AQAŃ JAZǴAN ASYL SÓZ-1 (Álemdik deńgeıdegi kóshbasshy ǵalym)

AQAŃNAN QALǴAN ASYL SÓZ – 1

 

Shaǵyn ańdatpa

 

Ult ustazy Aqań – Aqymet Baıtursynuly «Oqý quraly (qazaqsha álippe)», «Til-qural», «Saýat ashqysh (saýatsyz úlkenderge)» jáne «Álipbı. Jańa qural» qatarly oqýlyqtarmen birge, oqytýshylarǵa arnalǵan «Baıanshy», «Til jumsar» atty qoldanba quraldar jazǵany belgili. Ǵalymnyń HH ǵasyr basyndaǵy álem jurtshylyǵynyń ádebıettanýynda oıyp oryn alatyn kesek eńbegi «Ádebıet tanytqysh» týraly sóz aıtýǵa úlken akademıalyq deńgeı, asqaq parasat kerek. Al, biz ǵalym muralarynyń ishinde joǵaryda attary atalǵan oqýlyqtardaǵy mol rýhanı qazyna týraly azdy-kópti jazba jarıalaýmen kelemiz. Ótken joly A. Baıtursynulynyń «Álipbı. Jańa qural» atty oqýlyǵynan kezikken birneshe termındi sóz ete otyryp, «Aqańnyń kúnbaqpasy ne nárse» atty shaǵyn jazba jazǵan edik. Oqyrman qaýymnyń ult ustazyna degen iltıpatynyń joǵary bolǵany sonshalyq, atalǵan jazbamyzdy gazetter men resmı saıttar attaı qalap surady. Mine, osy ótinishten keıin, biz jaǵdaı jar berse, ǵalym muralaryndaǵy qundy sóz-sóılemderdi,  tarıhı derekterdi, Aqańa tán termınderdi jáne kónergen sózderdi jurtpen júzdestiretin «Aqańnan qalǵan asyl sóz» atty jeliles jazba jarıalap otyrýdy jón kórdik. Áńgimemizdiń álqıssasy ǵalymnyń 1926,1927 jáne 1928 jyly Qyzylordadaǵy Qazaqstan memleket baspasynan basylyp shyqqan «Álipbı. Jańa qural» atty eńbegi týraly bolady. Aqańnyń ádistemelik, tiltanymdyq turǵysynan uly kóshbasshylyǵyn, aqyndyǵyn jáne qara sózdiń qaımaǵyn qalqyǵan qalamgerligin onan ári dáleldeı túsetin derekterdi jurtqa jarıa etemiz. Ult ustazy týraly jeliles áńgimemizdiń jelisin úzbeı oqyp, oı-pikir jazyp otyrsańyz qýanar edik.  

 

AQAŃNAN QALǴAN ASYL SÓZ – 1

(Muqaba men aıqara bettegi aqparattar syry)

 

Aqymet Baıtursynuly ózi jazǵan oqýlyqtarynyń muqabasynan tartyp, ishindegi árbir aýyz sóz, ár sóılem, útir-núktege deıin shógeldikpen qaraǵanyna tolyq kez jetkizýge bolady. Oǵan ǵalymnyń «Álipbı. Jańa qural» atty oqýlyǵynan ózge eńbekteriniń tysqy betterin qaraý da jetkilikti. Atalǵan jańa quraldyń muqabasynan mynany baıqaýǵa bolady:

Muqaba jaıly birer sóz:

 

  1. Baıtursyn uly Aqymet. Kitaptyń oń jaq shekesine avtor aty «Baıtursyn uly Aqymet» (Ahmet emes, Baıtursynov emes) jazylǵan. Aqań 1912-1924 jyldar arasynda shyqqan eńbekterinde jáne basylymdardaǵy maqalalarynda aty-jónin «A.B», «Baıtursynov A.», «Ahmed Baıtursynov» úlgilerinde jazyp kelgeni belgili. Atalǵan kezeńde tóte jazý qoldanysqa tolyqtaı engenimen, kisi esimderinde, jer-sý ataýlarynda jáne dinı jora-josyndarda kezdesetin kóneden kele jatqan arab sózderi barynsha arysy shaǵataısha, berisi qadimshe úlgidegi kúıin saqtaǵan bolatyn. 1924 jyly Aqań bastaǵan ǵalymdar keńese otyryp, qazaq tilindegi bar 24 dybysqa 24 áripti qaldyryp, emle qaǵıdalaryn turaqtandyrǵannan keıin atalyp otyrǵan shettildik sózder men kisi esimderi qazaqy shapan kıe bastady.

Esimnen keıin kitap aty «ÁLİB-BİI» (ءالىب-ءبىي)túrinde kórkem husnıhatpen berilgen.

  1. Álib-biı. Aqań ne úshin «Álipbı» degen sózdegi «-ip»-ti «ib» úlgisinde berdi eken? Ary barmaı-aq, 1912 jyly tóte jazý qoldanysqa ene bastaǵannan bastap, sóz sońynda keletin «-p, -yp, ip» nusqalaryn 1930 jylǵa deıin qazaq basylymdary birtutas «-b, -ib, -yb» úlgisinde jazyp keldi. Al, sóz basynda jáne ortasynda keletin «p» dybysyn «p» (پ) árpimen aldy. Parta, arpa sıaqty sózderde keletin «p»-ny «b» men bermedi. Tek qana sóz sońynda «p» dybysy «b» bolyp jazylǵan. Munyń sebebi negizinen eki jaqtan edi.

Birinshi, alyp keldi, jetip bardy, qarap turmyn, álip-bı, t.b. sózderinde sóz sońyna kelgen «p» dybysy, «parta» men «arpa»- daǵydaı emes,  «b»-ǵa jaqyn estiledi.

Ekinshi, sóz sońynda keletin,  «p»-ǵa da, «b»-ǵa da jaqyn keletin osy «p» dybysyna úkim jasaýdyń tásilderi de qarastyrylǵan. Atalǵan úlgide kelgen sońynda «p»-sy bar sózderge «-y, -i» qosymshalaryn qosyp tekserip kórý tásili bolǵan. Mysaly, alyp – alyby, sarap – saraby, qorap – qoraby, árip – áribi, t.b. onyń ústine erindik, ezýlik úndestikti júıeli zerttegen A. Baıtursynuly bastaǵan alash zıalylary atalǵan «p» dybysyna ózge de zertteýler jasaǵan. Mysaly,  «alyp kelgen», «ketip qalǵan», «turyp alǵan», «bilip júr» sıaqty tirkesterde «alypkelgen», «ketipqalǵan» sekildi qatań daýyssyzdan aıaqtap kelesi sóz qatań daýyssyzdan bastalǵanda «p» dybysy «p» bolyp estilgenimen, keıingi tirkester «turybalǵan», «bilibjúrgen» bolyp estiledi. Osy turǵydan alǵanda, qazaqtyń «p» dybysy sóz sońynda kóbinekı aınymaly qasıetke ıe bolady. Sondyqtan, sol kezeńdegi ǵalymdar biraýyzdan sóz sońyndaǵy «p» dybysynyń «b» bolyp kelýin qoldaǵan kórinedi. Basqa dybystar týraly pikirtalasty kóptep kezdestirýge bolady. Biraq, «p»-nyń sóz sońynda kelgende «b» bolýyna qatysty daý-damaılar kóp kezdespeıdi. Múmkin, bizdiń qolymyzǵa túspegen de bolar.

Al, «Álipbı» (oqýlyqta álib-biı) sóziniń sońǵy býyny nege «bı» (ءبي) emes, «biı» (ءبىي) bolyp jazylǵanyn buryn da aıttyq. Ásirese, 1924 jyldan keıingi shyqqan eńbekter men resmı basylymdarda «ı» men «ý» dybystary daýyssyz dybys retinde qaralyp, daýyssyz dybystar qatar jazylmaıtyn zańdylyqqa sáıkes jáne qazaqtyń dybystaý qasıeti basshylyqqa alyndy. Mysaly, «biı», «kiıim», «syıyr», «alyý», «keliý», «syıaqty», t.b. sózderdiń osylaı jazylýyna eshkimniń ókpesi bolǵan joq.

  1. Muqabadaǵy sýret. Sanaly oqyrman ańǵaryp ta otyrǵan bolar, sýrettiń joǵarǵy bóleginde mal-dáýleti bar, beldeýinde at baılaýly turǵan qazaqtyń úıi. Astyńǵy sýrette keń, jaryq dárisqanada sabaq oqyp jatqan oqýshylar, bilim berip jatqan úıretýshi. Dárisqananyń bezendirilgen sýretteri de qazaqy oıý-órnekpen beınelenýi de bir syrdy ańǵartyp tursa kerek. Keńestik Qazaqstan Respýblıkasynda óz tizginiń óz qolyńda, kelip bilim úıren degisi kelgen de shyǵar oqýlyq avtory?! Keńes úkimetinen onshaqty jyl buryn jazǵan «Oqý quraly» atty oqýlyǵynyń muqabasyna qaraǵanda ózgeshelikke ıe bul sýrettiń de tarıhı syry bar ekeni belgili. Muqabadaǵy munarlanyp turǵan aıshyqtardy onan ary zertteı túsýdi oqyrman enshisine qaldyrdyq.

Aıqara betti ashalyq:

Aıqara bet dep júrgenimiz tıtýl bet. Iaǵnı, kitaptyń muqabadan keıingi beti. Aqymet Baıtursynuly bastaǵan alash zıalylary «tıtýl» sózin qalaı ataǵany belgisiz. Múmkin qatysty derekterdi biz kezdestire almaǵan bolarmyz. HH ǵasyr basynda shyqqan ondaǵan sózdikterdiń eshqaısysynan bul ataýdyń qazaqsha termıni kezdespeıdi. Tek 1936 jyly Qazaqstan baspasynan shyqqan «Qazaq tiliniń terminderi» (1-kitap) atty sózdikte «tıtýl» sózin qazaqsha dybys zańyna ıkemdep «tiıtúl» dep alǵanyn kezdestirdik. Endi Aqań jazǵan «Álipbı. Jańa quraldyń» tiıtúlinen kózimiz shalǵan sózderdi oqyrmanǵa kórsetelik:

  1. Qazaǵystan bilim ordasy. Bul atalǵan oqýlyqty bekitken, baspadan shyǵarǵan ǵuzyrly mekemeniń aty. Mundaǵy «Qazaǵystan» sózi túpnusqa boıynsha berildi. Sol jyldary emleni barynsha aıtylymǵa jaqyn jazý dástúri kósh bastady. Ana tildiń tazalyǵy úshin bul da bir dańǵyl jol edi. Keıin kele aıtylym men jazylym eki túrli bolǵandyqtan, búgingi tańda jazylǵan mátin boıynsha til burap sóıleıtin boldyq. «Kókózek», «Jańa qorǵan», «Aqedil», «Kók ala», «Tarapynan», t.b. dep oıly-shuńqyryna qaramaı qınalyp sóıle ıtinderdi kórip júrmiz.
  2. Jer júziniń eńbekshileri, birigińder. Bul endi alǵash ornaǵan Keńes úkimetiniń urany boldy. Kedeıler taby qurǵan teńdikke toly memleketti jarnamalaý úshin árbir basylymnyń qaq mańdaıynan osy sóılem oryn alyp otyrdy. Bul týraly kóp toqtalýdyń mańyzy joq.   
  3. Jańa qural. A. Baıtursynulynyń «Álipbı – jańa qural» oqýlyǵy 1926, 1927 jáne 1928 j. úsh ret basylǵan. Osy úsh nusqasynda úlken aıyrmashylyq joq. Biz sońǵy (1928 j .Qyzylorda) nusqasyn usynyp otyrmyz. Avtordyń bul oqýlyǵy 1912 jyldan 1925 jylǵa deıin asa mol basylymmen jyl saıyn basylyp, mektepterde qoldanylǵan «Oqý quraldarynyń» jalǵasy deýge bolady. Degenmen, bul «Jańa quraldyń» «Oqý quralynan» aıyrmashylyǵy asa zor. Ony tómende birtindep biletin bolamyz.
  4. 3 inshi iret basylyýy – «Álipbı. Jańa qural» buǵan deıin 1926, 1927 jyldary da kóp tırajben basylǵan.
  5. Túrli súgiretterimen basylǵan – bul eskertpe 1927, 1928 jylǵy eki nusqada bar. 1926 jylǵy basylymda joq. Biraq, úsh nusqada da túrli sýrettermen berilgen. Ǵalymnyń bul oqýlyǵyndaǵy qazaq áripterine mysal retinde berilgen syzba sýretter de erekshe. Bizdiń jeliles jazbamyzdy qadaǵalap otyrsańyz, olardy da tanystyryp otyramyz. Atalǵan oqýlyq sol zaman turǵysynan, tipti, qazirgi zaman úshin de asa joǵary deńgeıde jazylǵan qundy eńbek deýge bolady. Ony da kelesi jazbalarymyz arqyly onan ári dáleldeı túsetin bolamyz. Al, osy oqýlyǵynyń aıqara (tıtýl) betten keıin ózi jazǵan alǵysózinde: «Qazaq turmysyn beıneleıtin sýretshiler az bolǵandyqtan, qosymsha sýretterimiz tym kelisti bolmaı shyqty» dep asa kishipeıildikpen jurttyń túsinistik tanyta qabyldaýyn ótinedi. Ol týraly kelesi jazbamyzda ǵalymnyń alǵysózine arnaıy toqtalǵanda keńirek baıandaıtyn bolamyz.
  6. vaitursn ul – aıqara bette osyndaı jazý bar. Bul «A.Baıtursynuly» degen jazýdyń sol kezdegi qabyldaný aldynda turǵan latyn álipbıimen jazylýy. Bul latynsha eskertpeler 1926 jáne 1927 jylǵy basylymdarda joq. Sol tusta qabyldanǵan latyn álipbıinde de kisi esimderi bas árippen jazylmaǵan. Bul tóte jazýdaǵy dástúrli tásildiń jalǵasy deýge bolady.
  7. nalv-nvi jaha qural – « Álipbı. Jańa qural» degen jazý. Sol kezdegi qabyldaný aldynda turǵan latyn álipbıimen jazylýy. «n» belgisi arqyly tóte jazýdaǵy dáıekshini «ء» beınelegenin baıqaýǵa bolady.

  1. Balalarǵa tartyý.

Balalar, bul  jol basy danalyqqa,

Kelińder, túsip, baıqap, qaralyq ta.

Bu   jol men bara jatqan ózińdeı kóp,

Solardy kóre tura qalalyq pa?!

Danalyq – óshpes jaryq, ketpes baılyq,

Júrińder, izdep taýyp alalyq ta!

A. Baıtursynulynyń bul alty tarmaqtan turatyn bir shýmaq óleńi 1912-1925 jyldary kóp ret basylǵan «Oqý quralynda» jáne 1926-1928 basylǵan «Álipbı. Jańa quralynda» aıqara betten keıin turaqty berilip otyrǵan. 1921 jylǵy saýatsyz úlkenderge arnap jazǵan «Oqý quraly» men 1926 jylǵy «Saýat ashqysh» atty saýatsyz úlkenderge arnaǵan oqýlyǵynda bul óleń berilmegen. Ǵalymnyń oqýlyqtary eki baǵytta, atap aıtqanda, balalar men úlkenderge arnalyp jazylǵanyn osydan kórýge bolady. Jáne ǵalymnyń  oqýlyqty paıdalanýshylardyń jasy men oı-sanasyna qaraı oqýlyqtyń alǵashqy betterinen bastap árbir sóz-sóılemderge deıin aıyryqsha nazar aýdara bilgeni osydan baıqalady. 

  1. Tartyý (tartý emes). Ahmet Baıtursynuly bastaǵan ǵalymdar «ý» men «ı» dy daýyssyz dybys dep tanyp, emleni birlikke keltirgennen keıin, basqa daýyssyz dybystar sıaqty, atalǵan eki daýyssyz dybystyń da aldynda daýysty dysbystar keletinin turaqtandyrady. Sondyqtan, jýan daýystylar úshin «-yý», jińishke daýystylar úshin «-iý» nusqasy bekitildi. Buǵan deıin (1924 j.) «oquý», «tartuý», «kelúý», «bilúý» úlgisinde jazylyp kelgen sózder endi «oqyý», «tartyý», «keliý», «biliý» úlgisinde jazylatyn boldy.
  2. Bu – túpnusqa boıynsha berildi. Búgingi tańda «o kisi», «bu kisi» sıaqty silteý esimdikteriniń «ol, bul» nusqalary ǵana qoldanysta. Al, HH ǵasyr basyndaǵy basylymdarda «o, bu» úlgileri de jıi kezdesedi. Belgili alashtanýshy ǵalym Jubaı Orynaı, Ult ustazy A. Baıtursynuly qazaq jikteý esimdikteriniń sypaıy túriniń úshinshi jaǵy «ol» emes, «o kisi» dep ataǵany jaıly aıtyp ta, jazyp ta júr. Bul týraly tereńirek bilgisi kelgen izdenýshiler A. Baıtursynulynyń «Til-qural» oqýlyqtaryn paraqtap shyqsa yrǵynǵa batar edi.
  3. Shyǵarýshy – avtor «Balalarǵa tartý» atty óleńiniń sońyna osylaı dep jazady. Buǵan deıingi «Oqý quraldarynda» osy óleńiniń sońyna «A.B» dep esimin qysqasha jazǵan.
  4. Tıraj - 20 000 (jıyrma myń) – 1928 jylǵy basylym jıyrma myń danamen, 1927 jylǵy basylym 50 000 (elý myń danamen), al, 1926 jylǵy basylym 8 -17 myń danamen basylǵany kórsetilgen. Bul bir qaraǵanda kisi tań qalatyn kórsetkish. Degenmen, Aqymet Baıtursynulynyń ózge oqýlyqtarynyń 100 myń, 120 myń taralymmen qoldanysta bolǵanyn, tipten ol oqýlyqtar bir jyldyń ishinde suranyspen birneshe ret basylǵan, arada onshaqty jyl boıy aǵartý salasyndaǵy bostyqty tolassyz toltyryp turǵanyn eskerý kerek. Aqańnyń ǵana emes, Á. Bókeıhan, M. Dýlatuly bastaǵan qazaq  ıntelegentteriniń  sol tusta qazaq bilimi men ǵylymynyń jaryq juldyzdary bolǵanyna olardyń kitaptarynyń aıqara betterindegi sol sandyq kórsetkishterdiń ózi-aq aıǵaq edi.

Minekı, qadirli oqyrman, biz búgin ult ustazynyń «Álipbı. Jańa qural» atty oqýlyǵynyń muqabasy men alǵashqy eki betinde kezdesetin resmı aqparattarǵa taldaý jasap, sizderge usynyp otyrmyz. Kelesi jazbamyzda A. Baıtursynulynyń atalǵan oqýlyqqa ózi qoldanysqa engizgen asa qundy termınderin jáne kónergen tirkesterdi ortaǵa salamyz. Sondaı-aq, Aqańnyń uly aǵartýshy ekenin onan ári dáleldeı túsetin áıgili ádiskerlik qyrymen tanystyramyz. Sóz joq, A. Baıtursynuly álemdik deńgeıdegi kóshbasshy ǵalym.    

 

Ádilet Ahmetuly

 

M. O. Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń ǵylymı qyzmetkeri