jyr súleıi -Symaǵul
aqynnyń óz áýenine salyp oryndaǵan
Qanatbek Zaıtolla uly
Osy zaman aıtys óneriniń negizin salýshylardyń biri, dańsaly aıtys aqyny-Symaǵul Qalı uly.
Symaǵul qalı uly 1900-jyly Sanjy oblysynyń Manas aýdanynda kedeı malshy otbasynda dúnıege kelgen. Ákesi qalı turmysy tapshy kedeı bolǵanymen er júrek, iske shógel adam bolǵan. Al, sheshesi de oqymaǵan adam bolǵanymen, halyqtyq qısa-Dastandardy jatqa aıta biletin kóz qaraqty kisi bolǵan. Osyndaı ata-ananyń mápeleýinde ósken Symaǵul 14 Jastan bastap qolyna dombyra alyp, zorlyqshyl baı-manaptarǵa qarsy óleń shyǵarýmen ónersápáriná qadam basady.
Aqynnyń azattyqtan burynǵy ómiri jáıli derekter tolyq estelikke alynbapty.
Symaǵul qalı uly 1951-jyldardan bastap qoǵamdyq qyzymetterge aralasyp, partıanyń úndeýine ún qosyp sosıalıstyk jańa zamandy jyrlap ótti.
Symaǵul aqyn 1953-jyldan 1956-jylǵa deıin Kóktoǵaı aýdanynda aýyl bastyǵy mindetin atqarady. 1956-jyldan 1965-jylǵa deıin Kóktoǵaı, býyrshyn, altaı aýdandarynda mádenıet Qyzymetkeri bolyp isteıdi. Aqyn shınjáń uıǵyr avtonomıaly raıondyq tórt kezekti halyq quryltaıynyń ýakili, ile qazaq avtonomıaly obylystyq saıası keńestiń jorasy qatarly mindetter ótedi. Qytaı jazýshylarqoǵamy shınjáń bólimshe qoǵamynyń múshesi bolǵan.
Ol 1979-jyly jeltoqsannyń 24-kúni Altaı qalasynyń Alaǵaq aýylynda dúnıeden ótken.
Symaǵul qalı uly azattyqtyń aldynda da talaı aıtysqa qatynasqan. Solardyń biri 1932-jyly Shárpqannyń aýylynda neshe kúnge jalǵasqan «Báteshpen aıtysy» . Aıtýly aqyn azattyqtan keıin Altaı aımaqtyq jáne ile obylystyq aqyndar aıtysynyń bas aıtyskeri qatarynda ómiriniń sońyna deıin aıtys sahynasynan túspegen. Aqyndyq ómirinde jalpy 23 maıdan aıtys jasaǵan. Osy aıtystardyń bastylary: «Symaǵul men Báteshtiń aıtysy», «Symaǵul men Kúmisjanniń aıtysy», «Symaǵulmen Býrylqannyń aıtysy», «Symaǵul men Erǵalıdyń aıtysy», «Symaǵul men mútáliptiń aıtysy» qatarlylar.
Symaǵul aqynnyń el ishine keńinen taraǵan óleńiniń biri «Sálemet júrsińderme qaraqtarym» dep bastalatyn Óleńi. 1979-jyly shilde aıynda, Altaı aımaǵynyń 3-kezekti aqyndar aıtysy Býyrshyn aýdanynyń Qanas kóli jaǵasynda ótkiziletin bolyp, ár qaısy orynnan kelgen aqyn-ónerpazdár Býyrshyn aýdanynyń aýdan qalashyǵyna jınalady. Mine osy saparda ataqty Smaǵul aqynnyń júrek naýqasy ustap Býyrshyn aýdanynyń halyq Doqtyrhanasynda jatqanyn, doqtyrlardyń aqynǵa «Qanastyń joly kúdir, densáýlyq jaǵdaıyńyz kelmeıdi, Jemeneıge qaıtyp ketińiz» degen talap qoıǵanyn estip, ár óńirden kelgen aqyn-ónerpazdár jınalyp baryp aqynǵa sálemdesip, kóńilin suraıdy. Osy joly aqynnyń kóńilin surap barǵan alpysqa tarta ónerpazdiń ortasynan, bastap barǵan basshylardyń jáne kóptiń talabymen aqyn Qurmanbek Zeıtinǵazy uly keıin «Symaǵul aqynǵa sálem» degen atpen taraǵan óleńin aıtady. Sonda kóptiń kóńil aýanyn ańǵarǵan, ári aldynda aǵyl-tegil aqtarylǵan jas aqynǵa kóńili aýǵan qart aqyn-Symaǵul qalı uly bylaı tolǵaǵan eken:
Sálemet keldińderme, qaraqtarym,
Otyrsyń «Ne aıtar» dep qarap báriń.
Kózimniń kóbelegi sendersińder,
Biriń jal, biriń quıyryq qanattarym.
Qulpyryp túgi synbas janattarym,
Súzilip óńi ketpes manattarym.
Órimdeı ózderińnen sálem alsam,
Kúlimdep ashylady qabaqtarym.
Atalyq aq nıetten jyr arnaıyn,
Alyńdar kóńilińniń jaratqanyn.
Boı bermeı kárilikke kelip edim,
Kezeńge seksen degen taǵy attadym.
Asyǵys jalǵyz kúnde «Kólik» kelse,
Artyma qarata ma saǵattaryń? !
Samǵańdar partıanyń bastaýynda,
Aldyńda Gúl jaınaǵan Qanastaryń.
Baıgeńde uly dúbir tizgin bermeı,
Armanda qalyp barad kári attaryń.
Shań kórgen taı kúninen tarlan edim,
Tyqyrshyp toqtatbaıdy-aý taǵattarym!
Jalyndy ózderińdeı jastyq shaqta,
Talaıdy men de aýyzyma qaratqamyn.
Jınalǵan qyz-bozbala qyzyq keshte,
Dúnıe-aı, bilmeýshi edik tań atqanyn.
Urpaqtyń keregine jarasyn dep,
Marjanyn asyl sózdiń sabaqtadym.
Tyńdaǵan talaı jyrdy el-jurtyma,
Jalǵasyn osy óleńniń tarat báriń.
Shyraǵym, dobyrańdy al, batam osy-
Munan da ústem bolsyn talaptaryń.
Qanatbek Zaıtolla uly
6alash usyndy
