Aqymet Baıtursynulynyń uly parasat ıesi ekenine ǵalymnyń 1912 jyldan 1928 jylǵa deıin jazǵan oqýlyqtaryndaǵy árbir sóz-sóılemder arqyly kózimiz jete túsedi. Jeliles maqalamyzdyń ótkendegi eki kezeginde Ult ustazynyń 1926 jyly bútin sóz ádisi arqyly jazyp shyqqan «Álipbı. Jańa qural» atty oqýlyǵynyń muqabasyndaǵy, aıqara betindegi (tıtýl) jáne ózi jazǵan alǵy sózindegi aqparattar men ańdatpalardyń ózinde ushan-teńiz uly mán jatqanyn ashýǵa tyrysqanbyz. Tipten, Aqańnyń jazýy ne úshin «tóte jazý» atalǵanyna da ǵalymnyń óziniń sózderinen dálel keltire otyryp, birneshe túıtkildiń betin ashqandaı bolǵan edik. Búgin ǵalymnyń atalǵan oqýlyǵy – «Álipbı. Jańa quralynyń» alǵashqy betterinde kezdesetin keıbir tirkesterdi ádistemelik, til bilimindik jáne termınjasamdyq turǵydan jurtqa jaıatyn bolamyz.
Aqymet Baıtursynuly óte jańashyl ǵalym bolǵany málim. 1912 jyly buǵan deıin arab tiliniń zańdylyǵyna beıimdelgen qadimshe jazýdyń qazaq jastaryn óner-bilimge shaqyrýda aýyrlyq ákeletinin sezinip, «Tóte jazýdy» qoldanysqa engizip, «Qazaq» gazetin shyǵaryp, jańa jolmen (dybys ádisi) «Oqý quraly» atty oqýlyq jazyp, sol oqýlyǵy arqyly 14 jyl boıy bilimge shóldegen alash balasyna aǵartý jumysyn kósh bastap júrgizgeni belgili. Solaı bola tursa da, tóńirektegi elderdiń bilim berý salasyndaǵy jańa baǵyttardan da qazaq balasy qalys qalmasyn dep, «Jańa quraldy» jazyp shyqqanyn, bul quraldyń ǵalymnyń parasat bıigine kóterilgen jyldary jazǵan kesek eńbegi ekenin bireý bilse, bireý bilmes. Endeshe, biz A. Baıtursynulynyń osy «Jańa quralynyń» syryna úńileıik. Aqymettaný men alashtaný turǵysnan jeliles jazyp kele jatqan bul tizbekti maqalamyz – «Aqań jazǵan asyl sózdi» jelisin úzbeı oqyp otyrǵan oqyrman ókinbesine senimdimiz.
Biregeı ǵalym, ádisker ustaz atalǵan oqýlyǵynyń birinshi betin bylaı jasaǵan:
Aıǵaılaǵan bala, yryldaǵan ıt, yzyńdaǵan ara.
Ortada turǵan bala «aaaaaa» dep dybystap tur. «A» (ا) dybysyn (árpin) osylaı beınelese, árıne alǵash álippe úırenip otyrǵan balanyń esine myqtap qalary daýsyz. Sol jaqta ara yzyńdap, «zzzzzzz» (ز) dep tursa, oń jaqta ıt «rrrrr» (ر) dep yryldap tur. Balaǵa birden adam men janýarlardyń dybystaýy arqyly áripti elestetýdiń ózi bir tapqyrlyq deýge bolady. Sebebi, atalǵan úsh árip álipbı reti boıynsha kelip turǵan joq. Dybys ádisi jolymen jazǵan burynǵy oqýlyqtarynda avtor basqasha jazyp, al bútin sóz ádisi arqyly jazǵan «Jańa quralynda» áripter arqyly sózderdiń tezirek quralýyn kózdese kerek. Ara men ıt jáne bala úsheýi qazaq úshin jat uǵym emes. Basqa mysaldan góri osy úsheýi arqyly úsh dybysty bilimniń esigin birinshi ret ashyp otyrǵan jetkinshektiń sanasyna sińire salý degen osy bolar.
Úsh dybysty árpimen birge tanyp alǵan bala endi ekinshi betin ashady:
- Ara az.
Áripter jaıly túsinigi ornaı qoımaǵan bala oqýlyqtyń ekinshi betinen kóretini – eki ara men bes kóbelek. Kóbelek kóp te, ara az. Az degen sózdegi «a» men «z» dybysy este qalýy úshin, kitaptyń sol jaq shekesinde eki ara kókeıge óshpesteı ornap qalary munda tur. Osy arqyly jańa ǵana úsh áripti úırengen bala endi «ara az» degen sóz tirkesin jaza alady.
- Shyqqanyn shyrpydan jasaý.
Alashtyń ult ustazy A. Baıtursynuly jańasha oqytý ádistemelerine aıyryqsha mán bergeni jáne sol turǵyda jaı adamnyń oıyna kele bermeıtin ońaı ári qyzyqty joldardy paıdalana bilgenine «Jańa quraldyń» ár betin ashqan saıyn kózimiz jete túsedi. Ǵalym balalarǵa satyrlatyp tyń áripterdi úırete berýden góri, oıyn men is-qımyldar jasatý arqyly áripterdi túbegeıli sanaǵa sińirýdi kózdegen.
Sýrettegi kestede ar, ara, azar, az, aza, azar degen alty sóz tur. Astynda:
«Bular bólek-bólek syzyq boıymen kesilib, qartasha úlestiriledi.
Árkim ózine shyqqanyn shyrpydan (ottyqtan) jasaıdy» dep eskertilgen. Minekı, endi balalar ózderine tıgen sózdi shyrpymen jasap shyǵady eken. Bul degen bilim men oıynnyń arajigin ajyratyp úlgirmegen jetkinshek úshin tamasha tásil emes pe?!
Ǵalymnyń osyndaǵy shyrpyny nege tańdaǵany da tegin emes. Eger, shyrpy emes, qaryndash nemese taıaqshadan jasańdar dese de bolar edi, biraq, qazaqtyń myńjyldyq ǵumyr oty shyrpydan (ottyqtan) ıaǵnı usaq otynnan janady emes pe?! Bala úshin shyrpy jat dúnıe emes. Onyń ústine shyrpynyń túzýi, qısyǵy aralas keledi. Túzý shyrpy «a» (ا) úshin, qısyq shyrpylar «r» (ر) men «z» (ز) úshin taptyrmas qural ǵoı. Kóregen ǵalym mine osyny eskergeni menmundalap tur. Onyń ústine «shyqqanyn shyrpydan» degende de alıterasıalyq (biryńǵaı daýyssyz sh dybysymen kelýi) uıqas bar. Ol da estigen adam jadynda jaqsy qalatyn qubylys.
- Ermek – eńbek.
A. Baıtursynulynyń «Álipbı. Jańa quralynda» «Ermek-eńbek» atty jattyǵý bólimi ár sabaqtan keıin berilip otyrady. Bul da eń áýeli uıqasyp túsken teń tirkes. Sosyn, asonanstyq qubylys (biryńǵaı e daýysty dybysymen kelýi) bar. Úshinshiden, bul tirkestiń maǵynasy túsinikti. Bir qarasańyz ermek sıaqty, bir qarasańyz eńbek sıaqty. Biraq, bala osy ermek-eńbek barsynda hat bilip, qara tanyp alady. «Biz búgin ermek-eńbek saǵatynda áripterdiń shyqqanyn shyrpydan jasadyq» dep bala masaırap otyrsa, qandaı qyzyqty bolary munda tur.
- Alǵanyn jazý (Ermek-eńbek).
A, r, z úsh dybysty tanyǵan bala birinshi ermek-eńbek arqyly olardy shyrpydan jasaýdy úırenip aldy delik, endi ekinshi ermek-eńbek arqyly óz úlesterine tıgen áripterdi jazýy kerek eken. Ony jaıdan-jaı jaza salmaı, balalar úleskende utqan jaq upaı arqyly osyny jazý mindettelipti. Avtor joǵarydaǵy kesteni sál ǵana ózgertip, keste sońyna bylaı deıdi:
Bulardy da bólek-bólek syzyq boıymen kesib, eki bala, nemese odaqtasyb eki jaq úsh-úshten úlesib alady.
Alǵannan keıin alǵan sózderiniń áripterin sanaıdy.
Árip kób shyqqan jaǵy upaı salady. Upaı túsken jaq alǵan sózderiniń bárin jazady.
Árip esh jaǵyna artyq shyqpasa, árqaısysy alǵan sózderin jazady.
Upaı salǵan jaq o joly bir sóz de jazbaıdy.
Oıyn qyzyǵyna ene otyryp, bilimniń munshama tamashasyna batqan balada arman bolsyn ba? Bir qaraǵanda oıyn, biraq, balanyń oıyn ósiretin tapqyr oıyn.
- Odaq – graýppa.
Joǵarydaǵy oıyn eskertpesinde odaqtasý degen sóz bar. Bul jat sóz emes. Qazir biz topqa bólinýdi grýppa dep júrmiz. Bala mektep tabaldyryǵyn attaı sala, oıyn arqyly bilim alǵanda odaqtasýdy úırenedi. odaqtasyp básekelesip úırenýdiń qyzǵyndy bolatynyn ǵalym óte jaqsy bilgen.
- Qısyndaý (ermek-eńbek)
Balalar áripti dybys arqyly tanydy. Shyqqanyn shyrpydan jasady. Odaqtasty, jeńilgen jaq áripterdi jazdy. Endi qısyndaıdy. Joǵarydaǵy shaǵyn kesteni qaıta berip, oqýlyq jazýshy ǵalym kestedegi sózderdi qısyndaý týraly bylaı dep jol nusqaıdy:
Osy alty sózdi bólek-bólek keskennen keıin ekeý-ekeýden qosyb, qyısynyn keltirib balalar sóılem jasaýlary kerek. Jasaǵan sóılemderin jazyb otyrady. Eki-ekiden artyn-aldyn almastyryb qosyb, osy sózderden onnan asyý sóılem men lepes jasaýǵa bolady.
Endi balalar osy aıtylǵan boıynsha, ar, az, ara, aza, araz, azar degen alty sózdi qısyndaıdy ıaǵnı qısynyn keltirip, sóz tirkesin quraıdy. Balalar «az azar», «ara azar», «araz azar», «ara az», «az ara», t.b. onshaqty tirkes jasaıdy eken. Sheshendikke tárbıeleýdiń de basy osy álippeniń birinshi betinen bastalatyndaı.
Ǵalym atap otyrǵan «qısyndaý» degen sózdiń ózi qandaı tamasha qısyndalyp tur. Bizdiń búgingi oıymyzsha bolǵanda, sóz quraý, sóılem quraý, sózderdi yńǵaıyna qaraı biriktirý, sózderdi bir-birine maǵynasyn keltirip jalǵaý dep kórsetetin shubalańqy oıymyzdy jalǵyz-aq «qısyndaý» sózi beınelep boıyna syıdyryp tur. Ǵalymnyń osy «qısyndaýy», «ermek-eńbegi», t.b. ataýlary kezdeısoq atalǵan sózder emes, oqýlyq sońyna deıin balalardyń oqyǵan bilimin sińirý barysynda isteletin jattyǵýlardyń ataý retinde qoldanylady.
Lepes – sóz tirkesi. Sóılem nemese lepes jasaýǵa bolady deıdi oqýlyq shyǵarýshy ǵalym. Osy jerdegi maǵynasyna qarap biz ǵalym sózder tirkesin «lepes» dep atady ma eken degen oıda bolyp otyrmyz. Qazaqta «Jaqsy lepes – jarym yrys» degen sóz bar. Iaǵnı, lepestiń bári sóılem bolmaıdy. Sóz tirkesinen de adamnyń aıtpaq oıy, lebizi bilineri daýsyz. Osy jerde biz «lepes» sóziniń maǵynasy týraly sózdikterge júginip edik: Etımologıalyq sózdikte mynadaı tujyrymǵa kez boldyq:
«Jaqsy lepes — jarym yrys (maqal). Dál osy maqaldaǵy lepes sózin lebiz sózimen almastyryp «jaqsy lebiz — jarym yrys» dep aıtýǵa da bolady. Biraq bul ekeýi bir sóz emes. Lebiz sózi arab-parsy tilderindegi «sóz» degen maǵynany bildiretin (lafz) sózinen aýysqan. F. E.Korsh qazaq tilinde lepes sózi lebiz sózinen shyǵýy múmkin emes, úıtkeni qazaq tilinde s//z dybystarynyń almasýy kezdespeıdi. Lepes arab- parsy tilderindegi «dám», «lep», «tynys» maǵynasyndaǵy (nafas) sóziniń ózgergen túri bolý kerek deıdi (ORÁS. t. II, kn. I, 1906, 283). Osy pikirge biz de qosylamyz. Óıtkeni, qazaq tilinde (ásirese arab-parsy tilderinen engen sózderdegi) n dybysyn l dybysymen ıa kerisinshe almastyryp aıtý jıi kezdesedi. (salystyr: nápsi lápsi). (B. S.)» (A. Ysqaqov, R. Syzdyqova, Sh. Sarybaev. Qazaq tiliniń qysqasha etımologıalyq sózdigi, Qazaq SSR-nyń «Ǵylym» baspasy, Almaty -1966. – 240) .
«Qazaq tiliniń túsindirme sózdiginde» «lepes» sózin bylaı órbitedi:
[ar. لفظ ] z a t. Aıtylǵan sóz, lebiz. Bir sýyq habar estip, sýyt júrip kep edim. Lepesiń jaqsy eken (Z.Shashkın, Toqash Bo- kın). Jaqsy lepes jatpaıdy (Maqal-nama). Soıy – tatar, zaty zıaly F.Mansýrovtyń bul oıy shynaıy lepes edi («Jas Alash»). (Qazaq ádebı tiliniń sózdigi. On bes tomdyq. 10-tom. / Qurast.: M.Malbaqov, N.Ońǵarbaeva, A.Úderbaev jáne t.b. – Almaty, 2011. -752 b).
Al, qazaq tiliniń kirme sózder sózdiginde: Lepes- «ún, daýys shyǵarý», «sóz, sóılem». Bul maǵynalary qazaq fólklorlyq jyrlarynda keńinen qoldanylǵan. Qazirgi tilimizde «jyly, jaǵymdy, iltıpatty sóz» degen aýyspaly maǵynada qoldanylady (Qazaq tiliniń kirme sózder sózdigi / Qurastyrǵandar: Sh. Qurmanbaıuly, S.Isaqova, B.Mızamhan jáne t.b. Almaty: «Ulttyq aýdarma búrosy» qoǵamdyq qory, 2019. – 596 b.) dep keltirilgen.
Mine, osy aıtylǵandardy jınaqtaı kelsek, A. Baıtursynuly sóılem nemese lepes jasańdar degende, sóılem nemese sózderdiń tirkesin jasańdar degeni bolar dep oılaımyz. Sebebi, sózderden lepes quraý oqýlyqtyń bir jerinde ǵana emes, kelesi betterinde de kezdesedi.
Aqylhat (aqyl qat).
Oqýlyqtyń segizinshi betinde tórtburyshtyń ár buryshyna sózder jazǵan. Tuspa-tus sózderdi oqyǵan adam: «Az azar» jáne «Araz azar» degen eki lepesti oqı alady. Ǵalym osy jerde «aqyl hat» degen sózdi áldebir ataýǵa balama retinde alǵan sıaqty. Iaǵnı tujyrymdy bir turaqty tirkes (frazeologıalyq tirkes) maǵynasynda alsa kerek. Turaqty tirkesterge maqal-mátel, ıdıomalar kiretini belgili. Iaǵnı, bular jaı sóz tirkesteri men sóılemderden góri ajarly, beıneli sózder tizbegi.
Ǵalym oqýlyǵynda birinshi sabaqta úıretilgen úsh áripti «ermek-eńbektiń» birneshe jattyǵýy arqyly úırengennen keıin, sabaqtyń sońyn bir beıneli sózben túıindeý úshin aqylhat jasaýdy tapsyrmaǵa bergeni bolsa kerek. Olaı deıtinimiz – sýrette kórsetilgen aqylhattyń úlgisi ózge jaı kestelerge uqsamaıdy. Formasy hattyń úlgisine uqsas kelip, tórt buryshtan tórt sóz kórkem oıdy beınelep tirkesim tabady. «Az azar, araz azar» degen aqylhattyń ózi sabaq úırenýshiniń esinde qalýmen birge, ózge adamǵa da oı salady. Árıne, az bolý men berekesiz bolýdan azyp-tozyp baryp tuǵyryna qaıta qonǵan el emes pe edik. Aqylhat degen ataýdy ǵalymnyń osy maǵynada aldy deıtinimizge taǵy bir sebep, atalǵan oqýlyqtyń sońynda qulaqhat degen termın kezdesedi. Qulaqhat (oqýlyqta qulaq qat bolyp jazylǵan) tártip-túzim, qaǵıda-erejeler ekeni mazmunynan shyǵyp tur. Qulaqhatty sabaqhananyń kórnekti jerine ilip qoıady. Sol sıaqty, aqylhat ta sabaqtan alynǵan beıneli túıin sózderdi jazyp otyratyn hat bolǵany. Qoryta kelgende, Aqańsha aıtqanda, jaı sóz tirkesi – lepes, turaqty sóz tirkesi – aqylhat.
Mine, A. Baıtursynulynyń tutas sóz ádisimen jazǵan «Álipbı. Jańa quralynyń» jetkinshekterge qazaq álippesin úıretetin birinshi sabaǵynan osyndaı maǵlumattardy baıqaı alamyz. Aınalasy birneshe bettiń ishinen ǵalymnyń osydan ǵasyr buryn jazǵan oqýlyǵyndaǵy zamanaýı bilim berýdiń eń qyzyqty ári ozyq tásilderin jasaǵan baıqampazdyǵyn, sheberligin jáne teńdessiz parasatyn kóre bastadyq. Oqýlyqtyń kelesi betterinde kezdesetin qyzyqty málimetterden bul oıymyzdyń onan ári dáleldene túsetinine senimdimiz. Sebebi, Aqymet Baıtursynuly – Ulttyń uly ustazy edi.
Ádilet Aqymetuly
M. O. Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń ǵylymı qyzmetkeri
