AHAŃNYŃ «TÓTE JAZÝYN» QOLDAǴAN SHÁKİRTTER
nemese «Qos júre túzeledi»
Ult ustazy Ahmet Baıtursynuly 1912 jyly «Tóte jazýdy» barlyqqa keltirgennen keıin, sol jyldan bastap óziniń «Oqý quraly (qazaqsha álipbe)» atty oqýlyǵynda qoldanysqa engizip, óziniń uly jańalyǵyn alqaly toptyń talqysyna salǵany belgili. Kelesi jyly (1913) jyly Orynborda «Qazaq» gazetin shyǵara bastaǵanda-aq, gazette ulttyq aǵartý baǵytyndaǵy ǵalamdyq jańalyqtardy, saıası tujyrymdardy, ǵylymı-ádebı saraptamalardy jıi jarıalap, qolamtaly taqyrypqa ózderi bastap, el bolyp qostap kirisip ketken edi. Ahańnyń osy qatarda jurt talqysyna óziniń tóte jazýy jáne jazýdyń emlesin usynǵan. «Qazaq» pen «Aıqapta» bul tusta atalǵan jazý men emleni qoldaǵandar, qorǵaǵandar jáne dálelsiz qarsy turǵandar, kem-ketigin ǵylymı turǵyda saralap kórip, ǵalymǵa atalǵan álippeni jetildire túsýdi aıtqandar da boldy.
Álıhan, Ahmet, Mirjaqyp, Júsipbek, Maǵjandardyń kóregendikterine tań qalmasqa sharasyz qalamyz. Maǵjan «Men jastarǵa senemin» dep jyrlasa, Ahań men Álıhan jasy ózderinen eki múshelge jýyq kishi, izbasar inileri Eldes Omaruly bastaǵan býyndy «erkelete jetektep» otyrady. «Qazaq» gazetiniń jazýy bolǵan «Tóte jazýdy» endigi jerde «Qazaq» emlesi, «Qazaq» jazýy dep atap ketken sol tustaǵy zıalylar, Ahmet Baıtursynulynyń osy tapqyrlyǵyn qoldap, biri aǵa biri ini, biri jaǵa, biri jeń boldy. Al Ahań ózi bas bolǵan «Qazaq» gazeti emle týraly túıtkilge sol tusta oqyp jatqan jastardyń pikirin de aıyryqsha nazarda ustaǵany baıqalady. Tipten, sol kezdegi Alash arystary óspirim kezinde ózderi sýsyndaǵan «Ǵalıa» medresesiniń shákirtterine gazet arqyly hat jazyp, olardyń «Tóte jazý» týraly kózqarastaryn suraǵan.
«Qazaq» gazetin paraqtap otyryp qarasaq, «Ǵalıalyq jastar» Ahmet álippesin qoldaıtynyn bildirip, birneshe ret maqala jarıalaǵanyn kórdik. Biz búgingi maqalamyzda atalǵan jastardyń «Tóte jazýǵa» kózqarasyn qalaı bildirgenin kópshilikke tanystyrmaqshymyz. Búgingi tańda bizdiń sanamyzǵa medrese dese dinnen azdy-kópti saýat ashatyn, shaǵyn dinı oqý ortalyǵy elesteıdi. Degenmen, sol tustaǵy «Ǵalıa» medresesi Patshalyq Reseıge qarasty musylman bilimpazdarynyń biregeıleri ǵana bara alatyn, joǵary oqý deńgeıindegi ınstıtýttyq úlgide bilim beretin aǵartýshylyqtyń uly ordasy bolǵan. Iaǵnı, «Ǵalıaǵa» ekiniń biri, egizdiń syńary kire bermegen. Qazaqqa kóshbasshy bolǵan tulǵalardyń kóbiniń bilim alǵan oshaǵy – osy «Ǵalıa» edi. Sózimizge dálel retinde myna sóılemge nazar aýdaraıyq:
Ǵalıa medresesi, Medrese Ǵalıa – Bashqurtstannyń Úfi qalasynda 1872 jyly ashylǵan musylmandyq joǵary dinı oqý orny.
Medresede din sabaqtarymen qatar arab, parsy, túrik, orys tilderi, shyǵystaný tarıhy, hımıa, fızıka, matematıka, geografıa, t.b. jaratylystaný ǵylymdary oqytylǵan.
Onyń uıymdastyrýshysy túrki zıalysy Zıa Qamalı. Medreseniń "Ǵalıa" (arab.: "uly", "mártebeli") atalýy onyń joǵary dárejeli ejelgi oqý orny ekenin ańǵartady. "Ǵalıa Medresesi" Edil boıy, Ortalyq Azıa, Qazaqstan aýmaǵyna joǵary bilimdi oqytýshy mamandar daıarlaǵan progresshil baǵyttaǵy bilim uıasy bolǵan. Onda din sabaqtarymen qatar arab, parsy, túrik tilderi, ıslamdyq quqyq (sharıǵat), shyǵystaný tarıhy, arıfmetıka, geografıa, matematıkamen qatar orys tili men ádebıeti de oqytylǵan. XIX ǵasyrdyń sońy men XX ǵasyrdyń basynda "Ǵalıa Medresesinde" kóptegen talapker qazaq jastary oqyǵan. Solardyń ishinde M.Jumabaev, B.Maılın, T.Jomartbaev, J. Tilepbergenov, M. Turǵanbaev, A. Mámetov, Q.0razbaev, I.Tasbolatov, Sh.Nazarov, Ǵ.Toqsharbekov, Ǵ. Qamzın, Muhamedǵalı Orazbaev, t.b. ne bary 1913 jyly qazaqtan 50 bala oqyǵan. Munda qazaq qyzdary da oqyǵan. Medresede jalpy 500-ge taıaý shákirt bilim alǵan. "Ǵalıa Medresesindegi" qazaq shákirtteriniń qarajatymen 1911 jyly "Álippe ıakı tóte oqý" atty qazaqsha oqýlyq, 1913 - 14 jyldan bastap B.Maılınniń negizdeýimen «Sadaq» atty jýrnal shyǵarǵan.
Mine osyndaı kórnekti bilim ordasynyń sol tustaǵy shákirtteri de Ahańnyń jazýyna ún qosyp, bir emes, birneshe ret «Qazaq» gazetine maqalalar jarıalaǵan. Shákirtter men jastar ǵana emes, sol tustaǵy zıaly qaýym ókilderi de «Tóte jazýǵa» jıi pikir aıtyp otyrǵanyn joǵaryda jetkizdik. Tipten, osy jazýdy qoldaıtyn jáne qoldamaıtyn eki jaq bir-birimen «Qazaq» gazitende ashyq hat jazysyp, qyzý pikirtalasqa shyqqan.
Endi biz «Ǵalıa» shákirttei jazǵan birneshe maqalanyń birin oqyrmanǵa usynaıyq:
EMLE TÝRASYNDA
Bul zamanda oqý, oqytý jyldan jyl tarraqı etip, maqsuty ilgeri júrý. Ár jurt ta aıaǵyn kere-kere attap ketip barady. Ár jurt óz tilin, óz emlesin qatarǵa qosyp, óz ádebıetin ilgeri jiberýde, ol ádebıettiń ilgeri basýy tildiń baılyǵynda. Jalǵyz tildiń baı bolýy ǵana jetpeıdi, baılyǵyn maıdanǵa salyp kórsetý kerek bolady. Bizdiń qazaq halqy tili baı, ádebıeti mol bolsa da, ózine arnaýly emle, balalaryn tárbıe eterlik jóni túzý álippe maıdanǵa shyqqany joq edi. Zamananyń túrtkilep oıatýyna da oıanýshylar az edi. Uıqysy sergek Ahmet Baıtursynov neshe jyldan beri oılap, synap, jańa emlemen jazǵan alıfbany bir jyldan beri maıdanǵa qoıa bastady. Emle týrasynda medrese Ǵalıedegi qazaq shákirtteriniń pikirin bileıin dep oılaǵan edi. Medresede qyryqtan asa qazaq shákirtteri bar edi, keıbireýler qabyl etýdi qoldap, keıbireýleri bul emle jáne alıfba máselesi jeńil is emes, biraz mekeme qylyp tekserip qaraıyq, ne úshin deseńiz zamanamyzǵa unaýly bolyp daýam etetin bir is, ol istiń negizdi bolarlyq túri bar ma, joq pa? Anyqtap kóz salý kerek, qoldanýǵa laıyqty tapsaq, qabyl qylarmyz. Kem jeri bolsa, kórsetermiz degen oıda bolyp qabyl etýge kezinde moıyndap jaýap bermegen edi. Eki aıǵa jaqyn talqyǵa salyp, oılap synaǵannyń sońynda qabyl etýdi unamdy taptyq. Bul Ahmet Baıtursynov álippesinde kem jeri bolsa bolar. Ondaı jerlerin tájirıbe ıesi elde muǵalim bolǵan shákirtter ózderi bir hatpen jazýshyǵa bildirýge múmkin. Laıyq bolǵan jerde pikirden shyǵyp ketpes. Ne úshin deseńiz shákirtterimiz de, jazýshylarymyz da ár qaısysy ult balalaryna oqý isinde aýyrlyq keltirý, qıyn jolǵa bastaý nıetinde emes, bálkı jeńildik, ońaılatý jaǵynda. Az-maz kem jeri bolsa da, qabyl qylý kerek. «Qos júre túzeledi» degen, bastaýynda kemdik, qysqalyq bolsa da, júre jóndigip keter. Biren-saran bolsa da jolbasshylarymyz kórine bastady. Ár jerde oqyp júrgen azamattarymyz da bar. Munan on jyl burynǵy shaǵymyz ben sońǵy 4-5 jyldy salystyryp qarasaq, arasynda kóp ózgerister bar. Buryn noǵaı medreselerinde qazaq shákirtteri joq esebinde az edi, sońǵy jyldarda birte-birte kóbeıip oqý jolyna kirisip jatyr. Jaqsy oqyp shyǵyp, ultyna qyzmet jolyna bel baılap túsken- deri bar. Sondaı talapty azamattarymyz ult balasyna qyzmet etkeli nıet qylyp oqý quralyna dilgir bolyp shyqqanynda joǵyn-keregin daıarlap qoıǵan Ahmet myrza Baıtursynovtyń oqý quralyn qoldanyp, tálim jolyna kirisýin tileımiz.
Keıbir unatpaǵandar da bolar. Bizge álip, bı, tı, sı, ıakı muǵalim áýeli, muǵalim sany jetpeı me dep, ústinen qaraǵanda jeterlik bolsa da, tereń oılap qaraǵanda unamsyz talaı jerleri bar dep bilemiz. Birneshe mılıon qazaq halqy ózimizge belgili tilde jazylǵan balalardy tárbıe qylarlyq álippe, emle, sarf, tarıh, hısab, jaǵrafıa sekildi óz tilimizde jazylǵan kitaptyń joqtyǵy edi. Ózderimiz kemshilik ne dárejede ekendigi ap-ashyq kórinip tur. «Kóp joqtasa, joq tabylady» degen sekildi qazaq ishine shyqqan azamattar balalardy bir izben tárbıe etýge sizder boryshtysyz. Qabyl etýge rıza bolyp qol qoıǵan shákirtter medrese Ǵalıede.
Sádýaqas Jandosov, Ysqaq Zahırov, Abýshahme Boqaev, Abdalhamıt Moldaǵalıev, Abdolla Tolbaev, Haıralla Ibrahımov, Zakır Seralın, Ahmet Mametov, Erǵalı Beısov, Sofalla Ǵabdolǵazızov, Ismaıl Tursynov, Tajálı Jumalıev.
«Qazaq» gazeti, 1914j. №49, 4-bet.
Minekı, qurmetti oqyrman, sizderge jetkizýge asyqqan qundy materıalymyz osy. Kóbi sol kezde jıyrmadan asa qoımaǵan boz jigitter bola tura, sózderi mirdiń oǵyndaı. Sóz saptaýlarynan Álıhan, Ahmet, Mirjaqyptardy kóp oqyp, solarǵa elikteıtinderi menmundalap tur. Ahmet Baıtursynulynyń júrek qanyn sarqa jumsap jasaǵan tóte jazýyn qoldaıtyndyqtaryn bildirip «Qazaq» basqarmasyna hat jazǵan ózgejazarmandardyń sany jeterlik. Olardyń bárin jipke tizgen marjandaı baıandaı bergennen góri, sol zamannyń jas bilimpazdary Ult kóshbasshysynyń iıgi isine qalaı ún qosqanyn kórsetýdiń mańyzy joǵary dep bildik. Qoldaý hattyń mazmunyn tápteshtep tápsirlemeı-aq qoıalyq. Oıly oqyrmanǵa biraz oı salary daýsyz.
Hatta búgingi sóz zertteýshilerdi qyzyqtyrarlyq eki maqal bar. Biri «Qos júre túzeledi». Biz «Kósh júre túzeletinin» bilýshi edik. Ol maqaldyń mánisin onan ári ashýǵa tyrysyp, belgili qalamger Ularbek Nurǵalymuly maqala jazǵan bolatyn. Al, búgin «Qos júre túzeletinin» osydan 108 jyl burynǵy «Ǵalıa» shákirtteriniń maqalasynan ushyrattyq. Budan tys, «Qos júre túzelmek qoı. Jata-jastana qara taqtaı da istetildi, bor da tabyldy», – dep jazypty Júsipbek Aımaýytuly «Qartqoja» atty shyǵarmasynda. Bul maqaldyń «Er qosy júre túzeledi» degen nusqasy da bar eken.
Endi bir maqal, «Kóp joqtasa joq tabylady». Bul maqaldy da biz tuńǵysh ret «Ǵalıa» shákirtterinen kezdestirdik. Mundaǵy kóp degeni kópshilik qaýymdy meńzeıdi. Kóp ret izdeı berý emes, kóppen birge, jurt bolyp jumylyp izdeýdi aıtady. Qazaq joǵalǵan malyn anadan surap, mynaǵan tapsyryp júrip izdep tabady. İzdegenniń jóni osy dep taý-tasty jalǵyz kezbeıdi. Jip ushyn izdep, ózge de joqshylar arqyly bir joqty bir joq taýyp alady. Shákirtter bul jerde qazaq jazýnyń kem-ketigin kóp bolyp, el bolyp tolyqtaıyq degendi kórsetip otyr.
Hatqa qol qoıǵan 12 shákirt ótken ǵasyr basyndaǵy ala sapyran dáýirde kúsh-qýattary jetisinshe elge úles qosqan azamattar. Osy on ekiliktiń ishinen bir ǵana Ahmet Mametovty alaıyq. Ol kisi Ahmet Mamytuly. Ataqty Mánshúk batyrdyń ákesi. Mánshúk Mámetova emes, shyn esim-soıy Mánsıa Mamytqyzy edi. Ájesi «Monshaǵym» dep erkeletip júrip, Mánshúk atanǵan. Ahmet Mamytuly qyryq jasynda «qylmysty» bolyp, atylyp ketkenshe ózi attas Baıtursyn balasynyń ulttyq maıdanynan tabyldy. Ózi ulttyq til-jazý taqyrybynda jáne densaýlyq saqtaý jóninde kóptegen maqalalar jazǵan qalamger, aqyn, jýrnalıs, dáriger, qaıretker edi. Biz 2018 jyly A. Mamytulynyń muralaryn tuńǵysh ret qurastyryp baspadan shyǵardyq.
Kórsetilgen qoldaý maqalasynda qoly qoıylǵan kisilerdiń bárin birdeı tanımyz dep aıta almaımyz. Ótkende jazǵan maqalamyzda da aıttyq, «Qazaq» gazetinde basylǵan árbir sóz-sóılemnen tartyp, kisi attary jáne avtorsyz maqalalar túgeldeı táýelsiz ulttyń kóńil kózimen qaıtalaı zerttelýi kerek.
Osy on eki jigitten basqa bir toby 1913 jylǵy «Qazaqta» Ahań álippesin qoldaıtyndyqtaryn ǵylymı turǵyda paıymdap, kólemdi hat jazǵan. Bizdi atalǵan kezeńdegi ulttyq aǵartýǵa degen talpynys pen uly is barysyndaǵy tutasqan ıdeologıalyq úrdis aıyryqsha qyzyqtyrady. Biri bastaıdy, ekinshisi qostaıdy. Árıne, el bolǵan soń talaı qarsy pikirler de boldy. Biraq, ondaı pikirlerge Alashtyń Ahmeti tushymdy jaýap qatyp, hat jazyp, tolqyn jara alǵa ilgerileı berdi.
Bıyl Ult ustazynyń ómirge kelgenine 150 jyl. Iá, «Tóte jazý» da bıyl 110 «jasqa keldi». Elimizdegi bilim-ǵylym oshaqtarynda Ahmet Baıtursynulynyń «Tóte jazýyn» oqytýdy mindetteý kerek. Aınalasy bir ǵasyr bolǵan basylymdarymyzdy túpnusqadan oqı almaı turyp, qandaı bıikke shyǵa alýymyz múmkin?! Jurttyń balasy pálen myń jyldyq jazýyn kádege jaratyp, babalyrynyń baı murasyn kez-kelgen urpaq túpnusqadan oqyp, sanasyna sáýle quıýda. Bir ǵasyrda tórt ret álipe aýystyrǵanymyz az bolǵadaı, endi besinshi ret «Latynnyń» quıyna túsip kórmekpiz. «Qos júre túzeledi», «Kóp joqtaǵan joq tabylar».
6alash uyndy
Ádilet Ahmetuly
