Bárimizge belgili 2008 jyldyń jazy, Beıjiń Olımpıadasy bastalǵan kez. Sol bir kúnderde, týǵan ólkem Saýyrdyń bókteri, Jıekshı etegin qonys etken Altynbulaq aýylyna jol túsken. Dóńgelek sazdyń ishpekteı óńirindegi toqal tamdardy aralap kele jatyp balalyq shaq eske oraldy. Aq-jarqyn aýyldas baýyrlardyń alqam-salqam jaǵalary kózge ottaı basylǵan. Sodan beri saǵymdaı zymyrap on bir jyl ótti. Alakeýim shaq. Únsiz oıǵa shomyp ketsem kerek, kenet qońyraýlatqan daýystan selk etip telefonǵa qol soza berdim. «Baýyrym, Shaǵanoba men Kergentasqa baryp qaıtamyz!» dedi Maratbek aǵa Súleımenov tutqanyń ar jaǵynan tebirene sóılep.
Atan túıeniń órkeshindeı Saýyr men Semiztaı ortasyn orqoıandaı oraǵytyp bara jattyq. Jer-sý attary, el aýzyndaǵy ańyz-áńgimeler, tipti soqqan jeldiń únine sheıin Átekeń, Tóleýǵazy, Jumash aǵalarmen birge qulaq túrip kelem. Olar Qarakereıden órbitip, Jumyq balasy Qojannyń shejire tarıhyn tolǵap syr aqtardy. Máńgilik muz qursaýlaǵan Saýyrdyń kúngeıin jaǵalaı, batysqa bettep, kıiz úıdiń keregesindeı kóldeneń jatqan Keregetasqa kóz tastap, úlken-kishi Seterlini sholyp, Sandyqtasty qıaladyq. Álginde, Maratbek aǵanyń aıtqan sózinen keıin týǵan jerge baryp qydyrǵan kezder qaıta-qaıta oıǵa orala bergen.
Álqıssa. 2008 jyl Shandýn provınsıasyndaǵy Qytaı Medısınalyq Ýnıversıteti, Shandong Medical «Bilim berý jáne ınovasıalyq tehnologıalar» atty halyqaralyq konferensıaǵa sanaýly kún qalsa da, at basyn aýylǵa buryp, arýaq aýnatyp, aman-sálem jasadym. Aýyldaǵy úlken-kishi túgel «Átekeń» dep atap ketken, ákemniń aǵasynyń balasy Qulybekuly Áshin nemere inileri Kóken Tóleýǵazy jáne Qaısa Jumashty ertip aldy. Tóbedegi tórtteý túgel jınaldyq. Saýyr bókterindegi taqtaıdaı asfáltti quıyndatyp, kún arqan boıy kóterile bere Tekpisýǵa kelip jettik. Osy jerden Qazaqtyń Qojan rýy meken etken baǵzydaǵy jer-sý attar bastalady. Júzimiz qubyla, miner jaq qaptal Semiztaı, qamshylar tusta Saýyr, qustyń qos qanatyndaı kerilgen eki taýdyń arasy 40-50 shaqyrymdaı jer. Shyǵystan batysqa, batystan shyǵysqa poıyz relsi ispetti paralel sozylyp jatyr. Aldyda munar tartqan Tolaǵaı ertoqymnyń qasyndaı qasqaıyp qaq mańdaıda tur. Saýyrdyń Qaraqamyr saıymen Búırektiń ókpe tusyndaǵy Kıtiń (Húıdiń) ózenine keldik. Sarqyrap jatqan sýǵa, ústidegi lypany sypyryp tastap súńgip ketken edik. Býyrqana bulqynǵan qatty aǵyn aǵyzyp bara jatqan soń tastaı sýyq sýdan sytylyp jaǵaǵa shyqqanda tisim-tisime tımeı qalshyldap, “húıdiń” sóziniń qandaı maǵana beretinin suraǵam. “Sýyq, yzǵarly, jeldi” dep ún qatqan Átekeńe qarap, “Qaı jurttyń tili?” deı bergenim sol eken: “Qojan-Ǵun tili” dedi Tóleýǵazy kúle ázildep. Sút pisirimdeı ýaqyt júrip Qyzyl ózennen ótip, Tolaǵaıdy arqaǵa tastap, Aýyzshıde tizgin iriktik. Bókterdi quldılap aqqan qos ózen Tolaǵaı baryp jazyqtaǵy Qojannyń egistigine jaıylyp sýaryp ketetin kórinedi. Onyń teristiginde qısyq saıdyń basy bıik taýǵa ulasyp, ózendi saıdyń etegindegi sozylǵan jazyqta jalǵyz qazdıyp turǵan Tolaǵaı halyq sanasynda sý kindigi degen túsinikpen qalǵan. Osy eki arada alasa adyrtaý Bóleqara bólek tur. Búırekten Qyzyl ózen, kishi Kıtiń (Húıdiń), úlken Kıtiń (Húıdiń) sıaqty qos Kıtiń (Húıdiń) ótip Tekpi, Toqjaılaý, ármen Saýyr tumsyǵy, Qarasaı, Sarytumsyq, Úshbulaq, Jylandy, Mátiǵul saılarynan shyqqan sý qosylyp Shaǵanoba quıylady. Aýyzshıdiń kúngeıinde Tákilgen, shyǵysynda Sartomar, Úsigen, onyń aldy Kókadyr, arty Qyzyladyr, bunda jońǵaısha Muhannyń tasqorasy. Shekarashylarǵa qujatty tirketip, arnaıy ruqsattama aldyq. At basyn Dárjannan Tákilgenge burdyq. Tákilgen – kóne túrik sózinde “oba” degen uǵymdy bildirse kerek. Onyń qasyndaǵy alasa adyrdyń tik saıy úlken Qomsha, qısyq turǵany kishi Qomsha dep atalady. Dárjandaǵy ný-jynys orman, sarqyrap aqqan ózen shýy qulaq tundyrsa, tóńirekti kómkergen alýan tústi qalyń shóp kózdiń jaýyn alady. Osy jerde uıysa qonys tepken Qazaq aýylyn 1962 jyl Beıjińnen qyzyl tańbaly arnaıy buıryq qaǵaz túsip, halyqty shyǵysqa qaraı 100 shaqyrym shekaradan shegindire kóshirip aparyp tastaıdy. Olardyń deni Qojan rýy bolatyn. “Elý jylda el jańa”. Altynbulaq, ary jaǵy Saýyrdyń kóksaıyn jaz jaılap, Salbyrtyny qys qystap eki aýyl mal sharýashylyǵy, Qylǵynty, Delýinde egin sharýashylyq úsh aýyl bolyp bár-bári kúni búginge sheıin ósip-ónip jatyr. Kindik qany tamǵan týǵan jerge degen saǵynysh menen góri aǵalardan kóbirek baıqalady. Olar Tekpiniń jotasyna alqynyp shyǵyp jan-jaqqa kóz salǵanda, at jalyn tartyp minip, azamat bolǵan shaqtaryn, týǵan ólkesinen kúshtep kóshirilgen ókinishterin aıta almaı turǵandaı kórindi. Kókirekke berish bolyp qatyp qalǵan sherlerin tóge almaı turǵandaı sezildi. Tar jol, taıǵaq keshýler eske túsip, ishtegi sher tolqyp, óksik atyp áh urǵan yndaı bir shaqta rýhanı pana bolǵan, aqylshy asyl aǵalary Álibekuly Qızatollany eske alysqan. Onyń qaıshylyq pen kúreske toly ómiri, Alybaıdyń aqshıin jaılap jatqan jyly, ákesi Bulanuly Álibekti «japon shpıony» dep, jala jaýyp ustap áketken sátten bastaldy. Ákemniń eń úlken, týǵan aǵasy Álibekti ustaǵanda aýyl tún jastananyp Mańyraqty bókterleı úrke kóshken. Qazaq Respýblıkasynyń 1993 jyly 14 kókektegi «Saıası náýbat qurbandaryn aqtaý týraly» zańyna baılanysty Á. Bulanovtyń ólimi jáne jerlenýi jóninde táptishtep jazǵan anyqtamany tapsyr alyp Qızatollanyń inisi Manapqa jibergem. Alybaıdyń aqshıin jolshybaı aralap, Manap aǵa Astana keldi.
Qyryq jylǵy túrme ómirinde “Qylmys” romanyn jazǵan Qajǵumar Shabdanmen bir synypta oqyp, jaqyn dostyqta bolǵan, Qızatolla romanda ultshyl keıipker retinde aıyryqsha sıpattalady. Kitapta Qızatollanyń esimi ózgertilmeı berilgen. Qobyq mońǵol avtonomıa aýdannyń negizin qalap, qazaq, mońǵol, qytaıdyń basyn qosyp, ákisshilikti basqara júrip halyq arasynda ańyz-áńgimelerdi jıyp hatqa túsiredi. Sonyń ishinde Aqjardyń soltústik batysy, Mańyraqtyń etegindegi Alybaıdyń aqshıin, Esenquldyń batyr qyzy Jándeli týraly jazǵanyn aǵalar rastap aıtyp otyrdy. Átteń! Átteń-aı deısiń! Sol qundy dúnıe saqtalyp búginge jetkende, ertegi ańyzdy emes, jadyda jattalǵan senimdi derek bolar edi. Shınjań uıǵyr avtonomıa basshylarynyń eń joǵary shendisi Býrhan Shahıdınnen Qızatollaǵa hat kelgen. Bul hat Maonyń júrgizgen mádenıet revolúsıasynyń dúmpýi estile bastaǵan shaqta jetken. Áne-mine úzeńgige aıaq salyp, endi júrgeli turǵan ony shap berip ustap alyp, temir torǵa toǵytady. Arada aı ótip, “Qızatolla joǵalyp ketti” degen habar jetip, ákem Nazarbaı túrmeniń tóńiregin izdep júrip, sol mańdaǵy qudyqtan onyń óli denesin taýyp alady. Ol kezde janaza shyǵarýǵa ruqsat joq, qaıtys bolǵan adamdy joqtap kóz jasty kóldetip tógýdiń ózi qıyn. Ákem máıitti kóterip, Semiztaıdyń qaradyryndaǵy jotaǵa jerleıdi. Marqumnyń hattap jazǵan dúnıesin túgel órtep qurtady, bir qyzyǵy, joǵarydan jetken álgi hat saqtalyp qalady. Bul kezde Qajǵumar Shabydan tarym oıpatyndaǵy eńbekpen túzeý lagerine aıdalyp ketken. Qızatollanyń jylyna jetpeı “Tórt kóneni joǵaltý” uranymen Qojannyń shóberesi – Qonaqbaıdyń kıiz tymaǵyn ákemniń basyna kıgizip, atqa teris mingizip, “shetpen astasqan, pantúrikshil” degen jala jaýyp, baılap-matap aıdap áketedi. Bulan áýletinen aman qalǵan jalǵyz tuıaq marqum ákem bolatyn. “Shorǵa soǵysynda Qabanbaı batyr jońǵarlarmen soǵysyp júrip, Tarbaǵataıdyń jazyǵyn qaıtaryp alǵanda Seńgir-Meńgir arasynda biraz qashqyndar taýdyń ishinde tyǵylyp, qaraqshylyq jasap, Qarashanyń batyry Shaqabaıdyń jaqsy kóretin balasyn óltirip ketken” dep ol oraǵyta aıtyp kelip, “Shaqabaı ashýǵa minip, qashyp-pysqan qalmaqtyń bárin jıyp alyp qoısha baýyzdap tastaıdy. Alybaıdyń aqshıine jaılyp aqqan ózenniń “Qandysý” ataýynyń syry osylaı edi” dep edi tip-tik otyrǵan qalpy qadala qarap. “Mańyraq, Kıtińara arasynda belgisiz bir jaqtan aýyp kelgen qaraqalpaqtar paıda bolyp, olardy bes-altydan bólip alty Jumyqtyń ishine Alybaı taratyp jiberedi. Sol kúıi eldiń ishine álgi Qaraqalpaqtar sińip jutylyp ketken” degen onyń Mańyraqtyń jotalaryn sóz etken árbir sózinen saǵynysh esip turatyn. Osyndaı áńgimeniń arasynda Esenquldyń úsh ulynan keıin ergen eki qyzdyń biri, batyr qyz Jándeli týraly aıtqan. Ókinishke qaraı Qızatollanyń jazǵany órtenip, kóne kózder o dúnıelik bolyp ketti. Alybaıdyń aqshıi jóninde Álibekuly Manap 62-jyl jasalǵan karta baryn, kartada shyǵystaǵy taýlardyń saı-salasy rý-taıpalardyń atymen jazylyp, árbir jotasyna sheıin jiliktep kórsetilgenin aıtyp keldi. Sol jaqta jer basqarý salasynda uzaq jyl jumys atqarǵan, qazir Astana agrarlyq ýnıversıtetiniń aǵa ustazy Ádilbek te rastap otyr. Qynjyltatyn bir jaı karta qolǵa túspedi.
Ótken tarıhty aqtaryp Dárjannan ketip, ilge tarttyq. Úsigen saıynda aıaldap, arqyrap aqqan ózendi keship, qorshap soǵylǵan qora sıaqty shuńqyr ashyǵa tamsana qarap, Qyzyl adyrdy basyp, bıik qarashaǵyl taýǵa shyqtyq. Uzynnan sozylǵan taýdyń jaratylysy, saıdan qulap aqqan bulaq syńǵyry, jotasy, árbir qıyrshyq tasy, qyltanaq shóbine sheıin tarıhtan syr shertedi. Bal dáýren baqytty balalyq shaqtary ótken jerdiń árbir qıyrshyq tasyna tesireıip qaraǵan aǵalar jastyq shaqtyń izin oıly kózben úńile izdeıdi. Ákesi Qulybekti alyp ketken qystaýdyń jermen-jeksen bolyp jatqan jurtyna balasy Átekeń qulazı qaraıdy. Qystaýdyń arqa tusynda alasalaý Qarajal taýdan Bessala adyrynyń jelkesinde sıyrqýraıdan sý myltyq jasap alyp atysyp oınaǵan kezderin saǵynyshpen eske alysty. Kókadyrdan joǵary qoralanǵan tasqoraǵa uqsas kók ıir tas tur. Saıdyń qoıyn-qonyshy jazda jaıqalyp jap-jasyl bolǵanda Qojan aýyly qoılaryn oraltady. Kóldeńdep uzynnan uzaq sozylǵan úlken tasqora qyzdyń jıǵan júgindeı dersiń. Boran tımeıtin yqtasyn ekeni baıqalady. İlgerdegi eńseli kóktaý qoınaýynda alýan túrli ósimdikter, taýsarymsaq, shoshala samsyp ósip tur.
Áýelgi tustan batysqa bettep Qyzylaıyryq saıyndaǵy Qojandardyń shappalyq jerine keldik. Irek jolmen bıik tóbege shyǵyp edik, qazdıyp turǵan qaraýyl kórindi. Sol jerden Qojan urpaǵy arǵy-bergi betke ótedi eken. Qarǵa attam aralyq, 1943 jyl Shyńshysaı úkimeti Qulybek Bulanulyn ustap alyp ketken jer. Ony Úrimji túrmesine aparyp, aqyn Tańjaryq Joldyulymen birge qamaıdy. Shyńshysaı túrmesinde aqynnyń “Túrme hali” dastanynda jyrlanǵanyndaı Qulybek Bulanulynyń kóbesine ıne júgirtip, qyp-qyzyl shoqqa tabanyn bastyryp, myń bir azappen qınap óltiredi. “Anaý, úlken taýdyń ańǵary Qystaý saı” dedi tereń kúrsingen Átekemniń oıy onǵa bólinip, sanasy san-saqqa ketti bilem. Jetpisti jotalaǵan shaǵynda ata-baba jurtyna kelip turyp, áke rýhyn sharq uryp izdeý qandaı azap edi. “Ármen qaraı kóz ushynda turǵan júrek sekildi alyp qaratasty Ulartas deıdi. Onda ular óte kóp, basqa ań-qustarda az emes, qasqyr, túlki, arqar, qulja, buǵy, maral, bóken, málin sıaqty ańdar arǵy-bergi betke ótip oınaq salyp júredi, aqqoıan, sýyr, qarsaqtar bókterlep órip júredi” degen Átekem “Ulartastyń etegindegi jazyqtaǵy jaıylyp tik turǵan aqsary tústi kerege tárizdi bólekti Keregetas deımiz” dedi alysqa muńly kózin qadap.
Sarqyrap aqqan ózenniń ózi kúıbiń tirlikte bir-birin túsinýge qulyqsyz jandardan góri ózgeshe kúıge bólegendeı áserli kórinedi. Álem jurty Beıjiń Olımpıadasyn tamashalap júrgende Tekpiniń taý-tasyn sanap, Shandýn provınsıasy, Qytaı Medısınalyq Ýnıversıtetiniń stýdentterine dáris oqýdy támamdap, qala ortalyǵy Jınannan shetkeri jatqan bir taýdyń qýysyndaǵy Konfýsııdiń qorymyn ekskýrsıalap barǵanymda Kıtiń ózeniń tasyp aqqan sarqyry, saı-saladaǵy bulaqtyń syńǵyry, taýdyń janǵa jaıly qońyr samaly esten ketpeı qoıdy. Shandýnnyń taý jotalaryna qıalap salynǵan jolmen ilbip basyp, qytaıdyń oıshyl, fılosofy Konfýsııdyń týyp-ósip, jerlengen jeri Súıfý qalasyndaǵy úlken qoryqta qaz-qatar tizilgen taý-taý obalardy álemniń onshaqty elinen kelgen ǵalymdar aralap júrdik. Qorymdy tolyq kórip shyǵýǵa bir kún ketedi. “Qý molany qyzyqtap qaıtemin” dep qushaq jetpes jýan terektiń saıasyn kóleńkelep otyra ketkem. “Bul terektiń bes júz myń jyldyq tarıhy bar” dedi janyma jetip kelgen shynashaqtaı qytaı qyz taqyldap.
Eki kún buryn Maratbek aǵamen tildesip sóz baılasyp aldyq. Mıdaı jazyq dalanyń taspadaı asfálttinde áldıleı terbelip, japonnyń janǵa jaıly kóligi toıota kamrıdiń qaq tórinde shalqalap jatyp, mamyq júrispen qaljyrap Semeı qalasynan óttik. Osynaý keń dalany Qabanbaı babamyz at ústinde júrip, jar qulaǵy jastyqqa tımeı qorǵady ǵoı. Qalba jotalaryn artqa tastap, elsiz jazyq dalany kezip kelemiz. Semeıge deıingi joldyń qos qaptalyna alma kezek almasyp jylyp aǵyp jatqan Ertis boıynda Qojan atamyz jerlenipti deıtin sóz estittik. Bireýler Shorǵa soǵysynda qaıtys boldy deıdi. Qojan 1670 jyl dúnıege keldi degen derek taǵy aıtylady. Onyń balalary Esenqul, Qabash, Tileýmet 1710 jyldardyń aldy-artynda dúnıege keldi deıik. Osyǵan qarap, Esenquldan týǵan úsh ul Alybaı, Nurbaı, Janbaı, eki qyzdyń biri Jándeli 1725-1735 jyldar arasyn ilgerindi-keıin týǵan dep shamalap kelip, 1750 jyly seksen kúndik Shorǵa soǵysynda, Qojan 80 jasqa toldy degen logıkalyq esep jasap kórdik. Jońǵarlar 1723 jyldyń kókteminde qazaq halqyna shabýyl jasaıdy. Sol soǵysta árbir on adamnyń tórteýi qaza tapqan. Bul derekti Shákárim Qudaıberdiuly rastaıdy. Qojan 1723-1725 Aqtaban shubyryndy, Alqakól sulamadaǵy qyrǵynda bar ma, joq pa? Alakól men Itishpes kóliniń arasynda 1729 jyly Ańyraqaı shaıqasyna qatysty deý qısynǵa kelmeı tur. «Aqtaban shubyryndy Alqakól sulama» qasiretinen keıin Bulanty, Bileýti ózenderiniń ortasyndaǵy keń jazyqta 1727 jyly shaıqasyp mert boldy desek esebimiz qabyspaı qoıdy. Ertis boıyna jerlendi deýimizge esh negiz taba almadyq. Jońǵar soǵysyna qol basshylyq etken Qarakereı Qabanbaı 1735 jyly Shaǵan shaıqasynda Qojanuly Qabash baýyryn ertip júredi. Qojannyń úsh uly 1752-1754 jyldary qazaqty jońǵarlardan azat etý joryǵynda soǵysqa qatysqany anyq. Osy mezgilde Jándeli batyr qyzdyń soǵysta mert boldy deýge negiz bar. Osyǵan qarap Qojan 1670 jyldar shamasynda týǵan degen boljamdy naqtylaı túskenmiz jón.
Baltabaı 1745 jyl dúnıege kelgende ákesi Alybaıda úsh myń jylqy bolypty deıdi kónekóz qarttar. Baltabaı er jetip el-jurtqa ıelik etedi. Ol jylqyny 1768 jyly Saýyrǵa qystatyp, sol jyldyń jazynda Alybaıdyń aqshıine ákelip jaılaıdy. Ákesi Alybaı dúnıeden ozǵanda 500 bıeniń jal-quıyryǵyn kúzep, ony bıeniń sútine ılep Alybaıdyń aqshıinde úlken mazar turǵyzady. Alybaıdyń nemeresi Qonaqbaıǵa da myńdaǵan jylqy bitken eken. Ádette qulaq túrip nazar salmaı qoıǵan dúnıeniń ókinishi kóp bolady. Kóne kóz qarıalar ketken soń álgi ókinish tipten órshı túsedi. Keıde, tyńdaı berseń ańyz kóp, yńǵaı kórseń abyz kóp. Raıymbek sheshen týraly áńgime órbitseń “Ordyń qaraǵashy” jóninde alypqashpa sóz eselenip áýelgi qusaly oıdy qozdyra berdi. Derek sózge sensek, 1723 jyly «aqtaban shubyryndy» bolǵanda kereıler Altaı, Tarbaǵataıdan Syrǵa aýady, odan Orynbor ólkesine (Orǵa) qaraı ótken. Osy “ordyń qaraǵashy” jaıynda Sandyqtasta jatqan Raıymbek jer shekerasyn anyqtaý úshin komısıalar jıynda shekara belgileý daýyna qatysyp “Ordyń qaraǵashynan ary orys shekarasy” dep bekitip berip ketken desedi. Túsinikti, abyz ben ańyzdy tyńdap edik, adasa bastadyk. Osy tárizdi Alybaıdyń aqshıi kóz alda tursa da kóńilden kóship, kómeskide qala bergen. Qabanbaı aýylynyń tústigi, Qojannyń inisi Táýkeden shyqqan batyr Shaqaman atymen atalatyn aýylda Alybaı bir, Alybaı eki qoralary bar, aqshıli shabyndyq jerden shaýyp alynǵan shóp maıa-maıa bop úıilip jatatyn. Elimiz egemendik alǵan jyldardyń basynda Qabanbaıdyń aýylyna Alybaıdyń aqshıiniń bir buryshyn qaratyp, “Alybaıdyń aqshıi” degen atpen kartaǵa túsirip hattaǵan. Baıaǵyda atty adam kórinbeıtin bıik aqshıdi Alybaı aýyly jaz jaılap, qys qystap júrgen. Etegin qyzyl topyraq kómkergen qara shaǵyl jotaly betkeıdiń ar jaǵynda “Terisaıyryq” ózeni basqa arnada aǵyp baryp burylyp Shilikti, Tasbastaýǵa quıylyp, sodan soltústiktegi Mańyraq, Tarbaǵataı arasyndaǵy Seńgirden qaırylyp aqqan sýdyń saǵasy Alybaıdyń aqshıiniń arasymen jaıylyp, Qandysýǵa qosylyp, Qabanbaı aýylynyń shyǵys jelkesin kesip ótip, Zaısanǵa baryp quıylady.
“Jetaral jerim-aı, Saýyqshyl elim-aı” – dep Qojan eli ánge qosatyn Jetiaraldy tústikke tastap, Mańyraqtyń batys teriskeı tumsyǵyna óttik.
Bizdiń aýyl Mańyraqtyń bókterinde eligaı,
Uzaq boldy alysqa ketkenińe eligaı....
Shóbi shúıgin, sýy bal qutty qonys Mańyraqta jaıylǵan saýlyq qoıdyń jelimi syzdap, emsheginen sút aǵyp kógendegi qozylarǵa jamyraı júgiretin qasıetine qarap “Mańyraq” atap ketse kerek. Osynaý taýly óńirdiń ózenderi derlikteı tartylyp, shóleıtti dalaǵa ulasqan Mańyraq, Tarbaǵataı arasyndaǵy Shilikti jazyǵy, shyǵysyndaǵy Saýyr-Saıqan, Qarasaıdaǵy jer-sý attary; Kákentaldy, Másálim kóli, t.b., ataýlar Qojan rýymen tyǵyz baılanysty bolýy kóp jaıdy ańǵartyp tur.
Zaısan kólinen tústikke kóz salsań shyǵysynda Mańyraq, batysyndaǵy Kıtińqara (hýıtiń – sýyq, yzǵarly, jeldi) túıeniń qos órkeshi ispetti, jıek tusynan moıynyn kekjıtken býranyń basy tárizdi Tolaǵaı tym tákkápar kórinedi. Kóktemde qar erip, Espe ózeni tasyp, Mańyraq etegindegi qyp-qyzyl topyraqty jýyp-shaıyp Tolaǵaıdy aınala Zaısanǵa quıylatyn qyzyl tústi ózenge qarap “qandysý” dep atalyp ketýi bólek áńgime.
Mańyraqtyń shyǵys tumsyǵynan Saýyr Saıqannyń aqbastaý shyńy qyltıady. Ońtústigin jaǵalaı Tarbaǵataı silemine jalǵasa sozylyp, bir-birine ulasqan beles-beles adyrlar men taýlardy betke alyp Mańyraq teriskeıinen Aıdaǵarlynyń aýzyna quldılap kelgende mysyq murt betege shyjyǵan kúnniń kózine qaqtalyp sarǵaıyp jatty. Kóne tarıhty qoınaýyna búkken Mańyraq, Saýyr, Tarbaǵataı jotalaryn túıistirip turǵan Zaısandy orystyń Petr İ bekinis salatyn shyǵys qaqpasy retinde 1739 jyl nazarǵa alady. Onyń armany 1860 jyl oryndalyp Zaısanyń irgesi qalanady. “Zaısanym, jıylǵan jaqsy-jaısańym” degendeı V.Z.Galıektiń myna bir jazbasyna kóz salaıyq. “Ultty oıatqan kitaby”-nan Ǵusman Jandybaev jasaǵan aýdarmada Mirjaqyp: “1904 jyly Semeı oblysynyń qytaı shekarasyna taıaý derlik Zaısan ýezindegi aýyldyq mektepterdiń birine aýystyryldym, munda 1907 jylǵa deıin qyzmet ettim”. Ol jolǵa shyqqanda 23 mamyr kúni Abaı dúnıeden ótedi. Mirjaqyp Abaıdyń asyna barǵysy kelgen. Qazaqtyń uly aqyn-aǵartýshysy Abaı Qunanbaevpen E.Mıhaelıs dos bolǵan. Abaı 1893 jyly Mıhaelıstiń úıinde birer kún qonaqta bolǵany aıtylady. Olardyń dostyǵy Abaı qaıtys bolǵanǵa deıin, 20 jylǵa jalǵasqan. Evgenıı Mıhaelıs 1861 jyly kúzde Peterbýrgte stýdenttik tolqýlarda Shelgýnovtyń “Jas urpaqqa” úndeý qaǵazyn taratqannan keıin Petrozavodskige jer aýdarýǵa jiberiledi. Ol 1867 jyly Ile Alataýy ólkesine suranady. Bir mezet Zaısanda prıstav jáne sýdıa bolyp jumys istegen. Mirjaqyp Dýlatuly Zaısanda bolǵan kezinde ol jóninde estip-bilip, onymen kezdesýi múmkin. Oqyrman Zaısanǵa jıylǵan jaqsy-jaısańdardyń ne qatysy bar dep oılaýy múmkin. Biz buny Jándeli batyr qyzdyń tarıhyn asha túsý úshin aıtyp ormyz. Shaıqasta qaıtqan Jándeli Abaıdan nebary tórt-aq jas úlken. Bizdiń qalamǵa ilinip otyrǵan tulǵalardyń tipti Abaı, Shákerim jáne uly aqynnyń shákirtteriniń nazaryna batyr qyz qalaı ilikpeı qaldy degen zańdy suraq týyndaıdy.
Qazaq jeriniń ıeligi qytaı men reseı arasynda 1861 jyly qazan aıynda Sháýshek qalasynda qol qoıylyp bekitilgenin eskere kelip, odan buryn Kereıler qytaılarmen aralas turýy sebepti gýń, kóp qaýip joq alystaǵy arǵyn bıleýshisine han ataǵyn, shekerada turǵandyqtan Naıman bıleýshisine ýań laýazym atyn bergen bildik. Bul kezde Tórtýyl urpaqtary Qara Ertistiń eki jaǵasyn mekendegen bir bolys el edi. Olardyń bir starshyny Ertistiń oń jaǵyn, qalǵan 8 starshyny sol jaǵyn, ońtústigi Zaısan bekinesine deıin Qaratal, Sarybulaq, Qarabulaq, Aqaral ózenderiniń boıynda Jemeneı, Kókjotalarda júrgen. Endeshe, Saýyr, Altaıdy meken etken Tórtýyldar Mańyraqqa deıin ortada jatqan Kereılerdi atap, Sanıaz tórelerden sekirip ótip, 18 jastaǵy qyzy Qojannyń jeri Mańyraq saıyn jaýlardan qorǵap soǵysty deý shyndyqqa janaspaıdy. Batyr qyzǵa arnap eskertkish qoıyp jatqanda Qojan urpaqtary qaıda qarap otyrdy degen oı da joq emes. Jalpaq jurt komýnıst tusynda “Restoran” atap ketken saıdyń tarıhı esimi el ishinde estile bastaǵanda, oǵan ıe de tabyla ketken. Qazir kim batyr, kim jaqsy, sony ıelep ala qoıatyn pysyqaılar kóp. Tarıhta bolǵan batyr qyz Jándeliden tulǵa jasap, ózimizdi zor tutyp, bireýdi qor qylý nıetimiz joq, bizdiń maqsat jazylmaı qalǵan shyndyq jaıdy tylsym tabıǵat tilimen sóıletý. “Saıdyń tar shatqalynda Jándeli qyz bastaǵan qazaqtar kúni buryn domalatatyn tastarǵa deıin ázirlep, eki jaqtan sadaq oǵyn qarsha boratyp qarsy alǵan”. Dál osy jerden jaýlardyń ótetinin kúni buryn qalaı bilip qoıdy degen qısyndy saýal týady. Meıili, uzyn qulaqtan estip bildi deıik. Baıjigittiń týyn daraboz Qabanbaıǵa ustatyp, nemeresi Qabashty qolynan jetektetip jibergen Jumyqtyń qaıysqan qalyń qol sardarlary óz jurtyn tastap qaıda ketken? Erkek kindiktiń bári soǵysta, aýylda áıelder men balalar qalǵan desek, Jándeli soǵysqan 1867 jyly qazaq dalasynda qandy qyrǵyn úlken soǵys ótkergen tarıhta joq. Sondaı-aq Mańyraqtyń kúngeıi men teriskeıin, saı-salasyn aqtaban shubyryndy kezinde alty Jumyqtyń balasy ata qonysyn kóziniń qarashyǵyndaı qorǵap júrdi. Sonymen birge Mańyraq aspan tirep turǵan asý bermes bıik taý emes. Jazylǵan jaıdyń jelisine sensek, “Saıdyń aldy bekitilgen. Uzyn naızaly (6 m-ge deıin jetken) manchjýrlar tar saıda eshqandaı aıla jasaı almaı, bir-birine soqtyǵyp jeńiliske ushyraǵan” deıdi avtor. Caı ishinde turyp shalqaıyp qarasań basyńdaǵy tymaq domalap túsetindeı tereń shatqal deı almaısyń, jaýlar saıǵa kirip qamalmaı-aq taýdyń kez kelgen tusynan órleı jotalap óte berýge bolady. Ózin ólimge baılap, ajalǵa asyǵatyn jaý sonshalyq aqymaq bolmas. Batyr qyzdyń soǵysyn tarıhshy Ahmet Toqtabaı 1867 jyldy kórsete kelip, “qyzylaıaqtar (manchjýrlar alysqa jaıaý júrýge shydaý úshin aıaqtaryn qyzyl matamen tańyp tastaıtyn bolǵan, bir jaǵynan áskerı belgisi bolǵan, jez aıylmen, uzyn naızamen qarýlanǵan, ofıserleri ǵana atqa mingen” dep sıpattaıdy. Osy jerde qyzyl-sary túster týraly toqtalýǵa týra kelip tur. Jerdiń sımvoldyq túsi sary – “hýan” uly, keremet degen maǵynada bolyp “hýandı” ortalyq memleket bıleýshilerin ımperatorlaryn bildiredi. Qyzyl tús – otyń sımvoldyq túsi bolyp asqan aılaker jaýyngerlikti beıneleıdi. Jándeli soǵysty dep kórsetip otyrǵan mezgilde, batys eýropa elderiniń birneshe jyl qytaıǵa júrgizgen “apıyn” soǵysynan keıin aǵylshyn-fransýz áskerleri 1856-1860 jyldary ekinshi “apıyn” soǵysyn bastap, 1860 jyl Tánszın, Pekındi basyp alady. Sın ókimeti 19 ǵasyrdyń bas sheninde İle, Tarbaǵataı aımaqtaryna jergilikti qazaq rýlarynyń qonystaryna suqtana bergen soń Qojanuly Alybaı bastaǵan Qazaqtar aıaqtaryn qyzyl shúberekpen orap alǵan áskerlerin Altaıǵa qaraı qýyp yǵystyrady. Osy “qyzyl aıaqtar” 1867-1868 jyl Altaıdaǵy Ajy tórege qater tóndirip shabýǵa kirisedi. Ertis pen Saýyrda otyrǵan qazaqtardy 1869 jyldyń kókteminde tonaýǵa kóshedi. Sodan soń Kereıdiń batyrlary qyzyl aıaqtarǵa kúırete soqqy berip, Altaıdan Qobdaǵa asyryp jiberedi. Bul oqıǵa halyq jadynda “qyzyl aıaq” shapqynshylyǵy degen atpen qaldy. Al, Mańyraq taýyndaǵy Shilikti men Zaısanǵa baratyn «Qyzylaıaqtyń qyrǵyny» dep atalyp júrgen jerdiń Jándeli qyzben esh qatysy joq. Manchjýrlar týraly qujattarǵa kelsek, shyǵys shekaradaǵy qazaqtardyń is-qımyly, deplomatıalyq áreketteri, Sın batshalǵynyń shekeraǵa qatysty saıasaty 1750-1820 jyldarda deıingi qytaı arhıvteri boıynsha zerttelip, 1820 jyldardan keıingi derekter reseıdiń arhıvindegi tarıh boıynsha zerttelip júr.
Osy oraıda «...bizdiń elden shyqqan on segiz jasar Jándeli esimdi batyr qyz qol jınap, jaýdy osy shatqaldyń eki jaq bıiginen tosyp alypty. Sany kóp, qarý-jaraǵy basym qyzylaıaqtardy taýdan domalatqan kesek tastarmen qyryp salypty....Mańyraq taýynan bastalyp, Zaısan kóline deıin sozylǵan saıdy halyq osy kúnge deıin «Jándeli saıy» nemese “Qyzylaıaqtyń qyrǵyny” dep ataıdy» dep jazdy A. Toqtabaı. Qyzyl aıaq shapqynshylyǵy kezinde qarýly qaqtyǵysta ot qarý paıdalynǵan eskermeı ketse kerek.
“Qazaq halqynyń jońǵar basqynshylaryna qarsy kúresi” taqyryby arqyly doktorlyq dısertasıa qorǵaǵan Kámen “Jumyq batyr” hıkaıasynda bas keıipkerlerdiń biri Qojanuly Qabash bıik shoqyda otyryp, “Shúrshit qyrylǵan” dep keıin kele “Shúrshitsý” atalyp ketkenin baıandaıtyn tus bar. Bala kezimde toqsandaǵy abyz aqsaqaldar aıtyp otyratyn. Sol kezdegi jas-shamasyna qarap 1890 jyldardyń tóli, olardyń áke-sheshesi 1867 jyl soǵysyp júrip shahıt bolǵan Jándeli qyzdyń dáýirinde 6-7 balalar. Sol kóne kózder 1867 jylǵy qyzylaıaqtarmen soǵysqan Jánjdeli jóninde qalaısha aıtpaı ketken? Jumyqqyzy Danabı qyzdar jasaǵyn qurǵan. Oǵan sińili Jándeli jasaq quramynda bolmasa da Danabı apkesine eliktep óskeni sózsiz.
Qazaqtyń 1863 jyly týǵan taǵy bir zıaly Noǵaıbaı Sársenbaıuly Jetpisbaev 1879 jyly 4-Batys Sibir batalónyna podpraporshık shenimen barady. Ol “1882-1883 jyldary Zaısan shekara beketinen 60 shaqyrymdaı qashyqtyqta ornalasqan Kaab shatqalyndaǵy Zaısan garnızonynda qyzmet etken kezimde, men bizdiń qytaımen shekara boıyndaǵy merzimi jetip isten shyqqan jáne osy mańda kóship-qonyp júretin kereı, torǵaýyt, jaǵankepek rýlarynyń adamdary qıratyp búldirgen shekara belgilerin tekseretinmin” dep kúndeliginde jazady. Ol jastaıynan kóne jádigerge qyzyqqanyn, ańyz-áńgimeler jınaýǵa den qoıǵanyn eske aıtady. Osyndaı sergek oıly adamnyń 1867-jylǵy batyr qyz jóninde jazbaı ketýi, Zaısanǵa kelgen Mirjaqyp Dýlatulymen kezdespeýi múmkin emes. Oǵaıbaı Súleımenulyna kelsek, ol 1855 jyly týylǵan. Aqyn “Gúlindeı jaýqazyndaı názik júzdi, Halqymyz umytqan joq asyl qyzdy. Azattyqtyń aqqýy – Jándeliniń, Jaýǵa attanǵan Saýyrda jatyr izi” dep jyrlaǵan aqyn bala jasynda janarynan aıyrylyp zaǵıp kún keshedi. Bul kúnde tasqa qashap jazǵan sózińe ıe bola almaı júrgende, el arasynda aýyzsha taraǵan óleńdi kimder qorasyna qaraı aıdap kirgizip almaıdy deısiń. Onyń ústine sý qarańqy soqyr aqynnyń bir shýmaq óleńimen batyr qyzdyń tarıhı tulǵasyn tiktep turǵyzý jalaýtatý tipten qısynǵa kelmeıdi. Biraq, tarıhshy Ahmet Toqtabaı “..Zaısan kóline qaraı saıdy Jándeli mańdaıly, oń qanat, sol qanat áskerimen sadaq oǵyn qarsha boratyp, tasty domalatyp soǵysqan. Ony tórtýyl rýynan deıdi” dep kósiledi.
Osy tustan Qojanǵa qaıta oralaıyq. “Qojan 1718 jyly Aıagóz ózeni boıynda qazaq-qalmaq shaıqasynda qaza bolǵan” dep tarıh ǵylymdarynyń profesory Kámen Mamyruly jazypty. Qojan 1670 jyl týǵan degen áýelgi mejege jaqyndatty. Onda Qojan 48 jasynda qaıtys bolǵan bolyp shyǵady. Qabashty 15 jasynan bastap Qabanbaı óz qasyna ertip tike tárbıesine alady. Daraboz qolbasshyǵa Jumyq arnaıy amanattap Qabashty tapsyrǵanda, oǵan Báıjigittiń týyn ustatyp, “Qarakereı Qabanbaı” dep urandatqan. Ataqty qolbasshy 1770 jyl 78 jasynda qaıtqan, 1692 jyl týǵan. Qabanbaıdyń ákesi Qojaqul men Qojan nemereles, Qojanuly Esenqul Qabanbaımen shóbereles týys, ekeýi de Baıjigittiń shóberesi. Esenqululy Alybaı 1725 jyldarda dúnıege kelgen. Jońǵarlar 1718 jyl Jetisýǵa basyp kirip, odan ári Arys, Bógen, Shaıanda joıqyn soǵystar júrgizedi. Bul soǵys órti Aıagóz jaqqa jetpegendikten Qojan soǵysqa qatysqan joq. Endeshe, dál sol jyl Aıakózde qandaı soǵys boldy? Aıagóz ózeni boıynda 1717 jyly úsh kúndik shaıqasta orta júzdiń hany Qaıyp han men sultan Abylaıdyń ózara kelise almaýy kesirinen qazaq jasaǵy oısyraı jeńiledi. Osyǵan qaraǵanda Qojan 1718 jyl emes, 1717 jyly qaıtqan. Bul jerde Kámen bir jyl esepten jańyldy, álde shalys ketip qate jazyp aldy. Ásili, Qojan 1717 jyly 47 jasynda qaıtys bolǵan. Bir jyldyń ary-berisi oqa emes. Osy soǵysta Qabanbaı nemere ákesi Qojannyń máıtin Mańyraqqa jetkizedi. Sodan birer jyldan soń Jumyqtyń batyr uldarymen birge jalǵyz qyzy Danabıke naızanyń temir ushyn alyp tastap, uzyn qatqan qaıyn sapty toqal naızasyn úıire shaıqas shebine urandap kirip ákesin jaý qorshaýynan sýyryp alyp shyqqan erligi tarıhta qalady.
Jumyqtyń inileri Mámbet pen Toǵas erte qaıtys bolyp, ákesi Mámbetten jastaı aıyrylǵan Qabanbaı endi Jumyqtyń ákelik aqylyn arqa tutady. Jumyq Baıjigit rýynyń týyn ustap, sózin sóıleıtin bolǵandyqtan Qabanbaıdyń tárbıesine aıyryqsha kóńil bólgen. Qabanbaı nemere ákesi Jumyqty erekshe sılap ótken. Aıagóz shaıqasynda mert bolǵan Qojandy Mańyraqqa alyp kelip jerlegen Qabanbaı batyr. Onyń ulttyq rýhyn, namysshyl qasıetin Jumyq joǵary baǵalaıtyn. Baıjigit rýynyń týyn tapsyryp, “Kúlli qazaqqa Qarakereı Qabanbaı atap, uranymyz Qabanbaı bolsyn!” degen Jumyq edi. Daraboz batyr Qabanbaı kókesi Qojannyń balalary Esenqul, Qabash, Tileýmetterdi eń senimdi serigi retinde qasynan tastamaı ertip júrgen. Osy inilerimen birge 1735 jyly Shaǵan shaıqasynda aqboz atymen jaý áskerine basa-kóktep kirip, jeńispen oralǵanda Abylaı han: «Batyr! Sen – meniń qaıtýdy bilmeıtin almas qylyshymsyń. Sen búgin ózińdi óshpes dańqqa bólediń. Búginnen bastap seniń atyń búkil qazaqtyń jaýǵa qarsy kúresindegi uranyna aınalady. Saǵan endi – Daraboz (teńdesi joq, birinshi) degen jańa esim beremin», – deıdi. Qolbasshy aǵasyna ergen Esenqul men Qabash 1752–1754 jyldary qazaq áskerleriniń qatarynda soǵysyp, jońǵarlardy Tarbaǵataı jotasynyń ońtústigi men soltústiginen tyqsyra qýyp, Balqash, İle jáne Qaratal ózeni boıyndaǵy jońǵarlardy yǵystyrdy. Ońtústik jasaqtyń qolbasshysy Qabanbaı batyr, Qarakól, Naryn, Urjar, Qatynsý, Alakól, Barlyqty jońǵarlardan bosatyp, soltústik jasaq Bógenbaı batyr áskerimen kezdesedi. Baspan-Bazar, Shorǵa, Mańyraqtaǵy shaıqastan keıin, Zaısan, Marqakól, Kúrshim jerleri azat etiledi. Esenqul men Qabash Qabanbaımen birge 1750 jyly seksen kúndik Shorǵa soǵysynda qazaq-qalmaqtan on myńdaǵan jaýynger jan alysqan urysqa qatysady. Shorǵa shaıqasynyń nátıjesinde jońǵarǵa qaraǵan Tarbaǵataı óńirin qazaqtar ıemdendi. Tarıh betterinde Qabanbaıdyń eń adal serikteri bolyp soǵysta ylǵı birge júrgen jaqyn týys inileri Esenqul, Qabash, Tileýmet kóp aıtylmaıdy. Bul jaıdan sóz qozǵasaq, Sháıbek hannan taraǵan Toqtarqoja tarıhy da eske oralady. O jaǵyn qazbalamaı-aq qoıaıyq. Sonda da Zardyhan Qınaıatulynyń mynadaı qyzyqty jazbaǵa kóz qyryn salamaı ketý tipten qıyn. «Naıman handyǵy: tarıhy jáne mádenıeti» degen kólemdi eńbeginiń alǵy sózinde avtor “tek rýy Naıman bolǵany úshin ustalyp atyldy” dep jazady. Osy sekildi Qojan urpaqtarynan taraǵan baı-manap, bı-sheshen, batyr, tipti bertin kele shekara, ártúrli organda qyzymet istegen azamattar óz rýynan ózge rýǵa sińip arǵy tegin umytyp ketkender kóp bolǵan. Onyń birden -bir sebebi shejirelik tarıhyn jasyryp, áýletin aman saqtap qalý. Bundaı jaǵdaı Qojandardyń arǵy tarıhy men qaýipti aımaq shekarada turýymen tyǵyz baılanysty bolsa kerek. Osyǵan qarap, Qojan urpaqtary batyr qyz Jándeliden erikti túrde bas tartqan deıtin oı mazalaı beredi.
«Naıman handyǵy: tarıhy jáne mádenıeti» kitabynda: «Chıń patshasy Sán Lýn 1757 jylǵy jarlyǵymen Qazaq hany Abylaıdyń handyq bıligin moıyndap, eki el arasynda dıplomatıkalyq, saýda-sattyq qarym-qatynastaryn jolǵa qoıa bastaıdy. Biraq qazaqtardyń shyǵystaǵy atamekenine kóship barýyna jol bermeý úshin shekara shebin odan ary kúsheıte túsedi» deı kele «1758 jyly aqpan aıynda shúrshit (manchjýrıa) tilinde “Qazaq taıpalaryndaǵy otbasynyń sany týraly Qarakereı Baıjigit naımannyń 10.000 otbasy, Qabanbaı batyrdyń bıliginde;” degen derekti keltiredi. Qojan jáne balalarynyń Qabanbaımen birge týysyp soǵysta birge júrgen qıyn-qystaý dáýirin saraptaý barysynda ómirde bar-joǵy belgisiz batyrlardyń Qabanbaı qasynan tabylatyny tań qaldyrdy. «Tarıhqa kóz salý – júrekke ıne shanshýmen birdeı» depti nemis ǵalymy Lúdvıg Feıerbah. Baba jurtqa tamyr tartyp, qan júgirtpes buryn, jadyrap kúni shyǵyp turatyn Tarbaǵataı, Mańyraqty baǵzydan meken etken Báıjigittiń ǵana emes ıisi qazaqtyń daraboz, qas batyr ham qazaqtyń bas qolbasyshysy, Qataǵan hannyń jıeni Qabanbaıdyń qasynda inileri Esenqul, Qabash ómiriniń sońyna deıin birge bolǵanyn sóz ettik. Tarıhqa sheginis jasap úńilgende óne-boıymyz shymyrlap kúızeliske de tústik. Sondaı bir aýyr jaǵdaı Qızatollanyń inisi Manap ekeýmiz “KARLAG”-qa barǵanymyzda qatty sezilgen edi. Kóldeneń kókattynyń kózine túse bermeıtin oıpat oı jer, qoıanjon dóńesterge shyǵyp, qum-tasyn sanap qaradyq. Beıitten esh belgi joq. Qoldaǵy bir japyraq qaǵazda beıttiń qaı qatarynda, neshinshi nómirine sheıin túp-túgel tápishtep tap-tuınaqtap jazylǵan. Jergilikti qarıanyń tuspalymen tóbeshikte otyryp quran oqyttyq. Qudaıǵa jol keń. Zapyran jutqan zar zamandy eske alyp alaqan jaıyp, oqyǵan duǵany kóńilge medet ettik.
Qabanbaı aýylynyń jelke tusy, Qandysý ózeninen ótip, Mańyraqtyń teriskeı tumsyǵyn qıyp, Kıdińqaranyń jelkesinen Alybaıdyń aqshıine kóz salyp, saǵymdaı munar tartqan daladan qazaqtyń qaısarlyǵyn, erligin elestetip Shiliktige keldik. Kilem tósep qoıǵan tárizdi, Mańyraq, Tarbaǵataı arasynda fýtbol alańyndaı dóńgelengen jazyq alqap Shiliktiniń qoınaýyna kóz salǵanda, “Altyn-qazynaǵa toly qut mekenimiz!” degende keýdemizdi maqtanysh kernedi. Elpek minezdi Maratbek aǵa jer-sý attaryn tanystyryp júr. Shilikti obalarynan tabylǵan altyn adam ejelgi ata-babalarymyz saqtar dáýirine tán patshalar ekenin aıtqanda, 2008 jyl Konfýsıı obasyn aralaǵan kez eske tústi. Saýyr jotasynyń soltústigindegi usaq bulaqtardan quralǵan Qandysý – Shorǵa-Ertis alabyndaǵy ózen, joǵarǵy Emil ózenderi bólip jatyr. Jaýdan úrkip Qalbaǵa qaraı qashqan el aǵyny qatty ózennen ótkel taba almaı, kóp adam sýǵa ketedi. Sodan «Qandysý» aty qalǵan degen ańyzdy estitti Maratbek aqsaqal.
Álıhan Bókeıhan: «Karl Rıtterdiń «Azıa» degen kitabyna, bul ólke burynǵy ýaqyttaǵy kól asty bolǵan dep túsinderedi. Shilikti ólkesiniń ashshyly jeri joǵalǵan kólden qalǵan, kól sýy tartylǵan soń, mundaǵy tuz qańsyp jer ashshy bolǵan. Egin sharýashylyq qol emes, biraq mal baǵýǵa jaıly jer. Sondaı-aq bul ólkeni mekendep kele jatqan Baıjigitten taraǵan Qabanbaı batyr men Dáýletbaı batyr sıaqty ataqty adamdardyń shyǵýy sebepti naımandar arasynda eń qurmetti jáne qasıetti jer bolyp sanalady.
Zaısannyń irgesi 1860 jyly qalana bastap, 1868 jyly alǵashqy úıler salyndy. Zaısan eldi mekeninde áskerılerdi qosqanda 163 úı, 2 myń turǵyn boldy, 1884 jyldan poshta men telegraf jumys isteı bastady. Osy óńirde Arheolog Chernıkov 1949 jyl qazba jumystaryn bastap, 1960-1962 jyldary jáne odan keıin de jalǵasty qazyp zerttedi. Kóp jylǵy jumystarynyń eń tamasha nátıjesi – 1960 jyly qazǵan "Shiliktiniń altyn qorǵany boldy".
Kergentastyń keń saıynda ártúrli búrshik atqan jap-jasyl shóptiń alýan tústi boıaýy, qyp-qyzyl shoq gúl shashqan tabıǵatqa eriksiz elitesiń. Qarasaıdyń bir búıirinde Mańyraq jalǵasyp tur. Úshqulystaı úsh qamys. Qamystykól ońtústikke barǵanda Úshbulaq sıaqty kóp bulaqtan quralady. Taýdyń betkeıleri kólbeý tartyp birte-birte alasaryp baryp etegi jazyqqa ulasatyn mańda Asan Qaıǵy jerlengen degen ańyz aıtylady.
Saıqan ejelgi Túrik tilinde quıyryq, attyń saýyryna tistesip turǵan quıyryq sekildi, eki bólingen oń-sol arqa, onyń sol arqa taýlaryna jatady. Tarbaq taý, keıde barqyt bel dep te atalady. Barqytbel qazaqsha, Tarbaǵataı mońǵolsha tarıbıǵan, sýyrly degen sóz. Esenqulqyzy Jándeli jóninde qıly hıkaıat aıtyldy. Esenquldan úsh ul, bir qyz. Qojannyń qystaýlyq jaılaýly bolǵan jerinde ózge rýlar nege júr degen suraqtar týyndady.
Átekeńdermen birge qytaı jaǵynan shekarany aralaǵanda Qotanashy-Qojyr, Tarbaǵataı jaly Shyǵysaıyryq, Qasqaıyryqtan ótip, Kókmoınaq, Arqanqaldy Kókjaılaý, Qojyrdyń artynan moınaqty asqan sátterdegi áser Jándeli saıynan shyǵa kelgende, sol qaptalda Qarasaı, aldy mıdaı jazyq, odan ary jaryla ashylǵan alasa adyrtaýdyń eki tumsyǵy Terisaıyryq kóringende kóp dúnıe kózge kólbep, eske túsken. Shorbastyń batysy Burymbet, Butabaıdyń kún shyǵysynda Ábishbulaq, Qaıyńdysaı, Kakentaldy, ońtústiginde shappalyq jazyq qaıqań qytaımen shekaralas jatyr. Baımurzadan ary Alybaı balasy Adyrbaıdan ótip Másálimniń kóli, ashyq jerdi Jeldiden Alybaıdyń borany Qarasaıdan shyǵyp jyly lebi soǵyp Semeıge jete kún jylynyp ketedi eken. Osy jel Kákentaldyny oraı batysqa qaraı soqsa kún sýytady. Úıdeneniń ózeni Shaǵanoba zastavasyna jaqyn jerde tur. Taýdy bókterlep Shaǵanoba zastavasynan ótip qaıqańqa tarttyq. Egemendik alǵannan keıin qurylǵan komsomal shekara zastavasy Qaıqańnan bólinip jatyr. Memlekettik shekara beketinnen arnaıy áskerı kólikpen maıor alyp ótti. Shekaraǵa tartylǵan tor symnyń túbinde túsken izdi anyqtaý úshin tórt-bes metr keńdikte eki traktor jaǵalaı jyrtyp júr, qalt ketip torǵa tıgen qımyl ortalyq aparatqa jetedi, tipti malshylar jaıǵan malyn kózden tasa etpeı jaıady. Joǵary ıyq tus Saýyr-Saıqan, Altynqazǵan, Úshbulaq, Toqjaılaý, jota tóbesinen Tekpi kórinedi. Qarasaı jaqtaǵy Úıdeneniń esigi, Tarbaǵataı silemi Mańyraq, Saýyrǵa tirelgen ashyq jerdi “esik” deıdi. Dál osy sıaqty úsh esik bar. Sol esikterge qaratyp dala fılosofy Asanqaıǵy: “Shirkin, Shiliktiniń tórt jaǵynda tórt esik bolǵanda Shilikti jazyǵy ujymaqqa aınalar edi” dep aıtqan eken. Saı-salanyń bulaq bastaýlary jınalyp Tasbastaýǵa quıylady. Shilikti halqynyń jartysy kezinde qaraǵaılydan tartylǵan shekara tor symnyń eki jaǵynda bólinip jatatyn. Arly-berli kirip-shyǵýdyń ózi áńgime bolatyn. O kezde Maratbek aǵanyń kóktemde Muzdybulaqqa ákelgen tóldi qabyldaıtyn. Jumyq eli 28-38 jyldary qytaıǵa qashyp bara jatqan bir top adamdy qyzyl ásker qynadaı qyryp salady, balasyn emizip otyrǵan áıeldi de atyp tastaıdy, sol jer “Kórtóbe” atalyp ketken eken. Zákıdiń nemeresiniń atyndaǵy zastava qyzymetkeri negizinen Qabash urpaqtary, Zaısandaǵy sottar men prokýrorda da Qabashtar istegen, túrme qyzmetkerleride solardan bolǵan. Olardyń qytaıǵa ótpeı qalyp qoıýynyń birden bir sebebi aınalysqan jumystarymen baılanysty bolsa kerek. Maratbektiń atasy Súleımen arqyly Qojandar týystaryna sálem jetkizip turǵan. Qabashtar kóptegen Qojan balasynyń aman qalýyna úles qosqan. Shaǵanobada kúzýin zastavasynda zagotovka skota ótkiziletin. Osyndaı erkin ómir keshken qazaqtar komýnıstterge unamasa kerek, Zaısannyń úlken-kishi eki Qaratalǵa qaraı Qabashtardy kóshiredi.
Osyndaı kóshi-qon qytaı jaqtaǵy Tekpi taýyndaǵy Qojandarǵa da júrgizilgen. Olardy 1962 jyly qytaı úkimeti “qytaı shekarasy túbinde Qazaqtyń qonystanýyna múlde bolmaıdy” degen syltaýmen shekaradan 70 shaqyrym shyǵysqa qaraı shegindirip ázirgi turyp jatqan Altynbulaqqa kóshirip ákelgen. Sonda Átekeńder at jalyn tartyp mingen boz balalar edi. Jumash qylshyldaǵan qyrqynda 1986 jyly ózi bastap Átekeń men Tókeńniń keńesimen Qojan elin ata-jurty Tekpige qaraı qaıyra kóshirnedi. Sol jyl kóktemde qatyn-qalash, bala-shaǵa aýylda qalyp, azamattar Tekpide ala-jazdaı mal baǵyp, egin salady. Bir qyzyǵy jergilikti jáne odan joǵary bıliktegilerdiń bári kórip, bilip otyrsa da eshbiri jaq ashpaıdy, tek kúzgi jıym-terim bitken soń halyqty burynǵy aýylyna keri qaıtarady. Sol jyldyń sońynda Almatyda kóterilis bolǵanyn azattyq radıosynan estidik. Sonyń aldynda ákemniń aǵasynyń “arǵy bettegi” úlken qyzynan alǵash ret hat kelip aǵaıyn-týystar máre-sáre bolyp qalǵan edik. Ol kisi 1962 jyly shekara asqan 200 myńdaı qazaqtyń biri bolyp “arǵy betke” ótip ketken.
Saıdy saǵalap Shaǵanoba zastavasyna kelgende eki jaqtan mal, shaı-shalań sıaqty ártúrli saýda jasalatyn shekara orny Baımyrzadan joǵary jerde Chýk-CHan zastavasy kórindi. “Tabaqsaı” Kergentas turǵan jer eken. Kergentas sýy, Kepe taýy, ar jaǵynda Másálim kóli, Kókteksheden ótken soń Altynqazǵan, Toqjaılaý. Másálim kóline deıin óriste kezinde 60-70 myń qoı jaıylyp sımaı jatatyn deıdi. Qaz-qatar tip-tik tizilgen tastyń shyǵys jaq basynda arýaq jerlengen qorymnyń orny baıqalady. Bıe baılap saýý úshin jelibaýdy kerip tartýǵa arnap qoıylǵan tas degen joramal sóz estitip qaldyq. Endi birde, Mońǵoldar qaıtys bolǵan adamdy ógiz ne túıege artyp qorshalǵan qoraǵa qamap qoıady, onyń etin ıt-qus jep ketken soń súıegin alyp ketedi deıtin tuspal tujyrym aıtyldy. Bul eki varıant ta el aýyzynda júrgen ańyzben qabyspaıdy. Budan basqa taǵy bir ańyzda, qalmaq batyry Shaban sońynan qazaqtar qýyp, biri sadaq tartyp oq tıgizgeni aıtylady. Shaban batyrdyń myqty júıriginen qulamaı, biraz ýaqyt qańsyrap shapqandyǵy, qany tamǵan jerge qalmaqtardyń bir-bir tas kashap qoıǵandyǵy, batyr qulaǵan jerge qorym tas úıgendigi týraly áńgime boldy. Naıman tańbasy tasta anyq kórinedi. Sol jazýǵa jóninde kóp talas boldy, bireýi orhon-eneseı jazýy dese, endi bireýler Naıman jazýyna uqsatyp jatty. «Naıman» monǵol-týngýssha «segiz» degendi bildiredi. «Uıǵyr jazý» dep júrgen jazý «Naıman jazýy» bolyp shyqty. Naıman jazýy arqyly mońǵoldar ózderiniń ádebı tilimen mádenı tilinde áli kúnge deıin qoldanyp júrgenin álem tarıhshylary dáleldedi. Osy jerde Muhtar Maǵaýın sózin aldyǵa tartaıyn: “Qazaq kórkem ádebıet tiliniń tarıhy orys ádebıet tili tarıhynan da, aǵylshyn ádebıet tarıhynan da aryda. Orhon-Enıseı jazbasyn qarańyz. Bizdiń qazaq tiliniń qazirgi jazý úlgisi orystyń XII ǵasyrdaǵy “Igor polky týraly jyr” jalǵyz shyǵarmasyn qazirgi orys túsinbeıdi ǵoı aýdarmasyz. Al bizde V-VIII ǵasyrlarda tasqa qashalǵan ǵajaıyp muralarmyz bar. Kúlteginiń, Bilge Qaǵannyń, Tonykóktiń basyndaǵy jazý. Eýropada joq ondaı eskertkish mádenıet”.
“Tumsyqtaǵy qaqtyń betine egilgen arpa jańbyrmen shyǵady, óskende basy jyǵylyp qalady, jerde qalǵan dániniń ózinen kelesi jyly taǵy kóktep shyǵyp basyn kótere almaı jatady. Eki jaqtaǵy jalpaq jurt Tamdaıyryq, bir jaǵy Qaraǵaılyǵa, kelesisi Shildebaıǵa ketedi, kún shyǵysyndaǵy atty adam áreń júretin tik saı Arshaly, ol tike jyly saıǵa barady. Odan ármen Kergentastyń kún shyǵysyndaǵy Kóktekshe zastavasynyń bergi jaǵy Tasty ózenine qarsy úlken bıik Keńbulaq, úlken-kishi Sarymsaqty arasy Kóktekshe zastavasynyń shyǵysyn ala ornalasqan úlken Sarymsaqtydan tik Dabansala, batysqa qaraı Aqobaǵa, odan ary qytaı shekarasy jalǵasyp jatyr” dep túıindep toqtaǵan Maratbek aqsaqal “O jerde 1700 jyldar aǵylshyndar kelip altyn qazypty, sol úshin Altynqazǵan atalyp ketken” dedi sózin sońyn jalǵap qoıdy.
Jaǵasyn qalyń tal kómkerip, balyǵy taıdaı týlaǵan Kergentastaǵy ózenge Qaraǵaılydan bir jarym qulaq, Shildebaıdan eki qulaqtaı kelip úsh qulaqtaı sý qosylady. Shaǵanoba sýy, Qaraǵaılynyń bulaǵy, Kergentastyń ózeni túgel Kórtóbege baryp sińip ketedi de, Shiliktiniń sazyndaǵy Qaıshydan shyǵady, qalyń bulaq qaıshylasyp aǵyp jatqan soń “Qaıshy” atalyp ketken. Sol jerden ary on-on bes bulaq quralyp Serýenge quıylyp, Qandysýǵa qosylady. Qandy sý Shorǵamen birge Zaısan kóline quıylady. Sazda sorty kishkentaı usaq taldar eshqashan bıiktep óspeıtin yrǵaı tuqymdas shilikterge qarap Shilikti atalǵan. Arshalydan túskende oń qaptaldaǵy Tasbastaý aýyly, sýy tastaı sýyq bolǵan soń solaı atalsa kerek dep oılap qalmaýymyz kerek, aýyldyń aıaǵyn ala taspen órilgen bastaýdyń bulaq sýy taza bolý úshin qalanǵan. Aqsaqal Altyn adam shyqqan oba Báıge tóbeniń qasyndaǵy aýyl Tasbastaý arasynda atty kisi kórinbeıtin Jalshıdi aıtqanda, Mańyraqtyń batys tumsyǵyndaǵy Alybaıdyń aqshıi, Tekpidegi Aýyzshı, Altynbulaqtaǵy Jıekshı bári bir merıdıan syzyǵyn boılap jatqanyn túsindik. Dál sol syzyqta Kıtińqara men Kıtiń ózeni de jatyr. Osyǵan oraı Shilikti jazyǵy men qytaıdaǵy Qaramaı da bir merıdıan syzyǵyn boılap jatqana qarap eriksiz tań qalasyń. Endeshe, Shiliktiniń asty tolǵan gaz-munaı kenish bolýy bek múmkin. Shiliktiden shyǵysqa túzý sozylǵan merıdıan syzyǵyn boılatsaq Semiztaıdyń kúngeıindegi burǵylap munaı atqylap jatqan Qaramaıǵa baryp tireledi. Jaǵyrapıalyq atylasta Shilikti, Mańyraq taýynyń teristigi men tústiginiń qoınaýy tolǵan munaı degen sóz.
Shildebaıdyń sýy tereń qıa jarda sarqyrap aǵyp jatyr. Búgip, ıseńde úzilip ne synbaı, qaıystaı sozylyp shybyǵy mol Sharbaqqorany kórdik. Aldyda jalpaq jurt Qaraǵaılynyń sýy jatty. Besti aıǵyrdyń sidigi shaptyrym jerdegi tumsyqqa mashına óte almaı qoıdy. Shylbyr tastam jerde turǵan Shildebaıdyń shoqysy shekara syzyǵyn syzyp jer bólgende qytaıǵa ótip ketken eken. Bilektiń kúshi, naızanyń ushymen saqtap qalǵan ata-jurt, bul kúnde qaq aıyrylyp jat qolynda jatyr.Táýelsizdiktiń alǵashqy jyldary memleket shekarashylardyń jaǵdaıyna durystap kóńil bóle almaǵan soń saldattar qıyn kúnde ózderi nan pisirip, shekara kúzetedi. Sol kezde saýynshylardan sút tasyǵyshtar arqyly shekarashylarǵa kúndelik 5-10 lıtr sútti Maratbek aǵa berip otyrǵan. Qazir tamaq toq, kıim jyly, mingen kólik taý-tasty talǵamaı tastan-tasqa sekirip júre beredi.
Elikter búrgeniń arasynda kún ystyqta jatyp, táńerteń-kesh salqynda óriske shyǵady. Aýyz qaraǵaıda aıý júredi. Altaı mırabas pen Edilbaımen býdandastyrǵan qora-qora qoılar saıda jaılyp jatyr.
Tarbaǵataı taýynan asyp Mańyraqqa qaraı soǵatyn jel qysta túsken qardy ashyp, mal tebinine jaıly tıetin kórinedi, bul kezde jurt “Tarbaǵataı soǵyp tur” deıdi. Bul jeldiń ushqyny Shiliktige barmaı Mańyraqqa tirelip Qandy sýdy boılap, Obala kezeńinen ótip, Jetiaraldy basyp, Zaısan kóline jetedi. Jeldi qaranyń bıiginiń ústinen ótip “Kúzýiniń jeli” Kakental, Jalshıdi kesip, Qandy sýdy boılap, Obala kezeńinen ótedi. Tarbaǵataı jeli men Kúzýin jeli qatar soqqan kezde qardy saı-salaǵa nyǵap tastaıdy. Ondaı kezde Kúzýin jeli kúsheıip, Tarbaǵataı jelin alyp ketedi. O da malǵa jaıly tıedi. “Qońyr taýda qoı baǵyp ánge saldym Eligaı, Qulaǵyńa jel bolyp jetpedi me Eligaı” degen óleń joldary sol jeldi eske salyp tursa kerek. Shaǵanoba, Baımyrza, Shilikti basyp Qandysýdy boılap ketetin “Qarasaıdyń jeli” malǵa jaıly ekenin bala jasynan tabıǵatpen tildesip ósken Tileýǵazy aǵa, “Qarasaı soqsa malyńdy jaıla, Kúzýin soqsa kúregińdi saıla” dep máteldetti. “Qarasaıdyń qutty jeli qashan soǵady” dep jergilikti halyq kútetin kórinedi. Qarasaı soqqanda eskiniń adamdary “Qarasaı soǵypty” dep qýanady eken. “Qarasaı soqsa qar qalmas” dep aıtylatyn aýylda sóz bar. Arǵanatydan bastap Obalydan ótip, Mańyraqty bókterleı shyǵysyndaǵy Shiliktige qaraı “Búriniń jelin” jurt asa unata bermeıtin, terisinen soǵatyn súıkimsiz jel deıdi.
Hosh. Shikeı aqsaqaldyń jaǵyrapıalyq atlasyn estı ketýdi jón kórdik. “Muztaýdan tústikke quldap, Hýıtiń men Toqjaılaý ózeniniń arasyndaǵy jaldy qıalap, Tekpini jotalap eńkeıip kelip Kergentastyń basy, Shaǵanobanyń kezeńine shyǵyp, Másálim baıdyń Qoskól jaılaýynan Sandyqtasty jaǵalap, Qotanashy-Qojyr kelip, Itelginiń arasyndaǵy Baltabaı Aıdarhannyń qystaýy turǵan saıdan eńkeıip, Tabaq saıdaǵy Baımyrzany basyp, Qotanashynyń jazyǵyndaǵy komandańnyń bajy úıiniń shyǵys ońtústiginen óte shyǵyp, Jeldi taýynyń tumsyǵyna shyǵyp, Aıyr kezeńniń asýyn basyp, Kakentaldy, Kórpetaldyny jotalap, Kúzýinge kelgen soń Shiliktige bettep, Butabaıdyń Jalshıin órelep Mańyraqqa bettep, Qońyr qajy zıratynyń batysynan ótip, Shetbulaq, Órteńbulaq, Keńbulaq qystaýlaryn qoltyqqa alyp, Jandeliniń asý kezeńin jotalaı Úıdenege túsip, shyǵysyndaǵy Qarasaıdyń teriskeı betindegi úlken jaldy jaldap, Saýyrdy jotalaı, Kıdiń ózeni, Toqjaılaýdyń basyndaǵy muztaýǵa baryp toqtaıdy. Tekpi men Saýyrdyń ortasy Saýyrdan quldap túsetin úlken ańǵar Tasty ózen, Qorajaılaý, Altynqazǵan sıaqty taýly aımaq túgel Qojannyń ata-jurty” deıdi aqsaqal.
Biraz dúnıeniń oı-qyryn sholyp shyqqan boldyq. Daraboz qolbasshy Qabanbaıdyń eki týyp biri qalǵan týysy Qojan urpaqtary el-jurtty qorǵap, ulttyq tutastyqty saqtap qalýda orasan zor eńbek etkenin eske aldyq. Shilikti jazyǵynda alty qanat aqboz úıdiń tútini shýdalana ushyp, óris mal-janǵa tolyp, bolashaq qazaqtyń arqa súıer atpal azamaty ósip shyqsa degen úmit pen tilek bar.
PAIDALANǴAN ÁDEBIETTER:
- Qobyqsári mońǵol avtonomıaly aýdannyń tarıhı materıaldary., – Ú., 2005.
- Kámen Mamyruly., Jumyq Batyr., – Q., 2011.
- Qazaqstan tarihy portaly., Qazaq halqynyń jońǵar basqynshylaryna qarsy Otan soǵysy., 2013.
- Qazaqstan tarihy portaly., Jaýynger qyz Jándeli., 2015.
- Shákerhan Ázmuhanbetov., Úkili naıza ustaǵan úsh Báıjigit., – Ó., 2017.
- Zardyhan Qınaıatuly., Naıman handyǵy: Tarıhy jáne mádenıeti (XII-XIX ǴǴ.)., – A., 2017.
- Qarasha urpaqtary., – Ó., 2018.
Baǵaı Nazarbaıuly
6alash usynady
