" Ápekeme "
Ápekeme
Ekeýimiz bir atanyń balasy edik,
Tapsyrǵan meni saǵan ana senip.
Solardyń janǵan baqyt juldyzy edik,
Solardyń kózderiniń qarasy edik.
Qaıyrma:
Sende ápeke, solardyń,
Men saǵynǵan kózi bar.
Deme kelmeı joǵaldyń,
Saǵynyshym sezip al.
Ápeke, qasyńa izdep keldim neshe,
Osy ánim aıǵaq bolar el bilmese.
Keledi saǵan ǵana qaraı bergim,
Dıdarin ákemizdiń korgim kelse.
Ápeke, saǵyndyń ba, ańsadyń ba,
Battyń sen dúnıede qansha muńǵa? !
Sezinem sen jylasań ata-anamyz,
Turǵandaı birdeı jylap qarsy aldymda.
Ápeke, bar mereıiń aýdy maǵan,
Jalyqqan keziń barma baýlyǵannan? !
Armanyn oqyp turmyn ata-ananyń,
Ózińniń kózderińnen jaýdyraǵan…
Óleńi: Qumarbek Saqarın
Mýzykasy: Sarqyt Iisqanuly
Oryndaǵan: Abaı Tursynbaıuly
" Ápekeme" ánniń astarly taǵdyry
Aq shynydaı almaı jatyp ketilgen,
Alty jasta ákesi ólgen jetim em.
Synyq kóńilim qaıda barsa óspegen,
Áke ornyna qaıǵy súıip betimnen. -dep ózi jyrlaǵandaı, halqymyzdyń tarpań talanytty aqyny Qumarbek saqarın, alty jasta ákesi saqarıdan, on eki jasynda aıaýly anasy nurádan aıyrylyp buǵanasy qatbaǵan shaǵynda jetimdik qamytyn kıedi. Qam kóńil ana boıyndaǵy syrqatynan alańdap: «Men ólsem qumarbegim ne bolady, jalǵyz baýyryna pana bolsyn» dep oılap qyzy bóshendi jol ortada oqýdan shyǵaryp, ilik taýyp qutty ornyna qondyrady. Analary qaıtys bolǵannan keıin, bóshen jalǵyz baýyry Qumarbekti panasyna alyp, ne bir ystyqty da, sýyqty da keship júrip jetildiredi. Mine osyndaı mahabbatpen ózine áke ornynda áke, sheshe ornynda sheshe bola bilgen jalǵyz ápekesine Qumarbek úshin bul dúnıede eshkim de teń kelmeıtin, onyń Ornyn eshkim de basa almaıtyn edi.
1963-jyly ile oblsynyń Shápshál aýdanynda ashylǵan málim ken orynyna jumysshy-qyzymetker tolyqtyrý úshin sol Kezdegi úkimet oryndary altaıdan alpys otaý semıáni kóshirip ápárádi. Mine osy kezde qumańnyń ápeke-jezdesi de sonda baryp jumysqa turady.
1986-jyly shapshalǵa ápeke-jezdesin izdep barǵan qumań, jalǵyz ápekesin kórip saǵynysh basylyp, saryǵy qanǵan kúnderdiń birinde ápekeme óleńin jazady.
Sol kezde meniń ápekem ıla da Kóktoǵaı ken orynynan aýysyp baryp, osy shápsháldá jumys istep jatqan edi.
Ápeke-jezdeme amandasyp baryp júrip, bir dastarqan ústinde buıyryqsha Qumarbek aqynmen júzdesip qaldym.
Aqyn sonyń aldynda ǵana «Shınjáń radıo stansıasynda» ótkizilgen týyndy ánder jarysynda meniń «Jan bala» degen ánimniń ekinshi dárejeli syılyq alǵanyn, ásili óz oıynda birinshi bolýǵa tıisti án ekenin, oǵan basqalardyń pikiri jeńip ketkenin aıtyp aqtaryldy.
Sol kúni dastarqan ústinde «Ápekeme» degen óleńin oqyp berip, sende de jalǵyz ápeke, mende de jalǵyz
Ápeke, mende de jalǵyz ápeke bar eken. Sen osy óleńge án jaz. Ápekemizge degen mahabbatymyzdyń aıǵaǵy bolsyn dedi. Árıne aqynnyń tógilip turǵan óleń joly maǵan da qatty áser etip otyr edi. Kóp keshikken joq, sol saparda «Ápekeme» áni týyndady,-deıdi ánshi, sazger sarqyt ıisqan uly.
Jalǵyz apaıymyz ákeme qandaı styq bolsa bizdiń de áli kúnge qormalymyz, asqar taýymyz bolyp Keledi. Qazyr seksen tórt jasqa Keldi. Qulja qalasynda baqytty turmys keshirip jatyr. Saǵynǵanda baryp sálemdesip turamyz. Ol ksini kórsem ákemdi kórgendeı kózime ystyq jas úıiriledi,-deıdi qazir Kúıtin qalasynda turatyn bopen Qumarbek qyzy.
Halqymyzdyń Rýhanı qorjynyna túsken osy bir sazdy ánniń jurt júregine tereńúıalaǵanyna, ánshilerdiń súıip aıtatynyna talaı jerde kýá bóldyq. Asem án ólmesin, ándi súıetin júrekter júdemesin!
Qanatbek Záıtolla
6alash usyndy
