AQAŃ JAZǴAN ASYL SÓZ – 2
(Nege «Tóte jazý» dep ataldy? «Tutas sóz ádisi», «Ejik», «aptyr» sózderiniń mánisi ne?)
A. Baıtursynulynyń «Álipbı. Jańa qural» (1926, Qyzylorda) atty oqýlyǵyndaǵy qundy maǵlumattar men tyń tirkes, kelisti termın, kónergen sózderdi negizge ala otyryp, «Aqań jazǵan asyl sóz» atty jeliles jazba jarıalap otyrýǵa ýáde berip edik. Ótken joly ǵalymnyń atalǵan oqýlyǵynyń muqabasy men aıqara betterindegi aqparattar men ańdatpa sózderdiń mánin ashyp kórsetken bolatynbyz. Biz búgin «Álipbı. Jańa quraldyń» alǵysózinde avtor – Aqymet Baıtursynuly ne aıtty eken? Sony oqyrmanmen birge oqyp, keıbir sózderdiń astaryn ashýǵa talpynamyz.
Oqyrmanǵa túsinikti bolýy úshin alǵysóz mátinin túgeldeı usynaıyq:
SHYǴARYÝSHYDAN
Ózgeriske deıin Reseıde qalyń oqytyýshylar qoldanǵan «tóte oqyý» degen dybys negizdi ádis ekendigi málim. Birden dybystardy qosyb sóz qylyb oqyǵandyqtan, birden qaryptardy qosyb, sóz qylyb jazǵandyqtan, ejikpen qadimshe oqytyýdyń qasynda bul ádis anaǵurlym tóte edi. Sondyqtan da «tóte oqyý» deb atalyb edi.
Dybys ádisimen qatar, onan táýir sóz negizdi «tutas oqyý» ádisi shyqsa da ony jurt jappaı ustaı qoıǵan joq edi.
Ózgeristen keıin sóz negizdi – «tutas oqyý» degen ádis artyq deb aldaǵy jurttar sony alyý sharasyna kirisib jatyr, arttaǵy jurttardyń alyýǵa shamasy kelmeı jatyr: úıtkeni – jańa ádisti jumysqa ol jańa ádisti biletin adam, jańa jaǵdaı, qural-saıman kerek.
Arttaǵy jurttyń biri – Qazaq. Basqalar jańalanyb jatqanyn kórib, biz de jańalanǵymyz keledi, biraq, ne paıda! Kóńilimiz tilegenmen qolymyz jetbeıdi. İske jalǵyz kóńil emes, qol da kerek. Sondyqtan jańalanamyz desek te, jańalyq bizden áli alys jatyr.
Bul álip-biı kitaby jańa ádiske kóshiý júzindegi kóńil tilegi men qol qysqalyǵyn bir-birine janastyryb jaqyndatyý sharasyn tabyý túrde shyǵarylyb tur. Úıretiý jaǵynan «dybys ádisi» men «tutas oqyý» ádisiniń ekeýine birdeı jararlyǵy kózdeldi. Mazmun jaǵynan qazaq jaǵdaıyna janastyrylyb, jańa pyraǵyramsha (Gúýs pyraǵyramynsha) bolyýy kózdeldi.
Qazaqtan súgiretshi bolmaǵandyqtan, qazaq turmysyna laıyq daıar súgiretter tabylmaǵandyqtan, bul álip-biı kitabynda da súgiret jaǵynan kemshilik kób. Onysy ońdala jatar.
Muǵalymdardan ótinemiz: burynǵy «Oqý quraly» men bul «Jańa qural» ekeýiniń qaısysy úıretiýge jeńil? Ekinshi sózben aıtqanda, qaısysymen oqytqanda balalar oqyý men jazyýdy tez úırenedi? Osy jaǵynan tájiriıbe túıilse eken. 90%-y qat bilmeıtin jurtqa oqyý men jazyýdy ońaı úıretetin álib-biı kitabynan artyǵy joq. Ash adam astyń baby men dámine qaramaıdy. Qazaq oqyý jaǵynan qandaı ashyǵyb otyrǵanyn topyrlab mekeme aldyn tozdyryb, oqyıtyn oryn taba almaı júrgen qazaq balalary kórsetib otyr. Sol ashyǵyb otyrǵan qazaqqa babyn-dámin keltirib sońyra beretin asyńnan, baby, dámi kem bolsa da ázir bergen asyń artyq. Tamaqty qarny toıyńqyrab, qanaǵattaǵan kezde talǵaıdy.
Shyǵaryýshy.
21/H– 25
Qyzyl orda.
Endi osy mátinniń mánine úńileıik.
- Shyǵarýshy – bul búgingi tilmen alǵanda «avtor» degen sóz. Ótken jazbamyzda aıqara betten keıingi jerge ornalasqan «Balalarǵa tartý» atty óleńiniń sońyna da Aqań «Shyǵarýshy» dep jazǵanyn atap ótkenbiz. Al, oqýlyq avtory alǵysóziniń basyna «Shyǵarýshydan» dep jazyp, alǵysóziniń sońyna taǵy da «Shyǵarýshy» deýinde mán bar. Iaǵnı, bul sóz sol kezde avtor degen sózdiń balamasy retinde, termın bolyp turaqtanǵan. 1931 jyly sol kezeńdegi latyn álipbıimen jaryq kórgen sózdikte de bylaı berilgen: Avtor ― aptyr, jazýshy, shyǵarýshy («Ataýlar sózdigi», Qalyq aǵartý kemeserıeti, bilim keńesiniń termın kemesıesi, Qazaqstan baspasy, 1931 jyly). Aqańnyń bul oqýlyǵy 1926 jyldan bastap baspa kórgen. Al, qazaq tiline shet tilinen enetin termınderdi qazaqshalastyrý komısıasy 1922 jyly qurylǵan. Sol turǵydan qaraǵanda «avtordy» qajetine qaraı úsh túrli ataýmen berý sol tustaǵy zıaly qaýymnyń maquldaýymen bolsa kerek. Baıtursynulynyń tóte jazýyn qoldanystan qaldyrǵannan keıin de ǵalymnyń termınjasam ustanymdarynyń áli de basshylyqqa alynǵanyna 1931 jylǵy sózdikterdegi keıbir termınder mysal bolady.
- Ózgeriske deıin – bul 1917 jylǵy Qazan tóńkerisinen keıin patshalyq túzim joıylyp, Keńes úkimeti ornaı bastaǵanyn meńzegeni belgili.
- Tóte oqý men tóte jazý – bul týraly Aqań ózi aıtyp otyr. Qadimshe ejiktep oqý ıaǵnı shaǵataı jazýynan beri kele jatqan oqý-jazý dástúrine A. Baıtursynuly bastaǵan aǵartýshylar ózgeris engizdi. Bir sózben aıtqanda eskishe (qadimshe) oqýda aldymen arab tiliniń dybys zańdary arqyly dinı saýat ashyp alyp, qazaq sózderin sol arab tiline negizdelgen emlemen oqyp-jazý kerek bolatyn. Keıin, Aqań bulaı oqý men jazýǵa reforma jasap, qazaqtyń jazba ádebıetinde burynnan kele jatqan arab grafıkasyna anaǵurlym ózgerister engizip, qazaqtyń tól dybystaý zańdylyǵyna úılesetin ulttyq jazýdy oılap tapty. 1910 jyldan bastalǵan bul irgeli reforma 1912 jyly jurtqa jarıa boldy. Jurt jyly qabyldaǵan álipbı arqyly ǵalym ózi «Oqý quraly (qazaqsha álippe)» bastaǵan oqýlyqtar jazyp oqýshylar endi qadimshemen emes, osy jazýmen saýatyn ashty, «Qazaq» gazeti de atalǵan ulttyq jazýdyń jurt arasyna jaıylýyna dáneker boldy. Minekı, Aqymet Baıtursynulynyń jańadan jasap shyqqan álipbıi arqyly jazý burynǵydan anaǵurlym tóte bolǵandyqtan, bul «tóte oqý» atalsa, Aqańnyń álipbıi de úırenýdegi uzaq barysty jeńildetken, qazaq tilinde qalaı dybystalsa solaı jazýǵa beıimdelgen álipbı bolǵandyqtan, «tóte jazý» ataldy.
- Dybys negizdi ádis – Aqań ózi kórsetip otyrǵanyndaı, dybys negizdi ádis ǵalymnyń tóte jazýy arqyly tóte oqý jalpylasqan kezeńde qoldanylǵan ádis edi. 1912 – 1924 jyldar arasynda shyqqan oqýlyqtardyń, ásirese A.Baıtursynuly oqýlyqtarynyń aıqara betterinde «Dybys ádisi jolymen», «Ýsýl sotıe jolymen», «Jańa jolmen» degen eskertpeler bar. Bulardyń bári bir sózben aıtqanda sol tustaǵy oqý oqytý ádisteri. Aqań ózi aıtqanyndaı dybys negizdi ádis ıaǵnı qazaqsha áripterdi dybystar arqyly bir-birlep úıretý sol tusta jaqsy ónimin berdi. Al «Ataýlar sózdiginde» dybys ádisi jolynyń oryssha balamasy da berilgen. Zvýkovoı metod ― dybys ádisi («Ataýlar sózdigi», Qalyq aǵartý kemeserıeti, bilim keńesiniń termın kemesıesi, Qazaqstan baspasy, 1931 jyly).
- Ejik - Sózdi áripke, býynǵa bólip, ejelep oqý (jaqsy oqı almaý). Bul barshaǵa belgili. Degenmen, sol tusta osy Ejik degen sózdiń ózi oqý baǵdarlamalarynyń bir kezeńin beınelegen termın bolǵan sıaqty. Qazirgi kezeńde aldymen álippeni úırenip, birtindep mátinder oqı bastaıtyn oqytý ádisi sıaqty, 1912 jyly Aqań álipbı jasaǵanǵa deıin, shákirtter qadimsheni aldymen ejiktep, onan keıin júrgizip oqý basqyshtarynan ótetin bolǵan. Al, 1912-1924 jyldary tóte jazý arqyly oqytýdan keıin shákirtter ejik basqyshyn baspaı-aq, dybystar men áripterdi tanyp tóte oqýdy jalǵastyra berdi. Osy ejiktiń taǵy bir maǵynasyn asha keter bolsaq, qazaqta ejigeı qurt degen qurttyń túri bolady. Sózdikte ejigeı týraly bylaı anyqtama berilgen: 1. Maıy alynǵan súttiń sarsýyn qaınatý arqyly alynǵan sary tústi qoımaljyń, ejigeı. 2. Osy qoımaljyńnan jasalǵan qyshqyltym ýaq qurt nemese syqpa. (Qazaq dástúrli mádenıetiniń ensıklopedıalyq sózdigi. - Almaty: "Sózdik-Slovar". 1997.- 368 b). Mine, bul qurttyń ereksheligi – irkitten qaınatyp, órege jaıyp keptirgen qurttaı shymyr bolmaıdy. Ejigeı qurt úgilgish keledi. Dámi de tátti bolyp, qurt untaqtary birikpeıdi. Ejiktep oqýda da ár dybysty biriktirý úshin qaryptap dybystaý kerek bolady. Osy turǵydan alǵanda ejigeı qurttyń qatty qurttaı berik bolmaǵany sıaqty, ejiktep oqýdyń da júrgizip oqyǵandaı jaǵymdy bolmasy belgili.
- Tutas oqý ádisi – Aqań qadimshemen ejiktep oqý ádisinen el-jurtyn qutyldyryp, tóte jazý arqyly tóte oqıtyn dybys ádisin qoldanyp on jyl boıy oqýlyq jazyp, oqytýshy bolyp, aǵartý jumystaryn belsene júrgizgeni belgili. Alǵysózde ózi aıtyp otyrǵandaı, qazaqtyń aǵartý isiniń kóshi baıaý bolǵanyna damyǵan zamannyń talaby qarap tursyn ba? 1920 jyldary oqý-aǵartýda ozyp bara jatqan ulttar tutas sóz ádisi nemese bútin sóz ádisi degen oqytý ádisterin paıdalana bastaıdy. A. Baıtursynuly zaman kóshinen qalmaı, ózi de tutas sóz ádisi arqyly da qazaq jetkinshekterin oqytyp kórý úshin osy oqýlyqty («Álipbı. Jańa quraldy») jazǵanyn aıtady. Bir sózben aıtqanda, buǵan deıin tek áripter men dybystardy bir-birden tanytý ádisi basty oqytý ádisi bolsa, endi Aqań qazaq jetkinshekterin tutas oqý joly arqyly ıaǵnı sóz ben sýretterdi kórsetý arqyly árip pen dybystardy úıretý ádisin qoldanýdy kózdeıdi. Biz sóz etip otyrǵan «Jańa qural» men Aqańnyń 1912 -1925 jyldar arasynda keń kólemde qoldanylǵan «Oqý quralyn» paraqtaý barysynda dybys ádis joly men tutas sóz jolynyń aıtarlyqtaı iri aıyrmashylyǵy bar ekenin kórdik. Aıta ketelik, HH ǵasyr basynda, 1931 jyly shyqqan «ataýlar sózdiginde»: «Metod selyh slov ― bútin sóz ádisi, Amerıkanskıı metod obýchenıa gramote ― tutas sóz ádisi» dep berilgen. Qalaı degen kúnde de, ult ustazynyń eń aldymen jazýdy ózgertip, qazaqtyń tóte jazýyn jasaýy, sol álipbı arqyly kúlli aǵartý isin ilgeriletýi, sondaı-aq, zaman talabyna saı, burynǵy oqý quraldarynyń ornyna jańa ádis joldaryn zertteı otyryp, ózgeshe qyzyqty, qundy oqýlyq – «Álipbı. Jańa quraldy» jazyp shyǵýy kimniń de bolsyn tańdaıyn qaqtyratyn qajyrly kóshbasshyǵa tán qasıet.
- Jańa pyraǵyram – mundaǵy pyraǵyram programmanyń syndyrylyp alǵan nusqasy ekenin kópshilik bilip otyr. «Qazaq tilinen balama tabylmaǵanda shetel sózin qazaq tiliniń dybystaý zańyna ıkemdep syndyryp alý kerek» degen sol tustaǵy termınologıanyń prınsıbine saı, syndyrylyp alynǵan sóz. HH ǵasyr basynda tek A. Baıtursynuly eńbekterinde ǵana emes, sol kezdegi aqparat, baspasózdiń bárinde pyraǵyram sózi osylaı berilgen. Ásirese, shettildik termınderdi ıkemdep alýda azdy-kópti talas-tartys bolǵanymen, orystyń sózin durys atamaýdan uıalyp, moıynyn ishine alyp móńkýshiler ol kezde az bolǵanyna kóz jetedi. Tipti, 1940 jyly qazaq jazýy kırıll qarpine kóshkenge deıin de programma sózi pyroǵyram bolyp berilgenine derekter kóp. Aıta ketelik, Aqymet Baıtursynuly «Qazaq» gazetinde 1913 jyly jarıalaǵan «Qazaqsha oqý jaıynan» atty maqalasynda, programmany pyroǵyram dep ala otyryp, jaqsha ishine josyq degen balamany da kórsete ketken bolatyn. «Áýeli biz bala oqytatyn kitaptarymyzdy túzep, saılap alyp, sonan soń neden bastap, nege sheıin oqytatynymyzǵa josyq belgileýge durys», – deıdi ǵalym atalǵan maqalada.
- Muǵalym – kórip otyrǵanymyzdaı, Aqań oqýlyǵynda muǵalim sózi «muǵalym» bolyp jazylǵan. Ásirese, 1924 jyldan keıin A.Baıtursynuly kóshin bastaǵan lıngvıser toby qazaq tiliniń sıngarmonızm zańyn saqtap qalý úshin erekshe eńbektengeni baıqalady. Sebebi, jińishkelikpen oqyǵan adam atalǵan jyldardan bastap, buǵan deıin ala-qula jazylyp kelgen ataýlardyń emlesi, 1924 jyldan keıin bir arnaǵa túse bastaǵanyna kóz jetkizýge bolady. Buǵan deıin ǵylym – ǵilim, muǵalim-muǵalym, ǵasyr – ásir, kitap – kitep, máhkámá – mekeme, t.b. bolyp jazylyp júrgen sózderdiń tutas jýan nemese tutas jińishke nusqalaryn ǵana qaldyrý kózdelgeni A.Baıtursynuly bas bolǵan emle erejelerinen aıqyn kórinis tabady. Qytaıdaǵy qandastar kúni búginge deıin muǵalym dep aıtyp, solaı jazýy da Aqań bastap arnaǵa túsirip ketken úndestik zańy atty qasıetti qaǵıdanyń jemisi edi. Al, ózge túrikterdiń ishinde Shynjańdaǵy uıǵur ulty kúni búginge deıin A. Baıtursynulynyń álipbıin qoldanyp otyrǵanymen, Baıtursynulynyń emle erejesindegi ustanymyn saqtaı alǵan joq. Olar búgingi tańda ásir (ǵasyr), mu-álim (muǵalym), mehirman (Meıirban), mehmán (meıman) ,t.b. boıynsha jazyp, tutas túrik tilinde ejelden bar úndestik zańynan aıyrylyp qalyp otyr. Osy turǵydan alǵanda da, qazaq tiliniń, tipten túrik tiliniń sap tazalyǵyn saqtaýda Aqymet bastaǵan alash zıalylarynyń istegen isteri men uly bastamalaryna bas ımeı turý múmkin de emes.
- Ash adam as talǵamaıdy – A. Baıtursynuly shaǵyn ǵana alǵysózinde sanaly kisige asa mol aqparattyq tanymdyq bilim berip otyr. Onyń mazmunyn qaıta túsindirip otyrmadyq. Qazaqtan sýretshi bolmaǵanyna keıip, oqýlyǵym sátsizdeý shyqty-aý dep ishteı alańdaýshylyǵyn da jasyrmaıdy. Jáne oqytýshylardan joǵaryda atalyp ótken negizgi eki ádistiń (dybys ádisi men tutas sóz ádisi) qaısysy yńǵaıly ekenin aıtyńyzdar, ultty aǵartý isiniń tez ári úılesimdi jolyn tabýda aqyldasyp otyraıyq degen oıdy emeksitedi ǵalym. Sondaı-aq, sol tusta 90 paıyzy hat tanymaıtyn qazaqty aǵartý isinde zaman kóshine tez ilesýdiń mańyzdylyǵyn aıtady. Shart-jaǵdaıdy kútip, zaman jaqsarǵanda jaqsy oqytý baǵdarmalary arqyly eldi aǵartyp alamyn dep kútip otyrmaı, «barymen bazar bolyp», ǵylym men bilimge shóldep, ashyrqanyp turǵan halyqqa qaı ádispen bolsa da aǵartý isin júrgize berý kerektigin aıtady. Zaman jaqsarǵanda bergen dámdi asyńnan, muqtaj kezdegi qazirgi asyń qaıyrly deı kelip, ash adam as talǵamaıtynyn sheber sýrettep, oı-pikirin túıindeıdi.
Qymbatty oqyrman, mine bul, ult ustazy Aqymet Baıtursynulynyń «Álipbı. Jańa qural» atty oqýlyǵyna ózi jazǵan bir jarym bettik alǵy sózinen kórgen-bilgenderimiz. Kelesi jazbamyzda ǵalymnyń «Jańa quralyndaǵy» árbir qystyrma sýretter men sóz-sóılemderdiń syryn ashyp, oqyrmanmen oı bólisetin bolamyz.
Ádilet Aqymetuly
M. O. Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń ǵylymı qyzmetkeri
