgaldyqtar áıgili Inkti mádenıetin qıratsa, aǵylshyndar men fransýzdar Soltústik Amerıkanyń baıyrǵy turǵyndaryn mádenıetimen qosa qurtyp jiberdi. Otarlaýshylardyń jaýyzdyǵynan Avstralıanyń baıyrǵy halqy túgeldeı qyryldy. Olardyń tiri qalǵandary qazir rezervasıada ómir súrip jatyr.
Joǵarydaǵy otarlaý dáýirine qatysty eń bir úlken eńbek «Brıtanıka» ensıklopedıasynda: «...zertteýshiler otarlaýshy eldiń otarlanýshy elge ekonomıkalyq mura qaldyratyny jaıly aıta jatar, biraq, onyń astarynda: sorlaǵan halyq, qıraǵan mádenıet sıaqty otarlaýdyń saldarynan paıda bolǵan problemalar bárinen soraqy», – delinse, ǵalym Sandra Kambısellıs: «Otarshylar shekten shyqqanda otarlanǵan jerde turyp kimniń jerinde turǵanyn, ol jerdiń tarıhı ıesi bar ekenin umytyp ketedi»,–deıdi.
Ýaqyt óte kele otarlanýshy elder táýelsizdikke qol jetkizgenimen, otarlaýshylar qaldyrǵan zardabynan arylý qıynǵa soǵýda. Osy máseleni uzaq jyl zerttegen amerıkalyq ǵalym Eva Tomsonnyń paıymdaýynsha: «Otarshyldyq azattyq alǵan eldiń tirshiliginiń barlyq salasynda tóbe kórsetip otyrady. Saıası júıe ózgerse de, otarshyldardyń oıran salýynan ábden zardap shekken ulttyq sana kóp ýaqytqa deıin oırandalǵan qalpynda qalady. Onyń ózgerissiz qalýy – azattyq dáýirin bastan keship otyrǵan burynǵy otar elderdiń eń aldymen, tilinde kórinedi. Sosyn onyń ultshyldyǵynyń deńgeıinen, bodan bolǵan halyqtyń gıbrıdızminen baıqalady. Otarlaǵan el men otarlanǵan eldiń mádenıetterinen shyqqan mádenıettiń jańa túri – qospa mádenıet tóbe kórsetedi», – depti.
Sol sıaqty, uzaq jyl eýropalyqtardyń otarynda bolyp, 1942 jyly azattyq alǵan Indonezıa eliniń kósemi Sýkarno: «Qolaıly, jaqsy aýrý-dert bolmaıtyny sıaqty, jaǵymdy otarshylyq ta bolmaıdy»,–dese, kóp ýaqyt Eýropa otarynda bolǵan Marokko eliniń tarıhshysy Abdýlla Laýrı óziniń aǵylshyn tilinde jaryq kórgen eńbeginde: «Otarlaýshylar tipti meniń ishki jan-dúnıemdi tonady. Men basqasha oılaı almaımyn. Ózimdi azat, táýelsizbin dep oılaǵannyń ózinde bireý jan-jaǵymnan antalyp, qamalap, eńsemdi basyp turǵandaı sezimde ómir súremin», – dep jazypty (A.Laýrı. Arabtardyń qazirgi ıdeologıasy. – Parıj. 1967.)
Al, fransýz ǵalymy Frensıs Fanon bolsa: «Azattyq alǵan, ıaǵnı jańa dáýirdi bastan keship otyrǵan eldiń otarlaýshylar qaldyrǵan basty belgisi – tiliniń bólinýi, ózderiniń margınaldanýy men patologıaǵa ushyraýy jáne quldyq psıhologıa kebin kıýi», – dep tujyrymdaıdy. Fanonnyń aıtýynsha, otarlaýshy eldiń tili – otarlanýshyǵa áli de bolsa kúsh kimniń jaǵynda ekenin ańǵartyp turatyn basty belgi.
Álemdik otarlaýdyń Ortalyq Azıadaǵy áreketi.
Eýrazıa qurlyǵynyń shyǵys bóligi Azıa qurlyǵyn geografıalyq turǵydan: Soltústik Azıa, Batys Azıa, Ońtústik Azıa, Ońtústik-SHyǵys Azıa, Shyǵys Azıa jáne Ortalyq Azıa dep alty aýmaqqa bóledi. Osyndaǵy Ortalyq Azıa bóligine Qazaqstan, Ózbekstan, Qyrǵyzstan, Túrkimenstan, Tájikstan terıtorıasy kiredi. Bul ólke de álemdik otarlaý saıasatynan shet qalǵan joq. Ásirese, joǵarydaǵy túrki-musylman ulystaryna kóz tikken Reseı ımperıasy olardy baǵyndyrýdyń kilti men qaqpasy Qazaqıa ekenin óte jaqsy túsindi.
Birinshi Petr 1722 jyly parsylarǵa joryq kezinde Astrahanda bolyp, qarsy aldynda ushan-teńiz kósilip jatqan qazaq dalasyna qyzyǵa qarap turyp: «Qazaqıa jeri búkil Azıa elderi men jerlerine shyǵatyn kilt hám qaqpa eken. Sol sebepti orasan zor shyǵynǵa qaramaı qazaqtardy bodandyqqa alý kerek»,- dep jarlyq túsirgen («Vestnık Evropy». tom 5. –1870. Str 530).
Osyndaǵy Astrahan joryǵyna qatysyp, tilmáshtyq jasaǵan A.I. Tevkelevke patsha tarapynan «...qyrǵyz-qaısaq ordasyn túptiń túbinde bir-aq paraq qaǵazben Reseıge qaratý isi atqarylatyn bolsyn!», degen tapsyrma osy kezde berilgen syńaıly.
Patsha aǵzam qazaq dalasyna teginnen-tegin kóz salmasa kerek. Óıtkeni, eýropalyq áriptesteri tarapynan qoldaý taýyp, ǵalamdy bóliske salý jóninen jemtiktestik muratqa qol jetkizgen Reseı bıleýshileri buǵan deıin Qazan handyǵyn qulatyp, İbir-Sibirdi qanǵa boıap, Noǵaılynyń oshaǵyn oırandap, Qyrymdy qoltyǵyna qysqan edi. Sóıtip, apaıtós qazaq dalasyna degen ańsary aýǵan-tyn. Qazaq bilimpazy Teljan Shonanulynyń sózimen aıtsaq: «1732 jyldan bastap, patsha qazaqtyń jerine jerik aýrýǵa ushyrady».
Akademık Manash Qozybaevtyń paıymdaýyna qaraǵanda: «Reseı eli Qazaqıany 1731 jyldan emes, 1580 jyldan bastap shapqan. Óıtkeni, Jarmaq jaýlap alǵan İbir-Sibir jurtynyń halqy negizinen qypshaq, arǵyn, naıman, kereı, jalaıyr... t.b. qazaq taıpalarynan quralǵan». Osy kezde etnos bolyp qalyptasqan bashqurt, bulǵar, ózbek, qaraqalpaq, qazaq halyqtarynyń quramyna ǵalym R. Kúzekovanyń derekteri boıynsha 100-den asa birtekti rý-taıpalar engen. Bulardyń bir sheti sol İbir-Sibir jurtynan bastalǵanyn eskersek, qazaq taıpalarynyń reseılik otarlyq buǵaýyna ilige bastaǵanyna 400 jyldan asty deýge tolyq negiz bar.
Álemdik otarlaý tarıhyn zertteýshiler otarlaýdyń reseılik nusqasyn tarıhtaǵy eń qatygez, qanypezer túrde júrgizilgen otarlaý dep biledi. Mysaly, eýropalyq zertteýshi Dj. Ýıler brıtandyqtar men orystardyń otarlaý isiniń ereksheligin eksheı otyryp, bylaı dep jazady: «Brıtanıa Úndistandy otarlaǵanda, olardyń kóneden kele jatqan ózin-ózi basqarý júıesin buzyp, onyń ishki ejelgi basqarý isine aralasqan joq. Al, orystar bolsa otarlaǵan jerine tikeleı ózderiniń ákimshilik júıesin kúshtep ornatty. Ásirese, Orta Azıa turǵyndaryn aıaýsyz yrqyna kóndirip, olardyń atameken terıtorıasyn uly orys ımperıasynyń menshigi dep eseptedi» («Qazaq» oqý quraly –«Bilim»., 1994).
Sol sıaqty, fransýz orıentalısi L. Bennıg: «Orystardyń otarlaý tásili basqa eýropalyqtarmen salystyrǵanda, óte qatal boldy»,-degen pikirdi dáleldi túrde keltiredi («Qazaq» stýdentterge arnalǵan oqý qural. –Almaty: «Bilim», 1994 . 76-b).
Álemdik otarlaý tarıhyn zerttegen batys oqymystylarynyń: «Aǵylshyndar ózderi otarlaǵan eldiń «sıyrynyń» sútin aldy, fransýzdar «sıyrdyń» etin alyp, terisin qaldyrdy, orystar «sıyrdy» óltirip joq qyldy» deıtin ájýaǵa toly mysqyl-mysalynda tarıhı shyndyq jatyr.
Elbasy Nursultan Nazarbaev 1992 jyly Dúnıejúzi qazaqtarynyń birinshi saltanatty májilisinde sóılegen sózinde: «Patshalyq Reseıdiń otarshyldyǵy basqa elderdiń otarshyldyǵynan asyp túspese, kem túsken joq. Ulan-ǵaıyr dalamyz ımperıa menshigine aınaldy. Dinimiz tárk, tilimiz ǵarip, mádenıetimiz múshkil, ózimiz múskin qalge ushyradyq», – dese, («Egemen Qazaqstan», 2 qazan, 1992), alash aqsaqaly Tursyn Jurtbaıdyń: «Reseılik otarlaý saıasaty, eger memlekettiń múddesi qajet etetin bolsa – onda qazaqtardy qurbandyqqa shalýǵa eshkim qarsy bolmaıdy degen qomaǵaılyq pen qorqaý pıǵylda júrgizildi» – degeni oılanarlyq dúnıe (Tursyn Jurtbaı. «Kúıesiń, júrek... súıesiń». Almaty: «Qaınar», 2009. 16-b).
Ekinshi Dýma depýtaty Markovtyń «...qazaqtar Shyńǵys pen Temirlannyń ordasynyń ókilderi. Sondyqtan, Amerıkada qyzylterililerge (krasnokojıe) ne istelse, qazaqtarǵa da sony jasaý kerek» («Tovarısh» 6.12.1907. №442) degen astam pıǵyly otarlaýshylardyń shynaıy bet-beınesin áshkerelese, 1819-1821 jyldary Sibir general-gýbernatorlyǵyn basqarǵan M. Speranskıı patshaǵa jazǵan hatynda: «Qazaq jerinde sekseýil
júzge, rýǵa bólinedi. Biz solardy sekseýil sıaqty bir-birine uryp jarýmyz kerek»,- deýi («Mádenı mura» jýrnaly. № 2(59) // 2015 j. 38-b. Mekemtas Myrzahmetuly. Aqyl men jan – men ózim, tán – meniki) otarlaýshylardyń joǵary daıyndyqpen, qazaq qoǵamynyń ishki-syrtqy, astar-qyrtystaryn ábden zerttep, baryp iske kiriskendigin ańǵartsa kerek. Amerıkandyq profesor R. Smal-Stoskııdiń «Reseılik otarlaý saıasaty - orys emes halyqtardy ult retinde joq qylyp jiberý saıasaty», – deýi de shyndyqtan alys ketpeıdi.
Reseıdiń Qazaqıany otarlaýdaǵy maqsaty men tásili.
Patshalyq Reseı dáýirinde jazylǵan myna bir derekte «orys otarlaýshylary basqalar sıaqty ózderi otarlaǵan jurtqa mádenıet, bilim-ǵylym ákelgen joq ári olaı etýdi maqsat ta tutpady, olardyń oıy tek ǵana baıý, otarlanǵan halyqtyń mal-múlkin tartyp alý ǵana boldy», - deıdi (t.18. Nastolnaıa knıga dlá rýsskıh lúdeı, Kırgızskıı kraı. Spb, 1903 g). Bul pikirden biz reseılik otarlaýshylardyń kózdegen maqsat-múddesin baıqaımyz.
Ekinshi bir derek:1903 jyly jaryq kórgen «Rossıa» atty kóp tomdyqtyń qazaq dalasyna arnalǵan 18-shi kitabynda: «Aımaqtardy baǵyndyrýda orystardyń mádenı jumystardy júrgize almaýynyń basty sebebi, olardyń jaýlap alý maqsaty - tek baılyq ıelený úshin atqarylǵandyqtan, mádenıet taratýǵa múlde daıyndalmaǵan bolatyn. Ári olar ózderi de taǵy, dóreki, meıirimsiz adamdar edi»,-delingen.
Mundaı pikirdi Amerıka tarıhshysy G.D. Sokol da aıtady: – Shyndyqqa júginsek, orystar azıalyq kóshpelilerge (qazaqtarǵa) mádenıet úlgisin berýge jaramsyz halyq bolatyn. Reseıdiń ústem tap ókilderine juqqan batys mádenıetiniń mólsheri «pyshaqtyń qyryndaı» ǵana edi. Al, qalǵan buqarasy mádenı dárejesi jaǵynan azıalyq turǵyndardan onsha joǵary emes-tin. Reseı kórshi halyqtardy otarlaǵanymen, olarǵa aǵylshyndar sıaqty rýhanı hám mádenı yqpal ákelgen joq, - deıdi ol.
Shyn máninde, tek baıýdy ǵana maqsat tutqan reseılik otarlaý saıasaty asa qatygezdikpen júrgizildi. Sol dáýirdiń tarıhshysy Evgenıı Anısımov: «Bul «jabaıylar» (qazaqtardy aıtady) tek kúsh pen zorlyqtyń ǵana tilin túsinedi. Olarǵa halyqaralyq quqyqtyń, tipti hrıstıandyq etıkanyń birde-bir tarmaǵy saı kelmeıdi» (Qadyrjan Ábýov. Qazaqstan tarıhynyń «aqtańdaq» betterinen. – Almaty: «Qazaqstan». 1994 . 125-b) dese, qazaqtyń qaıratker azamaty Álıhan Bókeıhan Alashtyń úni atanǵan «Saryarqa» gazetinde jarıalanǵan «Uly orys ústemdigi» atty redaksıalyq maqalasynda: «Orystyń qaı partıasyn, qaı tabyn alsań da, oryspen basqa jurtty teń ustaǵysy kelmeıdi. Qaı jerde, qashan bolsa da, orys jurtyn joǵary tutyp, ózge jurttarǵa sonyń qojalyǵyn júrgizgisi keledi de turady. Lepirgen qyzyl til, ádemi sózderi, bári is júzinde umytylady. Orys tilegi oń bolyp, oǵan ózge jurttyń tilegi qurbandyqqa shalynady… Áıteýir, orystyń qaı partıasyn alsań da, kózdeıtin maqsaty bizge, biz syqyldy taby bólek jurttarǵa erik berip, teń tutý emes, ózi ǵana qojalyq quryp, bılep turmaq, moıyn usyndyryp, aıtqanyna kóndirmek», – depti.
Sol sıaqty, taǵy bir alash arysy Muhamedjan Tynyshpaevtyń 1905 jyly 19 qarashada avtonomıalardyń 1-inshi sıezinde jasaǵan baıandamasynda: «Qazaqtar orystyń qol astyna kirgennen beri bir de-bir shýaqty jarqyn kún, baqytty sát bolǵan emes! Sodan beri eshkim de, shyn máninde eshbir adam qazaqtar úshin sál de bolsyn ıgilikti is, nemese sol ıgi iske uqsas birdeńe isteý týraly oılanǵan joq», deýi reseılik otarlaý saıasatynyń shynaıy bet-beınesin áıgilep tur («Rýsskıı Týrkestan», 1906 j. №1).
Reseıdiń otarlaǵan jeri – eýropalyq otarlaýshy elder sıaqty muhıttyń arǵy jaǵy, áldebir qurlyqtyń túpki jaǵy emes, óziniń qudaı qosqan ejelgi kórshileri edi. Sondyqtan, orystar asyqpaı, birtindep, otarlaý isin asa jaýyzdyqpen júrgizdi. Kúnderdiń kúninde alystaǵy otar elderdiń basqynshylyqtan qutylý múmkindigi mol bolsa, Reseıdiń irgesindegi otar elderdiń basqynshylyqtan qutylatyn eshqandaı múmkindigi joq edi deýge tolyq negiz bar.
Eýropalyq otarlaýshylar óz otarynyń paıdaly qazbasyn nemese buıym-múlkin otarlap qana qoısa, orystar ózderi otarlaǵan eliniń janyn, tánin, dinin, jerin, elin, minez-qulqyn, dástúr-ǵurpyn, etno sharýashylyǵyn, qazba baılyǵyn, turmys-saltyna deıin otarlady. Bul is arnaıy josparlanǵan túrde, jarlyq-jobalar negizinde, áskerı-jaraqtyń kúshimen, kóp mólsherde bólingen qarjy-qarajat jumsalýymen, otarlaý isine arnaıy daıyndaǵan adam kúshiniń faktory paıdalanylyp, barlyq múmkindik qoldanyldy. Jáne óte qatal, jaýyzdyqpen iske asyryldy.
Reseıdiń Qazaqıany otarlaýdaǵy jospar-jobasy.
Reseıdiń qazaq dalasyn otarlaý saıasatynyń jospar-jobasy jaıly tarıhshy hám zertteýshi-ǵalym A.I.Levshın (1798-1879) Reseı ımperıasy qazaq jerin jaýlaý arqyly:
ımperıa bir tamshy qan aǵyzbaı birneshe júz myń halyqty qosyp aldy;
shyǵys jáne ońtústik ólkeniń qaýipsizdigin qamtamasyz etti;
qazaqtar arqyly jaýynger jońǵarlardyń kúshin álsiretti;
qazaqtardyń kúshin paıdalanyp bashqurttardy tyqsyrdy;
qazaq dalasy arqyly Hıýany boı usyndyrdy;
Qytaı men Úndistan sekildi iri memlekettermen qarym-qatynas jasaýǵa jol ashatyn, ári sonda kirýdiń kiltin qolǵa alady, - deıdi.
Reseı óziniń otarlaý josparyn iske asyrý úshin Qazaqıany otarlaýdyń kezeńdik baǵyttaryn aıqyndady. Mysaly, fılolog-ǵalym Mekemtas Myrzahmetov patsha aǵzamnyń Qazaqıany otarlaý saıasatynyń júzege asyrylýyn tómendegideı kezeńge bólip qarastyrǵan eken:
Birinshi kezeń – patsha úkimeti jaýlap alǵannan keıin bastalǵan patsha aǵzam qazaq halqyn qalaıda shoqyndyrýǵa, salt-dástúrin orystandyrýǵa baǵyttalǵan úlken saıası maqsat qoıǵan jáne ony memleket deńgeıinde qupıa ustaǵan kezeń;
Ekinshi kezeń – Keńes dáýiri. Ol «ulttar dostyǵy» degen uranmen óziniń orystandyrý saıasatyn búrkemelep, ony sýdyń astyńǵy aǵysyndaı astyrtyn júrgizgen, qazaqty jappaı orystandyrǵan kezeń;
Úshinshi kezeń – san ǵasyr boıy ańsaǵan táýelsizdikke qol jetkizgen dáýir. Bunyń da óz qıyndyǵy boldy, áýeli, naryq jolyna tústik, osyǵan deıin sansyraǵan dúnıetanymymyz, minez-qulqymyz seńge soǵylǵan balyqtaı eseńgirep, taǵy da buzyla tústi. Aldymyzdan aqshanyń kúltine bas ıý shyqty. Bar maqsat – tek baıý. Bul da joǵarydaǵy uzaq jyl otarlaýdyń saldarynyń kezeńi - dep tujyrym jasaıdy (Qazirden qamdanbasaq... «Túrkistan». 1 sáýir, 2004).
Alashshyl ǵalym Tursyn Jurtbaıdyń paıymdaýynsha, adam, azamat, qaýym, ult retinde jazalaý tásiliniń kez kelgen qatygez túrimen kúresýge bolady. Biraq ta, solardyń ishindegi eń qaýiptisi jáne «qarajúzdisi» - shovınızm, ıaǵnı, ulttyq óshpendilikti qozdyratyn ólermen óktemdik. Odan aıyǵý múmkin emes. Patshalyq Reseı de, keńestik Reseı de otar ulttardy tuqyrtyp, tuqymyn tuzdaı qurtý úshin osynaý jazalaý quralyn iske qosty. Bul qarýdyń oq-dárisi retinde pravoslavıelik mısıonerlik shoqyndyrý saıasaty paıdalanyldy. Osyndaı taǵylyq tásildi memlekettik saıasat pen basqarý quralyna aınaldyrǵan otarlaýshy KÚSH:
Birinshiden, jazalaýdyń jabaıy, qatygez túrin qoldana otyryp, ulttyq tildi, dástúr-saltty, dindi, ulttyq qasıettiń barlyǵynyń kózin qurtý arqyly muqym qazaqty derbes ult retinde joıyp jiberip, muqym dalany orystandyrýǵa;
Ekinshiden, túrli ákimshilik sharalardy júzege asyra otyryp, ár qıly buıryqtar men erejeler shyǵaryp, qazaqtardy bas erki joq, zańnan tys tobyr dep jarıalaýǵa;
Úshinshiden, olardy kindik qany tamyp, súıekteri qýraǵan ata-babasynyń atamekeninen qýyp shyǵyp, ajal bop aýyzyn ashyp turǵan qý medıenge qýyp tastaýǵa umtyldy. Qazaq qashanǵy táýelsizdik alǵanǵa deıin qazaq ulty shovınısik pıǵyldaǵy jazalaý men qorlaýdan qutyla almady,-deıdi (KITAP.kz // Qazaq ult-azattyq qozǵalysy. HVİ kitap. 64-65 bb).
Sol sıaqty, ǵalamdyq otarlaýdyń Azıa bóligin zertteýshi B.Haııt Qazaqıanyń otarlanýyn:
- Reseıdiń qamqorshy rólinde oınaý kezeńi – 1731-1855 jyldary;
- Qazaqıany áskerı kúshpen otarlaý kezeńi –1856-1868 jyldary, - dep ekige bóledi.
Al, alash ardaqtysy Muhamedjan Tynyshpaev Reseı úkimetiniń otarlaý saıasatyn:
Birinshiden, jabaıy jáne taǵylyq qýǵyn-súrginder; qazaq tilin, ádet-ǵurypty qyspaqqa alý;
Ekinshiden, qazaqtardy derbes ult retinde joıyp, quqyqsyz, qaýqarsyz, zańsyz tobyrǵa aınaldyrý;
Úshinshiden, halyqtyń qany tógilip, súıegi shashylǵan ata qonys jerlerinen aıyrý, - dep aıyptaıdy.
Shyn máninde, qazaq dalasyn otarlaý saıasaty joǵaryda aıtylǵandaı, ádben iriktelgen jospar-joba boıynsha júrgizildi. Endi osyndaǵy jospar-jobalar qalaı iske asyryldy? Osy jaıdy qadyr-halimiz jetkenshe baıandap kórelik.
(Jalǵasy bar)
6alash usynady
