Asqar TATANAIULY Qytaı jazýshylar odaǵynyń múshesi, aqyn, jazýshy, drammatorg, halyq aýyz ádebıetiniń qormaly asqar tatanaı uly 1906-jyly Altaı qalasy qyrannyń Ertiske quıǵan nádireke araly degen jerde dúnıege kelgen.
«Arqalyq batyr», «Azamat úni», «Úsh kezeń», «Amanat», «El qorǵany-Abylaı» qatarly jyr jınaǵynyń, «Tarıhı derek, keleli keńes» (eki kitap), «Qun jáne aıyp» atty prozalyq shyǵarmalardyń, «Ómir maıdany», «Quldyqtan qutylǵandar» atty eki drammalar jınaǵynyń avtory, shyǵarmalary qytaı, uıǵur, qyrǵyz tilderine aýdarylǵan.
Qart qalamger 88 jas jasap 1994-jyly 19-sáýir qaıtys bolǵan.
Asqar TATANAIULY men Maǵaz RAZDANULY
Qazaq handyǵynyń qurylýy hám Abylaı han
12-13 ǵasyrda dáýirlegen Shyńǵys han jáne onyń urpaqtary orta azıany, qazaq dalasyn jaýlap alyp, uzaq ýaqyt úkim súrgennen keıin, 14-ǵasyrdan bastap álsireı bastady. Orta Azıa halyqtary óziniń baıyrǵy ıelik uqyqtaryn qaıta qalyptsatyrýǵa kiristi.
Shyńǵys hannyń nemeresi Batý jáne onyń murageri úkim júrgizgen Altyn orda ákimshiligi qulaǵan soń qazaq dalasynda Ábilhaıyr han ákimshiligi qurylyp, qazaq-ózbek (ol tusta qazaq-ózbek bolyp jarylmaǵan) halqy ústinen úkim júrgize bastady. Ábilhaıyr han Shyńǵys urpaqtary ústemdik etip otyrǵan handyqtardy bir-birlep ıeligine ótkizip alyp, irgesin keńeıttiǵ sol kezde Orta Azıaǵa irge teýip kele jatqan Islam dinin beıbit qabyldaı bastady, halyq sharýashylyǵy damyp, halyq eginshilikpen jáne malshylyqpen shuǵyldandy. Eginshilikpen shuǵyldanǵandary otyraqtasa bastady da, malshylyqpen shuǵldanǵandary sultandardyń bastaýynda kóship-qonyp, maldyń qamymen ot qýyp, sýat qýyp, otyryqty halyqtardan bóline bastady.
1448 jyly Ábilhaıyr han óldi. Qıan-keski taq talasynan keıin nemeresi Muhambet Shaıbanı handyqqa otyrdy. Shaıbanı men qazaq sultandary arasynda qaqtyǵys kúsheıdi. Keıin kele kereı Sultan men Jánibek sultan Shaıbanıge boısunbaı Shý ózeniniń boıynda derbes turdy. Osy kezde ózbekterden de irge bólgen taıpalar kóbeıdi. Sóıtip, qazaq handary men ózbek handary arasynda Otyrar, Saıram, Túrkistan ólkeleri úshin kúrester bolyp turdy. Biraq birin-biri tolyq jeńip ketpegendikten ózbek-qazaq handyqtary tuqym jalǵap bılik júrgizip, dáýrendeı berdi.
Áz Jánibek han: Bul han 1448-inshi jyldan 1480-inshi jyldarǵa deıin qazaqtardy basa bılep, buryn qazaqtar senip kelgen shaman dinin yǵystyryp, Islam dinin belsendi qabyldady. Basqarýǵa qolaıly bolý úshin qazaq halqyn úsh júzge bóldi.
Muryndyq han: (1480-1511) Kereı sultanynyń balasy, óte jaýynger jáne aqyl-parasaty artyq bolǵandyqtan óz halqynyń yntymaǵyn bekemdep, handyǵyn kúsheıtkendikten, qyrdyń «qudiretti hany» atalǵan.
Qasym han: Bul Áz Jánibek hannyń balasy. 1509-inshi jyldan 1518-inshi jylǵa deıin jylǵa deıin el bılegen. Syrtqy jaýlaryna tepe-teń kelip, ishki alaýyzdyqty basyp otyrý úshin qolyna úsh myń ásker ustap, halyqty bılep-basqarýda ereje-tártip ornatyp, zań jasaǵan. Bul zańdy halyq «Qasym hannyń qasqa joly» dep atap ketken.
Mamash han: 1518-inshi jyldan 1523-inshi jylǵa deıin el bılegen.
Tahir han: BUL Qasym hannyń nemeresi. 1523-inshi jyldan 1533-inshi jylǵa deıin el bılegen.
Haqnazar han: Bul Qasym hannyń óz balasy, 1534-inshi jyldan 1580-inshi jylǵa deıin el bılegen.
Ysqaı han: Bul Qasym hannyń nemeresi, 1580-inshi jyldan 1586-ynshy jylǵa deıin el bılegen.
Táýekel han: Bul Ysqaı hannyń balasy, batyl, batyr, parasytty bolǵandyqtan qazaq halqyn tutas baǵyndyrǵannyń syrtynda, Juńǵar handyǵynyń ishki alaýyzdyǵynan paıdalanyp, Túrkistan, Tashkent, Samarhan, qalalaryn basyp alyp, bılik júrgizip, óz kezinde «Tóbe han» dep atalǵan.
Esim han: (1598-1628) Bul Táýekel hannyń balasy, halyq ony «eńsegeı boıly er Esim» dep ataǵan. Ol halyqty basqarýda «Qasym hannyń qasqa jolyna» birqydyrý ózgerister engizip, jańasha jol jasap, bul jolyn «jeti jarǵy» dep atap ketken. Ol kezinde Buhar handyǵymen kelisim jasasyp, Tashkentti bılep turǵan.
Jáńgir han: Bul Esim hannyń balasy, 1628-inshi jyldan 1680-inshi jylǵa deıin handyq qurǵan. Jáńgir han úkim súrgen Juńǵar handyǵynyń kúsheıe bastaǵan kezi bolsa da, Jáńgir óle-ólgenshe Juńǵarlarǵa tótep berdi. Dabatsı bastaǵan Juńǵardyń otyz myń qolyn Juńǵar qaqpasynda joıǵan osy «Salqam Jáńgir» edi.
Áz Táýke han: Bul Jáńgirdiń balasy (Jáńgirdiń mońǵul áıelinen týady), 1680-inshi jyldan 1718-inshi jylǵa deıin handyq qurǵan. Áz Táýke han qazaqty bir ortalyqqa baǵyndyryp ustady. Áz Táýke ólgen soń qazaqtyń berekesi buzylyp, úsh júz balasy úsh handyqqa bólindi, úsh handyqtyń ústinen Táýke hannnyń balasy – Bolat han qaraıtyn boldy.
Ǵaıyp han: Uly júzdiń hany.
Sámeke han: Orta júzdiń hany.
Ábilhaıyr han: Kishi júzdiń hany.
Shar Rossıa patshalyǵymen alǵash birlesken osy Ábilhaıyr han edi. Ábilmanbet, Bolat hannyń balasy, orta júzdiń ekinshi retki hany eken. Ábilmanbet qaıtys bolarda óz handyǵyn Abylaıǵa (Ábilmansurǵa) beredi. Bul týraly mynadaı oqıǵa ótken: Jáńgir han ólerinde óziniń handyǵyn balasy Áz Táýkege bergende úlken uly Ýálıbaqy ákesine ókpelep, Úrgenishtegi naǵashysy Ǵaıyp hanǵa baryp, Úrgenishte turady. Ýálıbaqy ólgende jalǵyz Abylaı naǵashysy Ǵaıyp hannyń áskerin basqaryp jaýynger bolady. Soǵysta qolǵa túskenderdi aıaýsyz qyrǵyndap, osydan «Qanisher Abylaı» dep atalady. «Qanisher Abylaıdyń» uly Kórkem Ýálı erte ólgende jalǵyz uly Ábilmansur qalady. Osy Ábilmansur 12 jasqa kelgende Úrgenish handyǵyna jaý tıip, qatty qyrǵyndap, Úrgenish hannyń tuqymynan qolǵa túsken erkek kindiktisin óltire bastaıdy. Sonda Kórkem Ýálıdiń bir adal quly jas bala Ábilmansurdy qazaq eliniń kórshiles sheti uly júz eline aman-saý jetkizedi.
Uly júzdiń ataqty bıi Tóle bı bir saparda kele jatyp, qumnyń túbinde ystyq qumǵa shalqasynan túsip, aıaq-qolyn tórt jaqqa jiberip uıqtap jatqan balany kóredi.
– Áı, jigitter! Tórt aıaǵym tórt rýly eldeı, dep jatqan mynanyń jatysy tegin emes qoı, kim kenin bildińder me? Panasyz bolsa alyp júrińdershi! –dep buıyrady ol. Bıdiń jigitteri balany jón suramaı-aq bıdiń aldyna alyp keledi. Balaǵa nazaryn aýdarǵan Tóle bı jón suraıdy:
– Atyń kim?
– Bilmeımin.
– Ákeńniń aty kim?
– Bilmeımin.
– Nege bárin bilmeısiń?
– Áke-sheshem men týa ólipti. Sondyqtan maǵan at qoımapty, keıin el de at qoımady, -deıdi. Sonda bı:
– Áke-shesheń at qoıa almasa taǵdyr isi shyǵar, endi men at qoıaıyn, óziń sary, shashyń sabalaq eken, atyń Sabalaq sary bolsyn, -deıdi.
Sonymen Sabalaq atalǵan bala bı úıinde birer jyl júredi. Kóp júre berýine Tóle bıdiń dúnıeqor qazymyr báıbishesi syıǵyzbaıdy. Sondyqtan, Sabalaq Tólebıdiń qolyna turmaı, orta júz eline ótip, Arǵyn Temir degen balasy joq baıdyń «tondy uly» bolyp turady.
Ábilmansur Temirdiń qolynda ósip azamat bolyp qalǵan kezinde Juńǵar hany Haldan Serenniń qazaq dalasyn shabýǵa attandyrǵan qalyń qoly basyp kele jatady. Muny estigen Ábilmanbet han úsh júzd balasyna saýyn aıtyp, er azamanyn jınap, jaý aldynan maıdan tartyp, qarsy attanady. Eki jaq bir jazyq maıdandy ortaǵa alyp, betpe-bet kelgende Haldannyń qyzyn alǵan kúıeý balasy, qazaq Muńǵulǵa belgili Sharysh batyr:
– Jeke-jeke, -dep uran salyp maıdanǵa shyǵady da, qazaqtyń art-artynan shyqqan birneshe batyryn túsirip, jan shydatpaıdy. Kóńilge alǵan er azamatynan aıyrylǵan Ábilmanbet hannyń basyna basyna bir maıdannyń ózinde-aq zamanaqyr ornaıdy. Shyǵamyn deıtin jan qalmaıdy. Sharysh batyr qan maıdannan shyqpaı: «Ajalyńa asyqqanyń kele ber» dep lepirip turady. Muńǵuldardyń kóńili kóterilip, maıdandy tóbesine kótere urandaıdy. Endi Juńǵardyń qalyń qoly lap berse qashpasqa, jeńilmeske shara joqtaı seziledi. Óstip qara kún basyna túse qalǵan hannyń aldyna bir jas jigit kelip:
– Alıar, taqsyr! Ruqsatyńdy ber, men baraıyn maıdanǵa! –dep ıiledi, jas jishitke jalt qaraǵan han onyń ot shashqan ótkir kózinen áreń taısatyp batasyn berip attandyrady. Maıdanǵa týra tartqan jas jigittiń er tulǵasy el kózine tússe, onyń «Abylaı! Abylaı! Dep uran salýy da jurt qıalyn bóledi. Búkil qazaq dalasynda bul kúnge deıin «Abylaılap» uran shaqyrǵandy eshkim estimegen en eken, qazaqtyń hany Ábilmanbetke Ázireıildeı kóringen Juńǵar batyryna qarsy shaýyp bara jatqan jan bilmeıtin jas jigittiń aýzynan bul uran alǵash ret estiledi. Osy uran muńǵuldarǵa da kúshti áser kórsetedi. Jas batyr sharyshpen maıdandasa ketkende jurt jańaǵy Abylaılaǵan urandy toqtatpaı shaqyrady. Maıdan tartqan jas batyr qazaq qolynyń eń sońǵy úmiti edi. Qalyń qol ol shaqyrǵan urandy qaıtalap:
– Aıbylaı! Abylaı!! Abylaı!!! – dep jer jańǵyrtady. Ábilmanbet hannyń ózi de bir-eki qaıyryp jibergenin baıqamaıdy.
– Iá, sát! Iá Qudaı qolaı gór! –dep aıqaılap jiberedi han. Sharysh qazantolmasynan kirgen naızanyń kúshinen atynyń jaıasyna loqyp túsip, Abylaı naızany julqyp qaıta sýyrǵanda tulpardyń moınyn qusha qulap túskenin kórgen Ábilmanbet han kózine kelip qalǵan jasty súrtip jiberip, qaıta qaraıdy. Jańaǵy jas batyr «Abylaı! Abylaı!» dep uran salyp mońǵuldyń qalyń qolyna qaraı kirip barady eken. sóıtip, búkil qazaq qoly artynan aǵylyp biraq ketedi. «Abylaılaǵan» uran osy qolyń ústinde jerge túsepeı ketip barady. Tek osy uran ǵana qashqan jaýyn qýyp bara jatqan qoldyń qorǵaýshysy, qoldaýshysy tárizdi bolady, qashqan jaýdyń záresin alyp, berekesin qashyryp, toz-tozyn shyǵarady.
Ábilmanbet han jeńip shyǵady. Jeńgen qol maıdannan sypyrylyp shyǵyp, jeńistiń saltanatty rýhymen han aldyna jınalǵanda, árkimniń júreginde up-uqsas bir arman bolady. Bári de keshegi jan shaǵarǵa jetip qysylǵanda jeńis alyp bergen jas batyrdy kórip, kim ekenin bilýge qumartady.
Ábilmanbet han jas batyrdy aldyna aldyrǵanda oǵan súıinbegen, rahmet aıtpaǵan jan bolmaıdy.
– Atyń kim? –deıdi han taıap kelip taǵzym etken jas jigitke.
– Atym Ábilmansur, Ýálıbaqynyń urpaǵy, Kórkem Ýálıdiń balasymyn, arǵy atam Jáńgir han, -deıdi jas jigit. Onsyzda batyrdyń erligine súıinip turǵan han:
– Baýyrym ekensiń ǵoı, -dep baýyryna basa qushaqtaıdy. Jurt qasıetti hanyn ańa tapqandaı batyrǵa súıine qaraıdy.
Ábilmansurdyń nege «Abylaılap» uran salǵanyn suraǵanda:
– Uly atam «Qanisher Abylaı» atanyp, soǵysta joly bolǵan kisi eken, shaqyrǵanym sol atamnyń arýaǵy, -deıdi. alǵashqy soǵysta erligi elge jaılypy, aty-jóni áıgili bolǵan jas jigittiń Sabalaq aty da, Ábilmansur aty da endigi jerde atalmaı, halyq súıgen er-azamatyn «Abylaı» dep atasynyń atymen ataıdy jáne Sharyshty alyp, jaýdy jeńgen maıdannan bastap «Abylaı!» urany kúlli alashtyń uranyna aınaldy.
Ábilmanbet han (shyn aty Ábilmansur): Jáńgir hannyń shóberesi (tórtinshi urpaǵy) ákesiniń aty – Kórkem Ýálı 1736-ynshy jyldan 1781-inshi jylǵa deıin handyq qurǵan. Abylaıdyń balasy Qasymqan Abylaıdyń tiri kezinde qaıtys bolǵan. Qasymqannan tórt ul qalǵan (báıbisheden Harjan, Esengeldi, Kenesary, Kishi áıelinen Naýryzbaı). Olar Abylaıdyń tárbıesinde bolyp, Abylaı ólgende jas bolǵandyqtan, handyq Abylaıdyń inisi Ǵubaıdollaǵa qalady. Ǵubaıdolla han qazaq saqarasyna basa kóktep kele jatqan Shar Rossıa patshasynyń otarlaý saıasatyna qarsylyq kórsetip, baǵynyshty bolǵysy kelmegendikten aq patsha úkimeti ony ustap Siberıaǵa aıdaǵanda Úkstskı qalasyna barǵanda qaıtys bolady. Onyń ornyna Kensary han bolyp saılanady. Kenesary da derbestikti kóksep, Shar Rossıaǵa baǵynǵysy kelmeıdi. Keıin qyrǵyzdarmen bolǵan bir soǵysta Kenasary qaza tabady da osydan soń Abylaı urpaǵy handyq qura almaıdy. Arǵyn İzbasty bı Abylaı hanǵa bylaı degen eken:
Sen áýeli kimnen týǵanyńdy bilmediń,
Úrgenishte ózbekte ósip júrgeniń.
Uly júzge kelgende Sabalaq sary atanyp,
Tóle bıdiń malyn baqqan quly ediń.
Orta júzge kelgende Temirdiń tondy uly ediń,
Dáýlet qonyp basyńa, qydyr kelip qasyńa, baı úıine túnediń.
Altyn túǵyr astyńda, alystan toıat tilediń.
Alshańdap basyp aıaqty, tóbeńmen kókti tirediń.
Baq bermese Qudaıym, bizdeı jannyń biri ediń.
Bul Abylaı hannyń bala kezinde jetimdik, joqtyqty kp kórip, kisi esiginde júrip, aqyry erlik, qaıraty kemeline kelgende qazaq qolynyń aldyna shyǵyp, erlik kórsetip, qazaqqa han bolǵanyn dáriptegen óleń edi.
6ALASH USYNDY
